talve võlumaa pole enam sugugi nii muinasjutuline, vaid külm ja igav - sõnakooslus, mis kaugetest põhikooliaegadest mälusoppi jäänud. tookord kirjeldas see matemaatikatunni tüüpilist olustikku. elu on töine ja kiire-kiire-kiire, harv on juhus, kus saab sooja joogiga maha istuda ja omaenda mõtteid segamini journey ballaadidega kuulata. need klapivad praegu ideaalselt.
ma ei oska jälle kirjutada. vähemalt mitte blogi. õige väljund on kusagil mujal, aga ma ei leia ka seda. hullumise piir läheneb.
kooli jõulupidu on kohustuslik. ma olen tööl sel ajal.
journey - open arms
12/3/10
11/27/10
me olime teismelised lumememmed
jalutasin enne kodu poole, kuulasin emoporri ja mõtisklesin inimeste rahulolematuse põhjuste üle. ennast näiteks toomatagi võin väita, et kõik on suhteline. kui natukenegi viitsida oma mõistust õigel otstarbel kasutada, leiab igast olukorrast alati ka midagi head. aga miskipärast on juba ammu teada, et tüüpiline eestlane käib tuima näoga ringi, nördimusekorts otsaees ja tigetseb omaette elu raskuse üle. tavaline itaallane samas naeratab vist pidevalt uneski ning on alati kõigile avatud. loomulikult on itaalias soe ja päike paistab ja kõik on hästi tore, but let's face it - nii see oli, on ja jääb, seega pole meil erilist mõtet siin omaette jaurata ja mingit valget laeva oodata, elu jääb selliseks jamaks nagu ta kogu aeg on olnud, lõpuni välja.
tõesti pole kuigi lõbus kodu poole uisutada nii, et jalad all lihtsalt ringi käivad, ise kätega nagu tuuleveski vehkida ja tuuleveski kombel ka mitte paigalt liikuda, aga meil on selline talv, mida kellelgi teisel pole. sama ilus kui põhjanaabritel, aga talutavama kliimaga. kui see oleks minu teha, siis peaks jõuluvana koos oma põdra.. põhjapõdrakarjaga ka eestisse kolima. iga kell eelistaksin ma rumeenia mustlaste asemel vabaduse väljakul näha telkimas jõuluvana.
inimesed räägivad nii õnnelikult asjadest, millest nad arugi ei saa ja ma ei oska nendega kaasa rääkida..
poets of the fall - the beautiful ones
tõesti pole kuigi lõbus kodu poole uisutada nii, et jalad all lihtsalt ringi käivad, ise kätega nagu tuuleveski vehkida ja tuuleveski kombel ka mitte paigalt liikuda, aga meil on selline talv, mida kellelgi teisel pole. sama ilus kui põhjanaabritel, aga talutavama kliimaga. kui see oleks minu teha, siis peaks jõuluvana koos oma põdra.. põhjapõdrakarjaga ka eestisse kolima. iga kell eelistaksin ma rumeenia mustlaste asemel vabaduse väljakul näha telkimas jõuluvana.
inimesed räägivad nii õnnelikult asjadest, millest nad arugi ei saa ja ma ei oska nendega kaasa rääkida..
poets of the fall - the beautiful ones
11/23/10
kui kõik hääbuv on hääbunud, surev surnud ja mälestused tuhmunud, langeb valge loor neile peale ja hävitab kõik jäljed. vaid juhul, kui oled suutnud kogu selle halli sombuse niiskuse keskele teha lõkke, võib see kattesse augu kõrvetada ja edasi põleda. ja nii oled ühel hetkel üksi oma tulega, kõnnid mööda valkjat pinda ja su jalad trambivad puruks viimasedki jäägid, mis sügavustesse surutuna veel alles on.
ja see kõik tähendab valusat uuestisündi, taaskordset algust, unistamist unustusest, lootusetu lootmist, kättesaamatu kätte saamist ja olematu olemist, kus sinust saab keegi hoopis teine, keda sa veel päris hästi ei tunne, kuid kes võibki olla sina.. tegelikult. ja sa ei tunne enam kedagi, ainult midagi, mis juhib sind pimesi ja sind ei huvita sugugi, kas hukatusse või nirvaanasse, sa tead vaid, et ei suuda sellele vastu panna ja allud, ehkki olid viimati allutamatu.
ja su sees kisendab see, mis oli varem vaikus ja elab miski, mida pidasid elutuks.
dave feldstein - invisible
ja see kõik tähendab valusat uuestisündi, taaskordset algust, unistamist unustusest, lootusetu lootmist, kättesaamatu kätte saamist ja olematu olemist, kus sinust saab keegi hoopis teine, keda sa veel päris hästi ei tunne, kuid kes võibki olla sina.. tegelikult. ja sa ei tunne enam kedagi, ainult midagi, mis juhib sind pimesi ja sind ei huvita sugugi, kas hukatusse või nirvaanasse, sa tead vaid, et ei suuda sellele vastu panna ja allud, ehkki olid viimati allutamatu.
ja su sees kisendab see, mis oli varem vaikus ja elab miski, mida pidasid elutuks.
dave feldstein - invisible
9/24/10
nii mõnegi asja teeb keeruliseks selle lihtsus.
mul pole õiget tunnet. on sügis, aga kõik on omadega viltu nagu pisa torn. olgugi et PEALTNÄHA on kõik hästi, PEALTNÄHA on mul pidevalt hea tuju, siis PEALTNÄHA on asjad hoopis teisiti kui tegelikkuses. ja mul on hea meel selle üle, kui kergeusklikud on mind ümbritsevad inimesed ja VEEL ÕNNELIKUMAKS teeb mind see, et nad ei tea MITTE MIDAGI sellest, mille teadmine neile kasuks tuleks. see on hea, et usutakse seda, mis PEALTNÄHA on, ega viitsita süveneda sellesse, mis pealispinna all peidus, kuna pole ju vaja loogilise mõtlemisega oma roosat mulli lõhkuda.
edu kõigile naiivitaridele, mina olen skeptik edasi.
muidu vabandaks sapise postituse eest, kuid ma mõtlesin seda kõike päris tõsiselt.
edu kõigile naiivitaridele, mina olen skeptik edasi.
muidu vabandaks sapise postituse eest, kuid ma mõtlesin seda kõike päris tõsiselt.
9/4/10
K looks like K
ehkki mul oli eelmist sissekannet postitades juba üsna kindel veendumus, et saadan selle blogimise kus kurat ja keskendun reaalsele elule, mitte sellest kirjutamisele, siis paratamatult tekib blogimissoov üsna ruttu tagasi.
tahtsin tegelikult kirjutada koolist. sellest, millisesse keskkonda ma sattunud olen.
ausalt öeldes ei arvanud ma, et tavamaailm vehaka omast nii palju erineb. loomulikult on kõik uus, aga väga, VÄGA teistsugune. harjumine võtab küll oma aja, aga juba esimesed emotsioonid on ainult positiivsed. klass on hea, õpetajad täiesti talutavad. siiani on ainult ajalooõpetaja ebameeldiv olnud ja sedagi vaid seetõttu, et ta oma hääletooni talitseda ei suuda. andke andeks, aga see kriiskamine paneb väga ruttu pea valutama.
see on armas, kui palju sõpru-tuttavaid sinna kooli sattunud on. peaks mainima, et ma poleks vist elusees osanud arvata, et mõne neist endale koolikaaslaseks saan :D vähemalt on tunniväline ajasisustus garanteeritud.
nii et kokkuvõttes on tore. suudaks ma poolteist tundi rahulikult ühe koha peal paigal ka istuda, siis oleks kõik lihtne. püsimatu ja hüperaktiivne nagu ma olen, siis see saab keeruline olema :D
õnneks on nädalavahetus. juba ammu pole ma kahest vabast päevast niiii palju rõõmu tundnud. arvatavasti veedan nad magades. :D
lõpetuseks mingi hea lugu.. mm..
Eminem - going through changes
tahtsin tegelikult kirjutada koolist. sellest, millisesse keskkonda ma sattunud olen.
ausalt öeldes ei arvanud ma, et tavamaailm vehaka omast nii palju erineb. loomulikult on kõik uus, aga väga, VÄGA teistsugune. harjumine võtab küll oma aja, aga juba esimesed emotsioonid on ainult positiivsed. klass on hea, õpetajad täiesti talutavad. siiani on ainult ajalooõpetaja ebameeldiv olnud ja sedagi vaid seetõttu, et ta oma hääletooni talitseda ei suuda. andke andeks, aga see kriiskamine paneb väga ruttu pea valutama.
see on armas, kui palju sõpru-tuttavaid sinna kooli sattunud on. peaks mainima, et ma poleks vist elusees osanud arvata, et mõne neist endale koolikaaslaseks saan :D vähemalt on tunniväline ajasisustus garanteeritud.
nii et kokkuvõttes on tore. suudaks ma poolteist tundi rahulikult ühe koha peal paigal ka istuda, siis oleks kõik lihtne. püsimatu ja hüperaktiivne nagu ma olen, siis see saab keeruline olema :D
õnneks on nädalavahetus. juba ammu pole ma kahest vabast päevast niiii palju rõõmu tundnud. arvatavasti veedan nad magades. :D
lõpetuseks mingi hea lugu.. mm..
Eminem - going through changes
8/25/10
I'm not afraid
kõik tundub liiga tühine või siis liiga suur, et seda siia kirjutada.
kohtume parematel aegadel!
Alexxx
kohtume parematel aegadel!
Alexxx
8/15/10
I want my music back
ma tean nüüd, mis tunne on vaadata maailma serva poole. ta oli ju seal, vaid paar sammu ja ma oleks kukkunud üle ääre. kuid ma ei astunud edasi. seisin põlvini laineis ja pildistasin erkroosat loojuvat kera. mul puudus julgus minna talle järele, nii ma siis ainult seisin lummatult ja vaatasin.
juba paar päeva olen veetnud hullumajast eemal. närvid taastuvad, tuju paraneb. kallid inimesed tulevad pealinna tagasi. kooliaeg läheneb. ka too viimane on positiivne, ehkki ma rutiini dislike'in, on see parem, kohe hästi hästi palju parem sellest, millega lõppes see, et ma jälle usaldasin. teisiti kui tavaliselt küll, kuid siiski.
mu kõrvaklapid on katki. see on katastroof.
juba paar päeva olen veetnud hullumajast eemal. närvid taastuvad, tuju paraneb. kallid inimesed tulevad pealinna tagasi. kooliaeg läheneb. ka too viimane on positiivne, ehkki ma rutiini dislike'in, on see parem, kohe hästi hästi palju parem sellest, millega lõppes see, et ma jälle usaldasin. teisiti kui tavaliselt küll, kuid siiski.
mu kõrvaklapid on katki. see on katastroof.
8/13/10
8/4/10
there ain't no possible possibility
ma ei tea, mida mõelda või arvata. võib-olla polegi vaja kõige üle juurelda, ehk on parem mõne asja välja selgitamine aja hooleks jätta.
vastandlikud signaalid on vastikud ja ma tean nüüd, mis tunne on neil, kes arvavad, et neil võib olla lootust küündida millenigi mis on väljaspool nende liigat.
Sul on ilusad silmad <3
vastandlikud signaalid on vastikud ja ma tean nüüd, mis tunne on neil, kes arvavad, et neil võib olla lootust küündida millenigi mis on väljaspool nende liigat.
Sul on ilusad silmad <3
8/1/10
äikesepilv
tõeliselt lill on olla, kui igal pool ümberringi on ainult probleemid, su elu üritavad kontrollida mingid kriminaalidest väljapressijad ning siis ilmub veel keegi, kes tundus sulle hea inimene, jutuga, et sa oled tühi koht ja sinuga pole mõtet rääkidagi. suured tänud päeva ilusaks tegemise eest! :)
õnneks on palju inimesi kes ei plõksi sedasi. inimesi, kes on olemas kui vaja ja ka siis, kui otsest vajadust ei ole. ja ma tean, et kui vaenlane oma rünnakuplaanid taaskord reedab, on just nemad minu kõrval esirindel neid vastu võtmas.
viimane kolmandik suvest on alanud. ehk tuleb varsti ka see nädalane puhkus, mida ma endale nii kaua juba lubanud olen. selle aja jooksul tuleb vaim valmis panna juba hoopis teistsuguseks elukorralduseks.
raviks köha ka välja, siis oleks juba päris okei.
head ööd.
õnneks on palju inimesi kes ei plõksi sedasi. inimesi, kes on olemas kui vaja ja ka siis, kui otsest vajadust ei ole. ja ma tean, et kui vaenlane oma rünnakuplaanid taaskord reedab, on just nemad minu kõrval esirindel neid vastu võtmas.
viimane kolmandik suvest on alanud. ehk tuleb varsti ka see nädalane puhkus, mida ma endale nii kaua juba lubanud olen. selle aja jooksul tuleb vaim valmis panna juba hoopis teistsuguseks elukorralduseks.
raviks köha ka välja, siis oleks juba päris okei.
head ööd.
7/18/10
olen kõikvõimas
töö, töö, töö, muud ei olegi. palju inimesi ja draamat. väsitab. 12 minuti pärast peame ka seal olema, lubasin ülemusele. tegelikult istume endiselt kahe ristmiku kaugusel, kuna nende ületamine tundub liiga raske ettevõtmisena.
täna jään küll tööl magama...
millalgi lähiajal pikemalt.
(W) Oxi
täna jään küll tööl magama...
millalgi lähiajal pikemalt.
(W) Oxi
7/12/10
mida sa lubad endale?! KES SA ENDA MEELEST OLED?!
hoolimata mõningasest vastuseisust, olen viimastel päevadel täielikult oma missioonile keskendunud. inimene, kes mind inspireeris, on küll teadmata kadunud, kuid abiväge jätkub. suur aitäh neile, kes jõu ja nõuga toetavad. kes teab, äkki saamegi hakkama :)
ilmselgelt ei suuda kuumalaine mind segada. nähtavasti võiksin isegi soojemas kliimas edukalt ellu jääda. veidi jahedust oleks siiski vahelduseks hea, samas ajab igahommikune külm dušš ka asja ära.
viimased kümme päeva on olnud nagu mingi unenägu või film, kus sa tead, et saad kõigega hakkama. kogu selle aja olen käinud ringi naeratus näol ning kõrvaklappides mängimas vaid üks, 27st loost koosnev playlist. see ongi asi, mis mind töös hoiab. justkui usuks samuti mingi kõrgema jõu abiks ja olemasolusse, kuid erinevalt mõnest ei pea mina oma saatjat kartma või kummardama; ta lihtsalt on kogu aeg minuga nagu truu kaaslane.
poets of the fall - change
ilmselgelt ei suuda kuumalaine mind segada. nähtavasti võiksin isegi soojemas kliimas edukalt ellu jääda. veidi jahedust oleks siiski vahelduseks hea, samas ajab igahommikune külm dušš ka asja ära.
viimased kümme päeva on olnud nagu mingi unenägu või film, kus sa tead, et saad kõigega hakkama. kogu selle aja olen käinud ringi naeratus näol ning kõrvaklappides mängimas vaid üks, 27st loost koosnev playlist. see ongi asi, mis mind töös hoiab. justkui usuks samuti mingi kõrgema jõu abiks ja olemasolusse, kuid erinevalt mõnest ei pea mina oma saatjat kartma või kummardama; ta lihtsalt on kogu aeg minuga nagu truu kaaslane.
poets of the fall - change
7/5/10
omfg
ma pole vist kunagi nii õnnelik olnud.. mis siis, et tulin tagasi kõrge palavikuga ja väsinult, SEE õhtu oli elu parim.
nad tegid war'i ja illusion and dream'i. ma nutsin pool tundi pärast kontserti. nende bassimehel olid eri värvi sokid. ma sain temaga pärast rääkida. ta lubas, et nad tulevad varsti eestisse.
seda pole võimalik sõnadesse panna.
poets of the fall - war
nad tegid war'i ja illusion and dream'i. ma nutsin pool tundi pärast kontserti. nende bassimehel olid eri värvi sokid. ma sain temaga pärast rääkida. ta lubas, et nad tulevad varsti eestisse.
seda pole võimalik sõnadesse panna.
poets of the fall - war
6/29/10
merry-go-round
uskumatu, aga hotell on broneeritud, laevapiletid olemas ning vaid loetud tundide pärast oleme teel. pole mõtet kirjeldada, kui tähtis see minu jaoks on, ma lihtsalt ei oskaks seda sõnadesse panna.
kirjutamine on kuidagi veidraks tegevuseks muutunud. kõik mis siia ilmub, tundub sunnitud emotsioonide välja pressimisena, kuna see võiks sama hästi ka minu sisse jääda. iga paari lause järel jään mingisse imelikku transiseisundisse - sisenen oma maailma, millest arvuti, kõik helid peale hetkel mängiva loo ja kogu ümbritsev väljapoole jäävad.
it's nice to just watch the world pass by for a change.
kirjutamine on kuidagi veidraks tegevuseks muutunud. kõik mis siia ilmub, tundub sunnitud emotsioonide välja pressimisena, kuna see võiks sama hästi ka minu sisse jääda. iga paari lause järel jään mingisse imelikku transiseisundisse - sisenen oma maailma, millest arvuti, kõik helid peale hetkel mängiva loo ja kogu ümbritsev väljapoole jäävad.
it's nice to just watch the world pass by for a change.
6/21/10
1/5 tundmatu suurusega pudeli mahust?
ikka ja jälle jõuan oma mõtisklustega tulemuseni, et kõik on suhteline. nii võin silmagi pilgutamata ära kuulata möla, mis sealt poolt tuleb ning rahulikult vastu naeratada - mida see paar halba sõna ikka mulle teeb, eriti juhul, kui nende lausujal selle võrra kergem hakkab. sellest hoolimata võtsin hetkel puhkuse. veidi aega iseenda jaoks kuluks ära. kusagilt ajusopist on välja ilmunud filosoofilised mõtted, mis vestluskaaslaste puudumise tõttu sinna vedelema on jäänud. Nüüd hiljuti olen avastanud enda ümbert mõtlevaid inimesi, kes on mind väga positiivselt üllatanud. tuleb välja, et inimesed, kes on üleüldse mõelnud või filosofeerinud elu ja olu üle, on jõudnud üksteisega küllaltki sarnasele järeldusele, millest võib ühtlasi arvata, et kõiges on loogika, mida jonnakamad ei taha; rumalamad ei oska näha, kuid nii mõnigi aktsepteerib elu osana ning suudab sellega kohaneda, mis ühtlasi teeb kõik palju lihtsamaks.
ma kardan, et ei suuda kaua töölt eemal püsida, kuna igatsen juba praegu meie mõttevahetusi. vähe on neid, kes mu loogikat ja mõtteid mõistavad.
mr. scruff vs kirsty almeida - pickled spider (vaadake siis juba videot ka, soovitavalt täisekraanilt ;) )
ma kardan, et ei suuda kaua töölt eemal püsida, kuna igatsen juba praegu meie mõttevahetusi. vähe on neid, kes mu loogikat ja mõtteid mõistavad.
mr. scruff vs kirsty almeida - pickled spider (vaadake siis juba videot ka, soovitavalt täisekraanilt ;) )
6/13/10
midagi pole ju otseselt halvasti, aga vahelduseks võiks midagi head ka olla.
ma töötan nagu masin, seda lihtsalt selleks, et oleks midagi teha. taaskord tuttav tunne - lihtsalt oled, eksisteerid, tiksud ringi. emotsioonideta, tuim ja elutu. naeratus näol varjamaks sisimas valitsevat tühjust. tänapäeval on inimlikkusele vähe ruumi.
ma hakkasin kokkuhoidlikuks, mis tähendab, et Forssa tripp on aina reaalsem.
ma töötan nagu masin, seda lihtsalt selleks, et oleks midagi teha. taaskord tuttav tunne - lihtsalt oled, eksisteerid, tiksud ringi. emotsioonideta, tuim ja elutu. naeratus näol varjamaks sisimas valitsevat tühjust. tänapäeval on inimlikkusele vähe ruumi.
ma hakkasin kokkuhoidlikuks, mis tähendab, et Forssa tripp on aina reaalsem.
6/9/10
I'm a fucking pink unicorn
mms-e palun mulle lähiajal mitte saata, kuna mu nokia 3310 nende vastu võtmist ei toeta. fml :D
meil on pubis kass, kellele me Tiiger nimeks panime. uued kokad on ka. neil võiks vabalt bob marley ja kanepileht otsaette tätoveeritud olla, it wouldn't make any difference.
kassid on huvitavamad kui koerad. ma ei tea, kas asi on minus, aga suurem osa kasse on lähemal tundmaõppimisel koerteks osutunud.
üks kutsu tõi mulle täna kolm ilusat roosi, lihtsalt, et mu tuju parandada. need leidsid koha mu kummutil ja teevad iga kord meele rõõmsaks, kui sinnapoole vaatan :)
juhul kui kõik hästi läheb, siis saame juuli alguses poeetide ja samu laivile ka ^^
meil on pubis kass, kellele me Tiiger nimeks panime. uued kokad on ka. neil võiks vabalt bob marley ja kanepileht otsaette tätoveeritud olla, it wouldn't make any difference.
kassid on huvitavamad kui koerad. ma ei tea, kas asi on minus, aga suurem osa kasse on lähemal tundmaõppimisel koerteks osutunud.
üks kutsu tõi mulle täna kolm ilusat roosi, lihtsalt, et mu tuju parandada. need leidsid koha mu kummutil ja teevad iga kord meele rõõmsaks, kui sinnapoole vaatan :)
juhul kui kõik hästi läheb, siis saame juuli alguses poeetide ja samu laivile ka ^^
6/2/10
pwnt
avastasin just, et olen aastate jooksul mitmeid postitusi vaid draftidena salvestanud, isegi aru saamata, miks. igatahes on tegu parimate ja sisukaimate postitustega terves mu blogis.. ainult et neid ei saa enam avaldada, kuna see oleks liiga random.
yeah, I like teasing people ;)
yeah, I like teasing people ;)
garaažibänd, kõige otsesemas mõttes.
kolme ja poole tunni pärast saab minust mõneks päevaks vanemateta laps. iseenesest polekski selles midagi imelikku, kuid minu kalli ema poolt on see lausa uskumatu - minna linnast välja ning jätta oma täisealine tütar ÜKSI koju. jah, ma sarkastitsen niisama. nagu välja tuleb, siis viimasel ajal pidevalt. endiselt väidan, et mul pole aimugi, mis lahti on ja mu elufilosoofia ütleb sellistel puhkudel enamasti, et kõik, mis on iseenesest tekkinud, hävib/kaob samuti ise.
saime L'ile kingi ka ostetud. homme saab natuke kokata ja siis pidu :) S tuleb ka, mis tähendab taaskohtumist üle.. liiga pika aja. igatahes on hea teda lõpuks näha, eriti kuna minu sünnipäevale too neiu ei jõudnud.
linnud laulavad juba. peaks vist unemaale rändama..
poets of the fall - 3am
saime L'ile kingi ka ostetud. homme saab natuke kokata ja siis pidu :) S tuleb ka, mis tähendab taaskohtumist üle.. liiga pika aja. igatahes on hea teda lõpuks näha, eriti kuna minu sünnipäevale too neiu ei jõudnud.
linnud laulavad juba. peaks vist unemaale rändama..
poets of the fall - 3am
6/1/10
what would I do without you?
ma ei saanud enne aru, et on juba juuni, kui isa helistas ja head lastekaitsepäeva soovis. üllatavalt järsku on tulnud suvehooaeg; homme on ka vhk tööl viimane päev.
tollest viimasest on kahju. hoolimata energiakulust lapsed inspireerivad ja rahustavad mind, ning nendega tegeleda on tohutult tore. enamikel mu headest sõpradest on pikapäevarühmas nimekaimud, kes, mõni suuremal, mõni vähemal määral, suuremaid meenutavad.
pubielus üritame ka muudatusi teha. juhul, kui korrektuurid tehtud saavad, on sellel kohal isegi lootust. ehk saab suveks korraliku klientuuri ning asjade organiseeritust veidi parandada. nüüd, kui teine töö läbi saab, on ehk rohkem aega pubiga tegeleda ka.
reedel on L'i sünnipäev, mis tähendab tavaliselt ühte mõnusaimat päeva aastas :) siis algab ametlikult suvi ning sel ajal saab lihtsalt häid inimesi ja esimesi sooje õhtuid nautida.
loodetavasti läheb see melanhoolia ka varsti üle, suvi pole aeg kus tõsine ja liialt oma mõtetes olla.
motion - starting all over again
tollest viimasest on kahju. hoolimata energiakulust lapsed inspireerivad ja rahustavad mind, ning nendega tegeleda on tohutult tore. enamikel mu headest sõpradest on pikapäevarühmas nimekaimud, kes, mõni suuremal, mõni vähemal määral, suuremaid meenutavad.
pubielus üritame ka muudatusi teha. juhul, kui korrektuurid tehtud saavad, on sellel kohal isegi lootust. ehk saab suveks korraliku klientuuri ning asjade organiseeritust veidi parandada. nüüd, kui teine töö läbi saab, on ehk rohkem aega pubiga tegeleda ka.
reedel on L'i sünnipäev, mis tähendab tavaliselt ühte mõnusaimat päeva aastas :) siis algab ametlikult suvi ning sel ajal saab lihtsalt häid inimesi ja esimesi sooje õhtuid nautida.
loodetavasti läheb see melanhoolia ka varsti üle, suvi pole aeg kus tõsine ja liialt oma mõtetes olla.
motion - starting all over again
5/30/10
püha lehm '10
maikuusse jääb alati sündmus, mis enamikes ringkondades palju kõneainet pakub - eurovisioon. sel aastal olid tulemused üsna etteaimatavad ning isegi minu lemmikud, belgia ja serbia, said head kohad. saksamaa üle on muidugi hea meel, tore lugu ja armas tüdruk ka.
elu on viimasel ajal nii kahtlaselt kirju, et ei tea sedagi, mis järgneva tunni aja jooksul juhtuda võib. tekivad uued inimesed, ideed ja inspiratsioon - kolm i-d mis viivad suurte asjadeni.
kui saaks veel natuke magada ka, siis võiks juba suuri tegusid teha.
die antwoord - enter the ninja
elu on viimasel ajal nii kahtlaselt kirju, et ei tea sedagi, mis järgneva tunni aja jooksul juhtuda võib. tekivad uued inimesed, ideed ja inspiratsioon - kolm i-d mis viivad suurte asjadeni.
kui saaks veel natuke magada ka, siis võiks juba suuri tegusid teha.
die antwoord - enter the ninja
5/17/10
rumal noor kuu
läbi unne suikuva pääsküla koju trippides oli nii palju mõtteid, millest kirjutada.. nüüd pole ühtki. kodu on muutunud mingiks depressiooni mekaks, kus kaob kogu inspiratsioon ja mõnus meeleolu.
arutlesin just omaette, millal saab inimene aru, et ta ei ela enam oma kodus. kas siis, kui välisjalatseid enam millegi vastu vahetada pole, kuna toasussid on kuhugi kappi paremaid aegu ootama pandud, kui oma toa lõhn on täiesti võõras ning külmiku menüüga pole juba ammu tuttav?
kus ja kas ma siis üldse elan?
soad - metro
arutlesin just omaette, millal saab inimene aru, et ta ei ela enam oma kodus. kas siis, kui välisjalatseid enam millegi vastu vahetada pole, kuna toasussid on kuhugi kappi paremaid aegu ootama pandud, kui oma toa lõhn on täiesti võõras ning külmiku menüüga pole juba ammu tuttav?
kus ja kas ma siis üldse elan?
soad - metro
5/16/10
salut!
tundub, et algav suvi hakkab juba vaikselt välja kujunema. istusime vippidega rõõmsate inimeste pubi ees ja tegime lähiaja plaane, selliseid, mis nähtavasti iganädalaseks kujunevad. viimasel ajal ongi selline sitting here, watching the world pass by olek. midagi erilist teha ei viitsigi, või kui, siis ainult teades, et see on ajutine. püsivad-jäävad asjad pole minu tass teed. vanasti oli teisiti. siis otsisin ma kindlust ja vihkasin muutusi. I wonder what happened..
sain jälle ühe tööpakkumise. seekordsest võib ka suvel abi olla, nii et asi areneb. homme on arvatavasti esimene päev, kui hästi läheb, siis saan teinekordki oma lemmikkohas viibimisega raha teenida.
nad mõlemad räägivad, kuid kumbki ei kuula.
valeri meladze - salut vera
sain jälle ühe tööpakkumise. seekordsest võib ka suvel abi olla, nii et asi areneb. homme on arvatavasti esimene päev, kui hästi läheb, siis saan teinekordki oma lemmikkohas viibimisega raha teenida.
nad mõlemad räägivad, kuid kumbki ei kuula.
valeri meladze - salut vera
5/15/10
5/11/10
pipraportree
ma hakkan vaikselt uskuma sõnu, mis S mulle kunagi ütles. see tõstab mu enesehinnangu lakke varsti. tuleb kasuks püüeldes täiuslikkuse poole.
ma soovin, soovin, soovin, et..
teaksin, kui koos on koos ja kui eraldi on eraldi?
ma soovin, soovin, soovin, et..
teaksin, kui koos on koos ja kui eraldi on eraldi?
5/10/10
plastic hearts
leidsin nädalavahetusel mitu inimest, kes minuga väga tähtsates asjades nõustuvad. palju huvitavaid vestlusi ja häid inimesi, natuke bitchimist ka, mis õnneks lõppes mõnede isikute varajase lahkumisega :)
ma ei tea, kas kõne californiasse oli hea mõte arvestades mu ema suhtumist telefoniarvetesse,
kuid päeva looks oleks see, mille ajal eile hommikul ärkasin -
the eagles - hotel california
ma ei tea, kas kõne californiasse oli hea mõte arvestades mu ema suhtumist telefoniarvetesse,
kuid päeva looks oleks see, mille ajal eile hommikul ärkasin -
the eagles - hotel california
5/7/10
nobody needs your fake smile
poolikud inimesed tunnevad end terviklikult siis, kui on leidnud teise samasuguse. loomulikult on tore, kui teineteist täiendatakse, kuid lihtsam oleks olla ise täielik, siis poleks vaja veeta oma elu otsides seda, kelles on olemas kõik, mis sinus endas puudub.
raske oli vaadata teda nutmas, teades et ei saa teha tema heaks midagi. teadmatus ongi see kõige hullem - sa oletad, loodad, pabistad, mõtled kohutavalt üle ja lõpuks pole ikkagi midagi.
tühi vingumine ajab närvi. see, kui otsitakse probleemi ainult selleks, et saaks ka teistega koos kiruda, et elu on ikka vana mõrd ja midagi head pole.( on küll ja paljugi, ka siis kui seda ei nähta.) õnneks või kahjuks on inimene ikka piisavalt loll, et pärast vingumist neid samu vigu korrata, võtta uusi riske, mis ennast ära ei tasu ning ikka ja jälle algusesse tagasi jõuda. vähesed õpivad. nemad leiutavad juurde uusi vigu, et teised ka neid proovida saaksid.
ma ajan täielikku jama täna. sobib hästi päevaga kokku. well, tegelikult oli tore ka :)
madsen - du schreibst geschichte
raske oli vaadata teda nutmas, teades et ei saa teha tema heaks midagi. teadmatus ongi see kõige hullem - sa oletad, loodad, pabistad, mõtled kohutavalt üle ja lõpuks pole ikkagi midagi.
tühi vingumine ajab närvi. see, kui otsitakse probleemi ainult selleks, et saaks ka teistega koos kiruda, et elu on ikka vana mõrd ja midagi head pole.( on küll ja paljugi, ka siis kui seda ei nähta.) õnneks või kahjuks on inimene ikka piisavalt loll, et pärast vingumist neid samu vigu korrata, võtta uusi riske, mis ennast ära ei tasu ning ikka ja jälle algusesse tagasi jõuda. vähesed õpivad. nemad leiutavad juurde uusi vigu, et teised ka neid proovida saaksid.
ma ajan täielikku jama täna. sobib hästi päevaga kokku. well, tegelikult oli tore ka :)
madsen - du schreibst geschichte
5/2/10
igal hetkel olen valmis murduma ja tegema midagi otsustavalt valet. tean, et ei tohi, tean, et kahetsen, kuid ma ei oska olla nii nagu praegu. tahaks lüüa käega kõigele ilusale, maha kanda oma ego ja unistused ning leppida sellega, et mitte midagi ei ole. ma ei tea, mida mõelda. loll on see kes vabandust ei leia, nüüd ootan seda tarkust, mis olukorra ära põhjendaks. asjatult?
võimalik, et asi on needuses - 12. kuupäev läheneb, võib-olla olen ise rumal, olen alati olnud. roosade klaaside taga on ka päris maailm, naiivitar! it's never too late to learn all that, kuid see laul ei ole minu helistikus.
vähem kui kaksteist tundi lahutab mind millestki, milleks ammu võimalust olen soovinud, kuid hetkel on see hirmutav, ähvardav, hukatust tõotav. i know, why.
where are you?
võimalik, et asi on needuses - 12. kuupäev läheneb, võib-olla olen ise rumal, olen alati olnud. roosade klaaside taga on ka päris maailm, naiivitar! it's never too late to learn all that, kuid see laul ei ole minu helistikus.
vähem kui kaksteist tundi lahutab mind millestki, milleks ammu võimalust olen soovinud, kuid hetkel on see hirmutav, ähvardav, hukatust tõotav. i know, why.
where are you?
5/1/10
emotsionaalsuse mõttes pole vist õige aeg blogida, samas pole ma ammu endast märku andnud. nagu pole ka K, kellelt pilte tahaks üritusest, mis tõepoolest tore oli. sellega algas ka vist suvehooaeg - kõik nädalavahetused on nüüd sarnast viisi veetmisel. järgmine nv possibly linnast väljas. yeah! (H)
mõned inimesed tõestavad end ikka ja jälle :) hea on uuesti avastada, et neis on olemas kõik see, mida vanasti tundsid, just siis, kui hakkad parajasti pettuma. tuleb välja, et võõrdumine oli asjatu ning kõik on jälle nii nagu kunagi oli.
kusagil ootab mind mu kolmeliitrine šampus. arvatavasti jõuame sellega inimese juurde, kes, nagu ilmneb, eelistab, et teda hüütaks nimepidi, mille minagi enda pojale paneksin.
üks hea inimene ütles just midagi väga tabavat. kui nii on, siis olen ma saavutanud võidu. igas mõttes.
radiohead - creep
mõned inimesed tõestavad end ikka ja jälle :) hea on uuesti avastada, et neis on olemas kõik see, mida vanasti tundsid, just siis, kui hakkad parajasti pettuma. tuleb välja, et võõrdumine oli asjatu ning kõik on jälle nii nagu kunagi oli.
kusagil ootab mind mu kolmeliitrine šampus. arvatavasti jõuame sellega inimese juurde, kes, nagu ilmneb, eelistab, et teda hüütaks nimepidi, mille minagi enda pojale paneksin.
üks hea inimene ütles just midagi väga tabavat. kui nii on, siis olen ma saavutanud võidu. igas mõttes.
radiohead - creep
4/26/10
4/19/10
4/17/10
bunny venom aka whatta day?!
smilersi "tantsin sinuga taevas" peas kummitamas, mõtlen paarile viimasele päevale tagasi. tore on olnud, A sai täisealiseks, mida eile tähistasime sushi ja smilersi kontsertiga. paduvihmas koos heade sõpradega tuttavaid laule laulda oli ülihea. ja nad mängisid A'le tema lugu, mille juurde me E'ga ilusa tantsu leiutasime. rahva seas oli üks fänn, kes väga J'd meenutas. kohutavalt lausa, ainult et ta oli liiga lühike.
õhtul jõudsime E'ga mu elukaaslase juurde ning hävitasime hirmsa kiirusega oma joogitagavara; hommikul oli huvitav pilte kokku panna. kahju, et ma tolle sõbraliku tüübi nime ei mäleta, kes minu heihei'le samamoodi vastas. igatahes polnud minu mälestused üllataval kombel veel kõige huvitavamad.
tänane päev küll oli. huvitav, s.t. me ostsime burksi ja käisime poes. ja naersime. ohjeldamatult. miks? küllap jääknähtudest. igatahes pole ma vist kunagi sedasi naerda saanud. polnud vahet, mida keegi ütles, kõik naersid. hetk hiljem küsiti, miks naerdi. kehitati õlgu ning naerdi uuesti. see kestis terve päeva. wtf.
tänasest algab sünnipäevahooaeg, õhtul tulevad esimesed külalised tähistama mu kaheksateistkümnendat. ehkki ma sügavalt pettusin omaenda perekonnas, on loota.. ah, mida ma ikka valetan. igavat õhtut ja seltskonda. vähemalt saab kingitusi vms. oeh, ükskõiksusism ftw! aa, K, sa pidid mulle juba päris mitu päeva tagasi helistama :D
smilers - armid jäävad
õhtul jõudsime E'ga mu elukaaslase juurde ning hävitasime hirmsa kiirusega oma joogitagavara; hommikul oli huvitav pilte kokku panna. kahju, et ma tolle sõbraliku tüübi nime ei mäleta, kes minu heihei'le samamoodi vastas. igatahes polnud minu mälestused üllataval kombel veel kõige huvitavamad.
tänane päev küll oli. huvitav, s.t. me ostsime burksi ja käisime poes. ja naersime. ohjeldamatult. miks? küllap jääknähtudest. igatahes pole ma vist kunagi sedasi naerda saanud. polnud vahet, mida keegi ütles, kõik naersid. hetk hiljem küsiti, miks naerdi. kehitati õlgu ning naerdi uuesti. see kestis terve päeva. wtf.
tänasest algab sünnipäevahooaeg, õhtul tulevad esimesed külalised tähistama mu kaheksateistkümnendat. ehkki ma sügavalt pettusin omaenda perekonnas, on loota.. ah, mida ma ikka valetan. igavat õhtut ja seltskonda. vähemalt saab kingitusi vms. oeh, ükskõiksusism ftw! aa, K, sa pidid mulle juba päris mitu päeva tagasi helistama :D
smilers - armid jäävad
4/12/10
algas jooksuaeg!
mõtlesin enda meelest originaalse nalja välja, siis ilmnes, et sarnast motiivi oli kasutatud mingi raba- vms jooksu reklaamis. feil.
kuidagi järsku tuli kevad. ühel hetkel olid väljas miinuskraadid ja mul talveune tunne.. ja siis ärkasin ma sooja kevadpäikse käes ja nägin liblikat. liblikad on minu jaoks alati olnud suvekuulutajad, mitte tänavatele ilmuvad narkomaanid, nagu uudistes väidetakse. liblikad on sellised õrnad olevused, kes enne oma peidikutest ei välju, kui on möödas oht, et ilmataat neile liiga võib teha. oma värvide ja muretu lennuga toovad nad suvetunde, mis enam naljalt ei kao :)
ma ei oska midagi postitada. juba tundide viisi vaheldumisi kirjutan uusi lõike ning hävitan kirjutatut.
mõnikord on tunne, justkui elaksin kellegi teise loodud maailmas, karakterina, kellele jäetud vaba voli võitmatuks loodud ümbruskonna vastu viimase veretilgani omal viisil lahingut pidada; samas teinekord on päris hea tunne.
yellowcard - ocean avenue
kuidagi järsku tuli kevad. ühel hetkel olid väljas miinuskraadid ja mul talveune tunne.. ja siis ärkasin ma sooja kevadpäikse käes ja nägin liblikat. liblikad on minu jaoks alati olnud suvekuulutajad, mitte tänavatele ilmuvad narkomaanid, nagu uudistes väidetakse. liblikad on sellised õrnad olevused, kes enne oma peidikutest ei välju, kui on möödas oht, et ilmataat neile liiga võib teha. oma värvide ja muretu lennuga toovad nad suvetunde, mis enam naljalt ei kao :)
ma ei oska midagi postitada. juba tundide viisi vaheldumisi kirjutan uusi lõike ning hävitan kirjutatut.
mõnikord on tunne, justkui elaksin kellegi teise loodud maailmas, karakterina, kellele jäetud vaba voli võitmatuks loodud ümbruskonna vastu viimase veretilgani omal viisil lahingut pidada; samas teinekord on päris hea tunne.
yellowcard - ocean avenue
4/4/10
I hate it when you agree to meet someone the next day and then when you call her, it's "the mobile phone you just called is either switched off or..." -_-
mu läpaka laadija juhtme küljes on mingi tobe julla, mis hullult närvi ajab, kuid mida ära võtta ei saa. vähemalt ilma mootorsaeta.
vaatasime reedel filmi sellest, kuidas tommy oma parima sõbra leidis. sissejuhatus tundus isegi hirmus, kuid enamuse filmist veetsime arutades, kuidas inimesed nii rumalad võivad olla.
eile oli hullumeelne päev. vaevalt mõne tunni maganud, jooksin koju, asjatult, nagu hiljem selgus. mõni hetk hiljem olin teel mustamäele, kuna sai lubatud ette võtta poodlemistuur A-ga. loomulikult saime igal pool sõimata ja kurje pilke, kuid see käib asja juurde. läbi mingi tobeda juhuse sain isegi kingad endale.
hetkel ootan reaktsiooni inimeselt, kellega pidime täna kohtuma, kuid mobiiltelefoni funktsioonist ta vist aru ei saa..
salapärane lugu, mis alati maaniat kuulates kummitama jääb - uurisin ka nime välja:
dommin - my heart, your hands
mu läpaka laadija juhtme küljes on mingi tobe julla, mis hullult närvi ajab, kuid mida ära võtta ei saa. vähemalt ilma mootorsaeta.
vaatasime reedel filmi sellest, kuidas tommy oma parima sõbra leidis. sissejuhatus tundus isegi hirmus, kuid enamuse filmist veetsime arutades, kuidas inimesed nii rumalad võivad olla.
eile oli hullumeelne päev. vaevalt mõne tunni maganud, jooksin koju, asjatult, nagu hiljem selgus. mõni hetk hiljem olin teel mustamäele, kuna sai lubatud ette võtta poodlemistuur A-ga. loomulikult saime igal pool sõimata ja kurje pilke, kuid see käib asja juurde. läbi mingi tobeda juhuse sain isegi kingad endale.
hetkel ootan reaktsiooni inimeselt, kellega pidime täna kohtuma, kuid mobiiltelefoni funktsioonist ta vist aru ei saa..
salapärane lugu, mis alati maaniat kuulates kummitama jääb - uurisin ka nime välja:
dommin - my heart, your hands
3/25/10
järk-järgult ja aeglaselt, nagu avaneva õie kroonlehed, koorub välja see vana mina, kes ma aastaid tagasi olin. ma polekski vist ise märganud, kui mõni, kes nii tollal kui ka praegu mu lähedaste hulka kuulub, sellele tähelepanu juhtinud ei oleks.
mida õnnelikum ja avatum, seda haavatavam, kuid liiga kaua olen peitnud end selle kibestunud pessimisti maski taga.
tänane õhtu oli all about xtreme. kes õigel ajal õiges kohas olid, said teada, J sai näha ka ja talle meeldis. ma ei olekski vist muidu julgenud, kui L, J ja üks arvukatest K-dest poleks soovitanud.
( A avastas just, et müügile on tulnud uued durexid, või siis pole ta neid ammu kasutanud. )
ka lilla vakstu sai minu omaks. poolthääled olid enamuses. 3:1.
homme linna.
mida õnnelikum ja avatum, seda haavatavam, kuid liiga kaua olen peitnud end selle kibestunud pessimisti maski taga.
tänane õhtu oli all about xtreme. kes õigel ajal õiges kohas olid, said teada, J sai näha ka ja talle meeldis. ma ei olekski vist muidu julgenud, kui L, J ja üks arvukatest K-dest poleks soovitanud.
( A avastas just, et müügile on tulnud uued durexid, või siis pole ta neid ammu kasutanud. )
ka lilla vakstu sai minu omaks. poolthääled olid enamuses. 3:1.
homme linna.
3/23/10
neli nädalat veel.
since when do people piss me of? ma pole juba viis päeva kesklinna sattunud, mu social life on nullilähedane ning ma olen päevade viisi istunud L'i juures ning elanud mingis filmimaailmas. nüüd tulles koju, logisin end harjumuspäraselt messengeri sisse, küllaltki mitu akent hüppas lahti ning veel mõne tuttavaga pidasin ise vajalikuks rääkida.. ja siis oli kõik. inimesed tunduvad justkui mingid tühjad kestad kellel pole oma elu ja kes toituvad oma ohvrite energiast.
võib-olla on minuga toimunud mingi muutus ja ma ei taha, et keegi minust valesti aru saaks, kuid see kõik toimub väga äkki. ma tahan hingata, vaadata maailma ja näha selle ilu. ma ei taha kõigist oma tunnetest ja tegudest kellelegi aru anda, ma tahan olla mina ise, ilma et keegi selle sobivuse kahtluse alla seaks. ma tahan spontaansust ja vabadust, kuid mitte üksindust. ma tahan mõistmist, kuid mitte haletsemist. ma tahan elada ja nautida seda, et eksisteerin.
vaid hingesugulane saab seda mõista ja ma olen kindel, et ta seda ka teeb.
puddle of mudd - blurry
võib-olla on minuga toimunud mingi muutus ja ma ei taha, et keegi minust valesti aru saaks, kuid see kõik toimub väga äkki. ma tahan hingata, vaadata maailma ja näha selle ilu. ma ei taha kõigist oma tunnetest ja tegudest kellelegi aru anda, ma tahan olla mina ise, ilma et keegi selle sobivuse kahtluse alla seaks. ma tahan spontaansust ja vabadust, kuid mitte üksindust. ma tahan mõistmist, kuid mitte haletsemist. ma tahan elada ja nautida seda, et eksisteerin.
vaid hingesugulane saab seda mõista ja ma olen kindel, et ta seda ka teeb.
puddle of mudd - blurry
3/20/10
ma olen vist viimase paari päeva jooksul ära vaadanud umbes pooled olemas olevad (romantilised) komöödiad. "mamma mia" lood kummitavad siiamaani. ma ei kujuta ette, miks selle filmiga selline suhe on tekkinud, aga isegi umbes kümnendat korda vaadates on see sama hea kui esimesel korral.
oo, mul on mälu. nagu ka mälukaart, millel "peeglid" peal on. iseenesest võiks seda vaadatagi, kuid hetkel üksi pimedas toas pisikeselt läpakaekraanilt õudusfilmi vahtida ei tundu just parim idee olevat.
mina taasavastasin äsjamöödunud päeval pohmelli, J leidis hingesuguluse kõhugripiga. L kukkus lugematu arvu kordi lumehange. A feilis täiega; teisel A-l oli paha olla ning ta helistas mulle veidi enne keskööd, et küsida, mida ma teen. mul polnud tükk aega õrna aimugi, kes mind välja kutsub, kuni üht tuttavlikku repliiki kuulsin.
vaheaeg on.
blind melon - no rain
oo, mul on mälu. nagu ka mälukaart, millel "peeglid" peal on. iseenesest võiks seda vaadatagi, kuid hetkel üksi pimedas toas pisikeselt läpakaekraanilt õudusfilmi vahtida ei tundu just parim idee olevat.
mina taasavastasin äsjamöödunud päeval pohmelli, J leidis hingesuguluse kõhugripiga. L kukkus lugematu arvu kordi lumehange. A feilis täiega; teisel A-l oli paha olla ning ta helistas mulle veidi enne keskööd, et küsida, mida ma teen. mul polnud tükk aega õrna aimugi, kes mind välja kutsub, kuni üht tuttavlikku repliiki kuulsin.
vaheaeg on.
blind melon - no rain
3/17/10
it's fucking out!!
poeetide uus album ma mõtlen. vaevalt 20 minutit pärast keskööd oli alanud päev made. algselt mind tabanud šokist, et kuidas ma OMETI ei tea, kuigi liikvel on info selle kohta, kust uusi lugusid saab, sai rahuldustunne, kui ilmnes, et album oli välja lastud seitsmeteistkümnendal kuupäeval, ehk siis päeval, mis oli olnud enne toda 20 minutit. enne jõudsin ma end loomulikult korralikult sõimata.
lisaks oma lemmikute uute lugude nautimisele tegelen hetkel ka mingite ajuvabade saksa keele sõnade õppimisega, millele ükski normaalse mõistusega inimene sobivat konteksti ei leiaks, ning vaatan euroopa kaarti üle. on veel paar kahtlase pealinnaga või sellist riiki, mida ma päris õigele kohale asetada ei suuda. minu mõistuse kohaselt peaks näiteks albaania ilmtingimata kusagil mujal olema.
küllaltki väsinud on olla, mistõttu homne päev algab vast espresso ja püsti seistes linna loksumisega, muidu jään keset sõnade tööd magama, ega jõua õigeks ajaks oma semuga deidile kaasa.
*kirjutab hommikuks note'i*
päeva looks läheks kindlasti midagi Twilight Theaterilt, kuid valik on hetkel veel keeruline.
lisaks oma lemmikute uute lugude nautimisele tegelen hetkel ka mingite ajuvabade saksa keele sõnade õppimisega, millele ükski normaalse mõistusega inimene sobivat konteksti ei leiaks, ning vaatan euroopa kaarti üle. on veel paar kahtlase pealinnaga või sellist riiki, mida ma päris õigele kohale asetada ei suuda. minu mõistuse kohaselt peaks näiteks albaania ilmtingimata kusagil mujal olema.
küllaltki väsinud on olla, mistõttu homne päev algab vast espresso ja püsti seistes linna loksumisega, muidu jään keset sõnade tööd magama, ega jõua õigeks ajaks oma semuga deidile kaasa.
*kirjutab hommikuks note'i*
päeva looks läheks kindlasti midagi Twilight Theaterilt, kuid valik on hetkel veel keeruline.
3/15/10
a perfect pickup-line
lõpetasin just tohutult armsa videokõne ^^. ma ei tea, millest me nii mitu tundi rääkisime, aga.. who cares. peaks enda veebika ka korda tegema või teha laskma.
mitte et mul hetkel nagu midagi kirjutada oleks, aga lihtsalt. had nothing else to do.
käisin koolis. arutasime õppedirektoriga erinevaid variante ning minu hinnete seisu. panime paika rõveda graafiku, mille kätte ma küll ära suren, aga EHK on võimalik midagi päästa. sure hope so. sure.. sure ära, haha.
julma nädala esimene päev on möödas, mis tähendab, et aina julmemaks läheb. alles reedest saab veidi vabamalt võtta. või noh, ainult reedel, sest laupäeval on kurikuulus piano lesson.
journey - don't stop believing
mitte et mul hetkel nagu midagi kirjutada oleks, aga lihtsalt. had nothing else to do.
käisin koolis. arutasime õppedirektoriga erinevaid variante ning minu hinnete seisu. panime paika rõveda graafiku, mille kätte ma küll ära suren, aga EHK on võimalik midagi päästa. sure hope so. sure.. sure ära, haha.
julma nädala esimene päev on möödas, mis tähendab, et aina julmemaks läheb. alles reedest saab veidi vabamalt võtta. või noh, ainult reedel, sest laupäeval on kurikuulus piano lesson.
journey - don't stop believing
3/13/10
kuu peal on ka sokid aka tasuta sarvepikendused!
täna oli jube tegus, aga tohutult mõnus päev. hommikul ärkasin oma lemmikkohas, jõin rahulikult kohvi ja rääkisime L'iga juttu.
trippisin koju, ajasin väikevennaga üle pika aja juttu ning leppisime kokku, et järgmise klaveritunni teen talle mina, kuna mu ema on tallinnast ära. tahaks näha, kuidas ma kellelegi klaverit õpetan. seriously :D
helistas A. arutasime pikalt, mida täna ette võtta, kuni jõudsime ideeni sõita kuhugi ilusasse kohta pildistama. paar tundi hiljem (mille jooksul ma end hingetuks tormasin ning napilt surmast pääsesin) kohtusime kesklinnas. päike oli siis veel väga valel kõrgusel ning ma ei tahtnud pilti, kus see lumelt peegelduks, seega haarasime midagi süüa ning seejärel sõitsime kadriorgu.
õhk oli jäine, kuid ümbrus oli sobiv ning taevas imeline, seega saime lühikese ajaga paarsada head pilti. et rohkem õues passida ei tahtnud, kuid koju minna ka ei viitsinud, jalutasime tagasi ning võtsime pargikohvikus ühed kakaod. supikausi mõõtu tassi täis sooja jooki oli uskumatult mõnus, niisiis istusime selle taga päris pikalt ning arutasime maailma ja elu üle. mõnusalt hubane oli :)
tagasi linna sõitsime trammiga, mis oli tegelikult rong, mis tuli venemaalt, vähemalt arvasid seda mõned kaasreisijad. nagu ka seda, et A on gena ning mina potsataja.
pääskülla jõudes pakkus L mulle vaarikateed ja huvitavaid vestlusteemasid, milleni me siiani jõudnudki pole. arvatavasti annab seda arutelu homme jätkata.
tulin koju, rääkisin J'ga, lasin D'l tuju hetkeks alla viia, tõstsin selle üles tagasi ning nüüd ootan, et mu ainus öine vestluskaaslane teatrist naaseks.
kurk valutab.
trippisin koju, ajasin väikevennaga üle pika aja juttu ning leppisime kokku, et järgmise klaveritunni teen talle mina, kuna mu ema on tallinnast ära. tahaks näha, kuidas ma kellelegi klaverit õpetan. seriously :D
helistas A. arutasime pikalt, mida täna ette võtta, kuni jõudsime ideeni sõita kuhugi ilusasse kohta pildistama. paar tundi hiljem (mille jooksul ma end hingetuks tormasin ning napilt surmast pääsesin) kohtusime kesklinnas. päike oli siis veel väga valel kõrgusel ning ma ei tahtnud pilti, kus see lumelt peegelduks, seega haarasime midagi süüa ning seejärel sõitsime kadriorgu.
õhk oli jäine, kuid ümbrus oli sobiv ning taevas imeline, seega saime lühikese ajaga paarsada head pilti. et rohkem õues passida ei tahtnud, kuid koju minna ka ei viitsinud, jalutasime tagasi ning võtsime pargikohvikus ühed kakaod. supikausi mõõtu tassi täis sooja jooki oli uskumatult mõnus, niisiis istusime selle taga päris pikalt ning arutasime maailma ja elu üle. mõnusalt hubane oli :)
tagasi linna sõitsime trammiga, mis oli tegelikult rong, mis tuli venemaalt, vähemalt arvasid seda mõned kaasreisijad. nagu ka seda, et A on gena ning mina potsataja.
pääskülla jõudes pakkus L mulle vaarikateed ja huvitavaid vestlusteemasid, milleni me siiani jõudnudki pole. arvatavasti annab seda arutelu homme jätkata.
tulin koju, rääkisin J'ga, lasin D'l tuju hetkeks alla viia, tõstsin selle üles tagasi ning nüüd ootan, et mu ainus öine vestluskaaslane teatrist naaseks.
kurk valutab.
fucking chipmunks!
tahaks midagi ilusat kirjutada, inspiratsioon on nii laes kui annab olla, kuid pole aega. kooliasjad karjuvad juba ning esmaspäeval on vestlus, selleks ajaks oleks vaja hästi palju initsiatiivi näidata.
KUIDAS ma saaksin keskenduda kohustuslikule kirjandusele või ajaloo töölehtedele kui õues on päike ja ma tahan kadriorgu photoshootile minna? kuidas ma saaksin tuupida ajalugu ja matat kui on selge taevas ja tähed ning kuu paistab otse aknasse? impossible stuff.
miks on alati nii, et sugulashinged elavad kusagil teises maailma otsas? me olime vist paar tundi rääkinud, kui leidsime, et huvid kattuvad maksimaalselt nagu ka isiksused. strange.
vaatasime eile õhtul püha lehma ka. valisime enda meelest kõige nõmedama loo ja viskasime selle üle mõnusalt koopaorava-nalja. see võitis. polegi tüüpiline eestlane. fucking sad.
owl city - the technicolor phase
KUIDAS ma saaksin keskenduda kohustuslikule kirjandusele või ajaloo töölehtedele kui õues on päike ja ma tahan kadriorgu photoshootile minna? kuidas ma saaksin tuupida ajalugu ja matat kui on selge taevas ja tähed ning kuu paistab otse aknasse? impossible stuff.
miks on alati nii, et sugulashinged elavad kusagil teises maailma otsas? me olime vist paar tundi rääkinud, kui leidsime, et huvid kattuvad maksimaalselt nagu ka isiksused. strange.
vaatasime eile õhtul püha lehma ka. valisime enda meelest kõige nõmedama loo ja viskasime selle üle mõnusalt koopaorava-nalja. see võitis. polegi tüüpiline eestlane. fucking sad.
owl city - the technicolor phase
3/10/10
it takes a road to go nowhere
üle pika aja veedan õhtu energiajoogi või kohvita, mistõttu mõte ka veidi aeglasemalt liigub, kuid siiski on vaja ühtteist kirja panna.
+ SEEEEE lugu !
esiteks sain koolist teate tervisenõukogu (või mingi taolise assotsiatsiooni, esimest korda kuulsin) koosoleku tulemuste kohta. igatahes arvavad nood geeniused, et kuna ma nii palju nüüd puudunud olen, siis on klassi lõpetamine mulle ehk üle võimete ning pakuvad akadeemilist, st terve mu selle aasta tegemised nullitaks ning aasta läheks kirja lihtsalt kodus lebotamisena. (?) igatahes tekitab selline asi soovi neile koht kätte näidata ja lõpuks "inn jooor feiss!!!" karjuda. põhiainetega olen ju enam-vähem järjel, eriala saab kõrvale jätta, nii või teisiti tahtsin sellest prantsuse keele pornost loobuda, ning jäävad ainult sellised asjad nagu füüsika ja inglise keel. esimesega ei tohiks probleemi tekkida, teine on paras pähkel, arvestades uut õpetajat, kellega isiklikku kontakti veel olnud pole, nagu ka soovi selle järele. eks näis.
teine üllatus oli see, kui ühe roomaja nimekaim elumärke ilmutas. sain teada, et ta on lausa nädala sees linnas, mis ühtlasi tähendaks lähiajal taaskohtumist üle paari-kolme aasta. ka hetkeline imestus selle üle, miks ta kodust nii kaugele tööle on tulnud, asendus peagi mõistmisega - nii noorelt soovimatult isaks saades tahaks vist igaüks eemale saada. veidi aega iseendale pole ka otseselt põgenemine.
mu laes jalutab hiiglaslik ämblik ning ma väga ei soovi teda sinna.
täna ilmutas end taas mu luulevaim, kelle ma alateadvuses juba ammu maha matnud olin. juhuslik vestlus tuletas meelde, kust ma üldiselt oma inspiratsiooni ammutan ning siin on tulemus:
Alludes tähistaeva provokatsioonile
hammustan huulde ja vaikin,
ühele ainsale tähele
pühendan read ja enamgi
põgenedes reaalsusest tean -
miski ei jää püsima.
Soovides sul' head
võin tasa endasse sulguda.
Utoopilisele tundmatule sõdurile
võib kirjutada oode
kuid noile, seda väärivaile,
ei ridagi, teekond unustusse..
..on valus. Minna meelest
neil, kelle eest võitled.
Ka siis, kui tasu sellest
ei oota, kuid sisimas mõtled:
elu on lugu, mida igaüks
isemoodi küll jutustab,
siiski algus ja lõpp on üks
ning et taas algult ei alusta.
+ SEEEEE lugu !
esiteks sain koolist teate tervisenõukogu (või mingi taolise assotsiatsiooni, esimest korda kuulsin) koosoleku tulemuste kohta. igatahes arvavad nood geeniused, et kuna ma nii palju nüüd puudunud olen, siis on klassi lõpetamine mulle ehk üle võimete ning pakuvad akadeemilist, st terve mu selle aasta tegemised nullitaks ning aasta läheks kirja lihtsalt kodus lebotamisena. (?) igatahes tekitab selline asi soovi neile koht kätte näidata ja lõpuks "inn jooor feiss!!!" karjuda. põhiainetega olen ju enam-vähem järjel, eriala saab kõrvale jätta, nii või teisiti tahtsin sellest prantsuse keele pornost loobuda, ning jäävad ainult sellised asjad nagu füüsika ja inglise keel. esimesega ei tohiks probleemi tekkida, teine on paras pähkel, arvestades uut õpetajat, kellega isiklikku kontakti veel olnud pole, nagu ka soovi selle järele. eks näis.
teine üllatus oli see, kui ühe roomaja nimekaim elumärke ilmutas. sain teada, et ta on lausa nädala sees linnas, mis ühtlasi tähendaks lähiajal taaskohtumist üle paari-kolme aasta. ka hetkeline imestus selle üle, miks ta kodust nii kaugele tööle on tulnud, asendus peagi mõistmisega - nii noorelt soovimatult isaks saades tahaks vist igaüks eemale saada. veidi aega iseendale pole ka otseselt põgenemine.
mu laes jalutab hiiglaslik ämblik ning ma väga ei soovi teda sinna.
täna ilmutas end taas mu luulevaim, kelle ma alateadvuses juba ammu maha matnud olin. juhuslik vestlus tuletas meelde, kust ma üldiselt oma inspiratsiooni ammutan ning siin on tulemus:
Alludes tähistaeva provokatsioonile
hammustan huulde ja vaikin,
ühele ainsale tähele
pühendan read ja enamgi
põgenedes reaalsusest tean -
miski ei jää püsima.
Soovides sul' head
võin tasa endasse sulguda.
Utoopilisele tundmatule sõdurile
võib kirjutada oode
kuid noile, seda väärivaile,
ei ridagi, teekond unustusse..
..on valus. Minna meelest
neil, kelle eest võitled.
Ka siis, kui tasu sellest
ei oota, kuid sisimas mõtled:
elu on lugu, mida igaüks
isemoodi küll jutustab,
siiski algus ja lõpp on üks
ning et taas algult ei alusta.
3/7/10
wherever you are..
ainus motivatsioon täna blogimiseks oli lugu, mis kursiivis allpool on. filmi vaatama ei jõudnud, ehk on vabandatav.. eh, eh.. (8) igatahes täiesti mõttetu.
aa, pokkeris skoorisin. jea!
owl city - the technicolor phase
aa, pokkeris skoorisin. jea!
owl city - the technicolor phase
3/6/10
kui sa tahtsid panna mu end väga halvasti tundma, siis see peaaegu õnnestus. ma ütlen peaaegu, sest sain õigel ajal tollele m-tähega tegevusele taaskord jälile. või siis seepärast, et valus on. you'll never know. polegi vaja. häirima jääb kõik see, mille peale sa mind samade argumentidega ründama asusid. lapsik või mitte, aga sedasi minugga ei käituta. enam.
võib-olla oled lahendusest ehmunud, kuid see on mööduv. see, mida sa oma tunnetena kirjeldasid, oli kaugel sellest, mida elus otsitakse, veelgi enam - see polnud ju motivatsioon pingutamiseks.
kõik laheneb, ükskõik kas paremal või halvemal viisil.
let the stars comfort you :*
võib-olla oled lahendusest ehmunud, kuid see on mööduv. see, mida sa oma tunnetena kirjeldasid, oli kaugel sellest, mida elus otsitakse, veelgi enam - see polnud ju motivatsioon pingutamiseks.
kõik laheneb, ükskõik kas paremal või halvemal viisil.
let the stars comfort you :*
3/4/10
kuues päev. pulgakommid rokivad, ausõna. esimest korda selle aja jooksul suudan ka mõelda, mis iba siia tekib.
tänase päeva põhisaavutusteks jäi vist kleidiost ja ellujäämine ostupõrgus. stiilikriitikutena otsustasime külastada vastavatud kingakauplust kesklinna tähtsaimas ostukeskuses. hiilinud mööda erinevatest kaameratest ja reporteritest ning pressinud end läbi ühtlaselt sagiva ning jageleva inimmassi, pidime tõdema, et ei midagi erilist - valik on kõikjal sama. sisukaimaks kommentaariks jäi "kuule, kas see on meestele või naistele? mitte ei saa aru.." i think you kinda get it.
nägin taaskord tonicumeest ("kuulge, mul on neid juba kolm tükki! >:(" ), kes palus, et ma lõpuks ka tema kutse vastu võtaksin. ma veel murran ta südame sedasi.
paljud vanad naljad kerkisid täna üles. koopaoravad, nipernaadi, perverdid ja muud loomad olid vaid algus. huumorihetk päädis diskussiooniga pervojõuluvana, aka minu armsa kaasa, sugulashinge ja muidu ületamatult seksika habemega tüübi üle. igaks juhuks kõiki detailidesse pühendama ei hakka, liiga hardcore värk.
minu kallis kartulikene! xD
ei, hobune.
(L ütles, et ma olen viimasel ajal natuke segane vist. i wonder why she'd say something like that..)
tänase päeva põhisaavutusteks jäi vist kleidiost ja ellujäämine ostupõrgus. stiilikriitikutena otsustasime külastada vastavatud kingakauplust kesklinna tähtsaimas ostukeskuses. hiilinud mööda erinevatest kaameratest ja reporteritest ning pressinud end läbi ühtlaselt sagiva ning jageleva inimmassi, pidime tõdema, et ei midagi erilist - valik on kõikjal sama. sisukaimaks kommentaariks jäi "kuule, kas see on meestele või naistele? mitte ei saa aru.." i think you kinda get it.
nägin taaskord tonicumeest ("kuulge, mul on neid juba kolm tükki! >:(" ), kes palus, et ma lõpuks ka tema kutse vastu võtaksin. ma veel murran ta südame sedasi.
paljud vanad naljad kerkisid täna üles. koopaoravad, nipernaadi, perverdid ja muud loomad olid vaid algus. huumorihetk päädis diskussiooniga pervojõuluvana, aka minu armsa kaasa, sugulashinge ja muidu ületamatult seksika habemega tüübi üle. igaks juhuks kõiki detailidesse pühendama ei hakka, liiga hardcore värk.
minu kallis kartulikene! xD
ei, hobune.
(L ütles, et ma olen viimasel ajal natuke segane vist. i wonder why she'd say something like that..)
3/3/10
vs
päeva märksõnad: tutvumine dna kaudu, mida-ei-tohi-teha ja kaunitar Liis.
peavalust on saanud ustav kaaslane. selline tunne siis ongi kellegi/millegagi 24/7 koos olla.. meeldiv.
hea tunne on, kui erinevaid näpunäiteid jagab keegi, kes on autoriteet, see tekitab tahtmise õppida. seeläbi saan ma ühtlasi ka aru, miks mõningad õppeained pinget ei paku - asi on minu suhtumises õppejõudu. kummapoolne viga see on, selle üle parem arutlema ei hakka, kuna liiga pikaks veniva mõtiskluse käigus ei pruugi üldse vastuseni jõuda.
kõik mõtted ja teemad on juba mitu korda läbi arutatud. hea, et S mõistab. sellised sarnasused on üleloomulikud..
green day - give me novacaine
peavalust on saanud ustav kaaslane. selline tunne siis ongi kellegi/millegagi 24/7 koos olla.. meeldiv.
hea tunne on, kui erinevaid näpunäiteid jagab keegi, kes on autoriteet, see tekitab tahtmise õppida. seeläbi saan ma ühtlasi ka aru, miks mõningad õppeained pinget ei paku - asi on minu suhtumises õppejõudu. kummapoolne viga see on, selle üle parem arutlema ei hakka, kuna liiga pikaks veniva mõtiskluse käigus ei pruugi üldse vastuseni jõuda.
kõik mõtted ja teemad on juba mitu korda läbi arutatud. hea, et S mõistab. sellised sarnasused on üleloomulikud..
green day - give me novacaine
3/1/10
112
migreen süveneb. lükkasin kohustusliku linnasõidu ühe päeva võrra edasi, ei teagi, kas sellest mingit kasu oli. vist mitte, kuigi suurem osa tööpakkumisi välismaale sai läbi vaadatud.
küsisin realiste ja romantikuid eristada aitava küsimuse härrrrralt ka. väga objektiivne realist, krt. just what i expected. siiani on üks inimene ka minu vastust korranud, näitab ühtekuuluvust vist vms.
s on mu saatusekaaslane, nagu välja tuleb. tänu talle on juba kaks kurikavalat plaani küpsemas, millede õnnestumise korral.. haha, seda ma teile küll ei räägi :D
juba kolmandat õhtut lähen magama lootusega, et äkki homme enam pea ei valuta.
muusika, mida täna õhtul ainsana kuulata suutsin:
coldplay - yellow
küsisin realiste ja romantikuid eristada aitava küsimuse härrrrralt ka. väga objektiivne realist, krt. just what i expected. siiani on üks inimene ka minu vastust korranud, näitab ühtekuuluvust vist vms.
s on mu saatusekaaslane, nagu välja tuleb. tänu talle on juba kaks kurikavalat plaani küpsemas, millede õnnestumise korral.. haha, seda ma teile küll ei räägi :D
juba kolmandat õhtut lähen magama lootusega, et äkki homme enam pea ei valuta.
muusika, mida täna õhtul ainsana kuulata suutsin:
coldplay - yellow
2/28/10
take me to ireland, please..
leidsime L-iga vähemalt kolm põhjust, miks sinna imemaale elama kolida. motivatsiooniks pole küll ainult eile vaadatud film, kuid see oli suureks ajendiks. nii vaba ja hea õhtu oli, tüüpiline mõnus girls night, kuni.. jamh. ma tean, et Sa ei teinud seda meelega.
vastik on vaadata, kuidas kõik valesti läheb. see pole see, mida ma tahtsin, ehkki ma ei tea vist isegi täpselt, mida tahtsin või tahan. peavalu on juba umbes ööpäeva kestnud, ega allu isegi metsikule paratsetamoolidoosile. ja vahet polegi.
mõne minuti pärast algab hoki finaalmäng. ehk teeb üksteist rammivate ja mingit totakat litrit taga ajavate meeste vaatamine mingit imet.
(see on kõige tobedam asi mida ma elus kuulnud olen.)
vastik on vaadata, kuidas kõik valesti läheb. see pole see, mida ma tahtsin, ehkki ma ei tea vist isegi täpselt, mida tahtsin või tahan. peavalu on juba umbes ööpäeva kestnud, ega allu isegi metsikule paratsetamoolidoosile. ja vahet polegi.
mõne minuti pärast algab hoki finaalmäng. ehk teeb üksteist rammivate ja mingit totakat litrit taga ajavate meeste vaatamine mingit imet.
(see on kõige tobedam asi mida ma elus kuulnud olen.)
2/24/10
2/23/10
стол надо!
ja ma ei mäleta seda sõna, mille M-ile õpetama pidin. mind ja mu mälu.. siiski on kuidagi väga esmaspäev olla.
tänane päev tõi nii palju asju meelde. erinevaid seiku minevikust, mis jälle selle mõrumagusa valu tekitavad. olgugi et praegu on uued ajad, on asju, millest ei taha lahti öelda, samas on valus neid meenutada, kuna olevik on niivõrd deformeerunud. füüsiline ja vaimne valu ei ole hea kooslus.
ei, saan veel hakkama. viis korda sisse ja välja hingates, nagu mul kombeks. probleem tekib ju alles siis, kui on vaja ennast mingi tegevuse käigus usaldada või millelegi keskenduda. ei saa aru, kas mingi tunne (väsimus, valu etc) on päris või ettekujutuses, kehaline või vaimne.
tahaks lugeda midagi head, raamatut, kus oleks enesega samastatav peategelane. hetkel tundub, et isegi härra Haller ei mõistaks mind. peidanvist oma mõtted ühe imala romaani imelise saksa keele taha ja naudin keskealiste inimeste fantastilist armulugu.
ma kaotasin oma telefoni ära???
(pool tundi hiljem): kuhu KURAT ma panin selle..
ma ei tahtnud teada.
Yellowcard - Cigarette
tänane päev tõi nii palju asju meelde. erinevaid seiku minevikust, mis jälle selle mõrumagusa valu tekitavad. olgugi et praegu on uued ajad, on asju, millest ei taha lahti öelda, samas on valus neid meenutada, kuna olevik on niivõrd deformeerunud. füüsiline ja vaimne valu ei ole hea kooslus.
ei, saan veel hakkama. viis korda sisse ja välja hingates, nagu mul kombeks. probleem tekib ju alles siis, kui on vaja ennast mingi tegevuse käigus usaldada või millelegi keskenduda. ei saa aru, kas mingi tunne (väsimus, valu etc) on päris või ettekujutuses, kehaline või vaimne.
tahaks lugeda midagi head, raamatut, kus oleks enesega samastatav peategelane. hetkel tundub, et isegi härra Haller ei mõistaks mind. peidanvist oma mõtted ühe imala romaani imelise saksa keele taha ja naudin keskealiste inimeste fantastilist armulugu.
ma kaotasin oma telefoni ära???
(pool tundi hiljem): kuhu KURAT ma panin selle..
ma ei tahtnud teada.
Yellowcard - Cigarette
2/19/10
*_*
if my life is santa barbara, why do i have to be the bitch?
oeh, A, ma ei tahtnud, et sa haiget saaksid, luban, et teen kõik, et seda heastada. seda, mis ta sulle tegi. ma tunnen end nii süüdi.. ehkki seda ei juhtuks kunagi. M on värdjas, me mõlemad teame seda. ei, ma ei võta ta kõnet vastu.
Lammas sattus täna mu koju. hea, et mu emale loomad meeldivad :)
oeh, A, ma ei tahtnud, et sa haiget saaksid, luban, et teen kõik, et seda heastada. seda, mis ta sulle tegi. ma tunnen end nii süüdi.. ehkki seda ei juhtuks kunagi. M on värdjas, me mõlemad teame seda. ei, ma ei võta ta kõnet vastu.
Lammas sattus täna mu koju. hea, et mu emale loomad meeldivad :)
2/18/10
ärkasin selle peale, et helistati naabrite uksekella. aknast välja vaadates nägin aia taga eesti posti jalgratast, mis viitas sellele, et minu ammu oodatud pakk võib kohal olla. kui õue jõudsin, oligi postitädi minu ukse taha juhatatud ja jälle küsiti minult dokki - et pakk kätte saada. olen kaubaga äga rahul, ainult et see muudab rääkimise peaaegu võimatuks. ma kõlan nagu R eile vahetult pärast keeleneedi tegemist :D
postitädi tõi mulle D. kaardi ka ära :) ma naersin vähemalt kümme minutit. see leiab nüüd aukoha mingis nähtavas paigas, kuna temaatika on mõnus. hästi armas, aitäh! :)
praegu viibib mu aia taga tuletõrjeauto, kust kolm tõrjujapoissi koos ühe pulberkustutiga vastasmajja jooksid. pole aimugi, miks, kuna mingit tuld ei tundu seal olevat. ma ei teadnudki, et kodus passimine nii huvitav võib olla.
igatahes ma teen kõike, mida ei tohiks ja.. paranen. tulge külla, pakun teed! :)
Velvet Underground - Sunday Morning. sest see kummitab ikka veel.
postitädi tõi mulle D. kaardi ka ära :) ma naersin vähemalt kümme minutit. see leiab nüüd aukoha mingis nähtavas paigas, kuna temaatika on mõnus. hästi armas, aitäh! :)
praegu viibib mu aia taga tuletõrjeauto, kust kolm tõrjujapoissi koos ühe pulberkustutiga vastasmajja jooksid. pole aimugi, miks, kuna mingit tuld ei tundu seal olevat. ma ei teadnudki, et kodus passimine nii huvitav võib olla.
igatahes ma teen kõike, mida ei tohiks ja.. paranen. tulge külla, pakun teed! :)
Velvet Underground - Sunday Morning. sest see kummitab ikka veel.
2/16/10
tagasi kodus on naljakas olla. nagu kõik see halb, mis eile toimus, oleks jäänud sinna valgete seinte vahele. oli valus ja veider, uimane ja tüütu, kurb ja naljakas.. kuid vajalik, seega polnud võimalik kahelda. mu palatikaaslane norskas nii, et maa värises. liialdamata. ehkki see tädike täie mõistuse juures polnud (ta näiteks ei teinud vahet eesti ja vene keelel, rääkis neid segamini ja vahepeal taipas, et oih, vale keel..), saime päris hästi läbi :)
erilist hoolitsust või hoolimist kohalikud töötajad üles ei näidanud, kui üks söögitädi ja paar õde, kellel minuga eriti pistmist polnud, välja arvata. oli asju, mis oleks võinud ilma minu enese alalhoiuinstinktita või selle eiramise korral päris hullusti lõppeda, kuid range voodirežiimi järgimine pole vist niigi väga minu teema :D
operatsioon, mis tuletas meelde lemmikuid haiglasarju, oli üks vingemaid kogemusi üldse, ausalt. pärast viietunnist ootamist haigla koridoris ja tunniajast tsilli palatis, viisid mu lemmikõed mu koos voodiga opituppa, kus mind tervitas rõõmus asiaat, kes väitis end olevat mu narkoosiarst. tema pani kanüüli, mille ma hiljem kogemata ise eemaldasin. teine narkoosiarst, värisevate kätega prillidega vanamees, oli see, kes mulle seljasüsti tegi. nähes mu ilmet, milles väljendus vist kogu maailma segadus, pandi üks abiline mind igaks juhuks kinni hoidma. väga imelik oli oma jalgade üle kontrolli kaotamine, veel kahtlasem oli selle tagasi saamine. well, ma võtsin selle tagasi. midagi kiirkorras halvatusest taastumise sarnast, füsioteraapia kaudu. kujuta ette, et rakendad kogu oma mõttejõudu, et liigutada parema jala varbaid.. ja siis need liiguvadki. ainult et lihaste kontrollimist sa ei tunne.
opi ajaks anti mulle seltsiks pruunisilmne noormees, kes kirurgi oma huumoriga täiesti endast välja ajas. kui nad mulle nii palju rahustit süstinud poleks, siis oleksin vist "kolmanda narkoosiarstiga" kirurgi mõnitamises ühinenud, juba selleks ajaks olin tema peale üsna kuri. ta ei rääkinud ka minuga opi ajal, teised tekitasid mõnusa sõbraliku õhkkonna ja üldiselt oli tore.
ei oskagi praegu muud öelda, ainult seda, et hea on tagasi olla :)
erilist hoolitsust või hoolimist kohalikud töötajad üles ei näidanud, kui üks söögitädi ja paar õde, kellel minuga eriti pistmist polnud, välja arvata. oli asju, mis oleks võinud ilma minu enese alalhoiuinstinktita või selle eiramise korral päris hullusti lõppeda, kuid range voodirežiimi järgimine pole vist niigi väga minu teema :D
operatsioon, mis tuletas meelde lemmikuid haiglasarju, oli üks vingemaid kogemusi üldse, ausalt. pärast viietunnist ootamist haigla koridoris ja tunniajast tsilli palatis, viisid mu lemmikõed mu koos voodiga opituppa, kus mind tervitas rõõmus asiaat, kes väitis end olevat mu narkoosiarst. tema pani kanüüli, mille ma hiljem kogemata ise eemaldasin. teine narkoosiarst, värisevate kätega prillidega vanamees, oli see, kes mulle seljasüsti tegi. nähes mu ilmet, milles väljendus vist kogu maailma segadus, pandi üks abiline mind igaks juhuks kinni hoidma. väga imelik oli oma jalgade üle kontrolli kaotamine, veel kahtlasem oli selle tagasi saamine. well, ma võtsin selle tagasi. midagi kiirkorras halvatusest taastumise sarnast, füsioteraapia kaudu. kujuta ette, et rakendad kogu oma mõttejõudu, et liigutada parema jala varbaid.. ja siis need liiguvadki. ainult et lihaste kontrollimist sa ei tunne.
opi ajaks anti mulle seltsiks pruunisilmne noormees, kes kirurgi oma huumoriga täiesti endast välja ajas. kui nad mulle nii palju rahustit süstinud poleks, siis oleksin vist "kolmanda narkoosiarstiga" kirurgi mõnitamises ühinenud, juba selleks ajaks olin tema peale üsna kuri. ta ei rääkinud ka minuga opi ajal, teised tekitasid mõnusa sõbraliku õhkkonna ja üldiselt oli tore.
ei oskagi praegu muud öelda, ainult seda, et hea on tagasi olla :)
2/6/10
just for the record.
1) Armastus - jäägitu andmine? (Isa Goriot´ näitel)
2) Eesmärk pühitseb abinõu? (Rastignaci näitel)
3) Pansion kui ühiskonna mudel
4) Vautrin - elukooli lektor
.. sest ma korra juba kustutasin need ära.
2) Eesmärk pühitseb abinõu? (Rastignaci näitel)
3) Pansion kui ühiskonna mudel
4) Vautrin - elukooli lektor
.. sest ma korra juba kustutasin need ära.
2/2/10
raudteemaania.
vaid pooleteise nädala kaugusele on jõudnud ähvardav äikesepilv, mis vahepeal ikka väga kuri tundub. siiski on hea sinnamaani spontaanselt elada, justkui viimsepäeva ralli, aga vaid ühele osalejale. ma plaanin võita btw.
täna oli paljuski kohutav päev, isegi pärast kella viit vihkas mu elu mind edasi. üks auto näiteks otsustas mulle otsa tagurdada. õnneks valis ta küll vähese kiiruse, kuid trügis siiski üllatava otsusekindlusega. tegu oli maasturiga. ilma D'ta oleksin arvatavasti selle rataste all lõpetanud, kuna mu meeled polnud täna kuigi teravad. mitu korda tõmbas D mu jälle vertikaalsesse asendisse, kui natuke kursilt kõrvale kalduma hakkasin. see on see vähene magamine ja.. aga ma lihtsalt ei suuda üksi pimeduses uinuda, või siis pean selleks vähemalt surmväsinud olema.
üle pika aja oli täna õhtul õige koht, meeleolu ja vahendid korraga. pääsküla jaamast mööda rööpaid K maja suunas ja sealt veidi edasi minnes jõuab ühe mu lemmiku pildistamiskohani. poole 12 ajal oli kohutavalt ilus taevas.
palju, väga palju olen mõelnud, kuid lahendus jääb ikka kaugeks.
90ndate tantsumuusika. kes teavad, need teavad :D
täna oli paljuski kohutav päev, isegi pärast kella viit vihkas mu elu mind edasi. üks auto näiteks otsustas mulle otsa tagurdada. õnneks valis ta küll vähese kiiruse, kuid trügis siiski üllatava otsusekindlusega. tegu oli maasturiga. ilma D'ta oleksin arvatavasti selle rataste all lõpetanud, kuna mu meeled polnud täna kuigi teravad. mitu korda tõmbas D mu jälle vertikaalsesse asendisse, kui natuke kursilt kõrvale kalduma hakkasin. see on see vähene magamine ja.. aga ma lihtsalt ei suuda üksi pimeduses uinuda, või siis pean selleks vähemalt surmväsinud olema.
üle pika aja oli täna õhtul õige koht, meeleolu ja vahendid korraga. pääsküla jaamast mööda rööpaid K maja suunas ja sealt veidi edasi minnes jõuab ühe mu lemmiku pildistamiskohani. poole 12 ajal oli kohutavalt ilus taevas.
palju, väga palju olen mõelnud, kuid lahendus jääb ikka kaugeks.
90ndate tantsumuusika. kes teavad, need teavad :D
1/22/10
hetkel on kõik nii, nagu ma oma talve ette kujutasin - mina, must tee, reval café ja see muusika, mis siin on.. uskumatult mõnus. ja ma tean, et kohe pole ma enam üksi ja ehk ongi parem. ma võin küll üksindust nautida, aga pikas perspektiivis ei tundu erakuks muutumine parim viis oma introvertse poole vajadusi rahuldada ja seeläbi ekstravertne mina mõtvata. "there's a demon inside me, can i kill it? HELL NO!" üks lugu on. mu bi-polaarne unetu tuttav saadab öösiti mulle muusikat. ain't that sweet? :)
mu osavõtlikkus kõigi draamade suhtes aina kahaneb. eneses rahu ja tasakaalu leidmine probleemide vältimise eesmärgil ei olegi nii keeruline kui tundub. lihtsalt hinga viis korda sügavalt sisse-välja ja siis mõtle, kas tasub üle reageerida.
jah, võib-olla räägin ma varsti täiesti teist juttu.
mu osavõtlikkus kõigi draamade suhtes aina kahaneb. eneses rahu ja tasakaalu leidmine probleemide vältimise eesmärgil ei olegi nii keeruline kui tundub. lihtsalt hinga viis korda sügavalt sisse-välja ja siis mõtle, kas tasub üle reageerida.
jah, võib-olla räägin ma varsti täiesti teist juttu.
1/20/10
kui aeg on liiga suhteline mõiste.
õues on kahekümne kraadi jagu liiga külm, ümberringi on täielik draama ja 15. veebruar tiksub järjest lähemale. siiski ma olen õnnelik, sest pole muud vaja kui kas või tundide viisi kohvikus istuda ja sügavale ühe jäära pruunidesse silmadesse vaadata. mulle meeldib see, et me räägime. sa tundud tõepoolest mõistvat. mulle meeldib toetada pea su õlale ja vaadata, kuidas sa mu city bloxxiga kakled. mulle meeldib su positiivsus ja järjekindlus. meeldib see osavõtmatus välismaailma probleemide suhtes, kuid samas suur vastuvõtlikkus selle rõõmudele.
ühest inimesest on kahju. ta polnud siiski ära teeninud saatust, mis talle osaks sai. mitte keegi ei ole. mina tean.
ühest inimesest on kahju. ta polnud siiski ära teeninud saatust, mis talle osaks sai. mitte keegi ei ole. mina tean.
1/19/10
100
ümbritsevad probleemid ei tohiks liialt morjendada lammast, muidu hakkab see seebikas tõsiselt pähe.
ta oli üllatunud, et see mind ei vihastanud. mõnda aega tagasi võib-olla, kuid enam mitte. muutus on toimumas, suureks saamine - rahulikkus, tasakaalukus.. minevik on see, kust me tuleme, kuid tulevik on see, kuhu läheme. ma näen tulevikku selles, kes võtab mind sellisena, nagu olen, süstides minusse positiivsust ja turvatunnet.
lähen L-iga suusatama, sest tema kodus pole elektrit ja võti mu kaelas kannab numbrit 17.
ta oli üllatunud, et see mind ei vihastanud. mõnda aega tagasi võib-olla, kuid enam mitte. muutus on toimumas, suureks saamine - rahulikkus, tasakaalukus.. minevik on see, kust me tuleme, kuid tulevik on see, kuhu läheme. ma näen tulevikku selles, kes võtab mind sellisena, nagu olen, süstides minusse positiivsust ja turvatunnet.
lähen L-iga suusatama, sest tema kodus pole elektrit ja võti mu kaelas kannab numbrit 17.
1/15/10
*
mulle meeldib hommikul ärgata kohvi lõhna peale, mille keegi teine on valmis teinud.
mulle meeldivad entusiastlikud stažöör-bussijuhid.
mulle ei meeldi avalikus kohas suitsetavad inimesed, kes filtrit endale kopsu tõmmata üritavad.
mulle meeldivad ööd, mille jooksul ei lähegi päris pimedaks.
mulle meeldib objektiivne kriitika.
mulle ei meeldi tehnikavidinad, mis minu kasutuses ei tööta.
mulle ei meeldi (põhjendamatu) eneseimetlemine.
mulle meeldib olla üksi looduses ja tunda universumiga ühekssaamist.
mulle ei meeldi pastakad, mis tähtsal hetkel tühjaks saavad.
mulle ei meeldi trollid, mis ootavad, kuni inimene ennast hingetuks jookseb ja seejärel panevad uksed nina ees kinni.
mulle meeldivad sõnumid, mis tulevad inimeselt, kelle peale tol hetkel mõelda.
mulle meeldivad need väikesed hetked, mille jooksul mingi pisiasi teeb tuju väga-väga heaks.
mulle ei meeldi viimasel hetkel alt ära hüppamine.
mulle ei meeldi raamatud, kus kõik detailid on nii ette antud, et kujutlusvõime jaoks ruumi ei jää.
mulle meeldivad spontaansed inimesed.
mulle meeldib võrkkiiges pilvi vaadata.
mulle ei meeldi muusika, mis üldse tujuga kokku ei lange.
mulle ei meeldi, kui aku valel ajal tühjaks saab.
mulle meeldib sisustada oma öid kõige muu kui magamisega.
..ja üle kõige meeldib mulle hommikul ärgates esimese asjana mõelda säravaimast tähest oma taevas, kes alati õiges suunas juhtida oskab. :)
mulle meeldivad entusiastlikud stažöör-bussijuhid.
mulle ei meeldi avalikus kohas suitsetavad inimesed, kes filtrit endale kopsu tõmmata üritavad.
mulle meeldivad ööd, mille jooksul ei lähegi päris pimedaks.
mulle meeldib objektiivne kriitika.
mulle ei meeldi tehnikavidinad, mis minu kasutuses ei tööta.
mulle ei meeldi (põhjendamatu) eneseimetlemine.
mulle meeldib olla üksi looduses ja tunda universumiga ühekssaamist.
mulle ei meeldi pastakad, mis tähtsal hetkel tühjaks saavad.
mulle ei meeldi trollid, mis ootavad, kuni inimene ennast hingetuks jookseb ja seejärel panevad uksed nina ees kinni.
mulle meeldivad sõnumid, mis tulevad inimeselt, kelle peale tol hetkel mõelda.
mulle meeldivad need väikesed hetked, mille jooksul mingi pisiasi teeb tuju väga-väga heaks.
mulle ei meeldi viimasel hetkel alt ära hüppamine.
mulle ei meeldi raamatud, kus kõik detailid on nii ette antud, et kujutlusvõime jaoks ruumi ei jää.
mulle meeldivad spontaansed inimesed.
mulle meeldib võrkkiiges pilvi vaadata.
mulle ei meeldi muusika, mis üldse tujuga kokku ei lange.
mulle ei meeldi, kui aku valel ajal tühjaks saab.
mulle meeldib sisustada oma öid kõige muu kui magamisega.
..ja üle kõige meeldib mulle hommikul ärgates esimese asjana mõelda säravaimast tähest oma taevas, kes alati õiges suunas juhtida oskab. :)
1/4/10
^_^
taas üks päev, milles olid olemas kõik head inimesed. siinkohal jooksid kõik mõtted laiali.. nagu jänesed. maailmas on liiga palju jäneseid ja ma kardan neid.
ma ei tea, aga ma tahan. kui saaks vaid üle sellest, mis tagasi hoiab..
it's getting worse.
ma ei tea, aga ma tahan. kui saaks vaid üle sellest, mis tagasi hoiab..
it's getting worse.
1/2/10
midagi uut.
aasta on uus. tuli suure pauguga, ehkki me autot õhku ei lasknud, toredate inimestega ja ja järgides üht laulu, mis ütleb, et pidu ei ole läbi nii kauaks kuni veel rummi on. :)
M räägib pidevalt hingesugulusest ja iga kord ma mõtlen, et huvitav, kas ta selle olemusest ja definitsioonist ikka õigesti aru saab.
ma pole midagi huvitavat teinud ja arvatavasti mõnda aega ei tee ka. ah jaa, lubasin ju A piljardit mängima õpetada. viimane kord oli läbikukkumine, aga vähemalt nalja sai.
ma pole adekvaatsem kui eile õhtul.
Bon Jovi - Fast Cars, meie gta-lugu.
M räägib pidevalt hingesugulusest ja iga kord ma mõtlen, et huvitav, kas ta selle olemusest ja definitsioonist ikka õigesti aru saab.
ma pole midagi huvitavat teinud ja arvatavasti mõnda aega ei tee ka. ah jaa, lubasin ju A piljardit mängima õpetada. viimane kord oli läbikukkumine, aga vähemalt nalja sai.
ma pole adekvaatsem kui eile õhtul.
Bon Jovi - Fast Cars, meie gta-lugu.
Subscribe to:
Posts (Atom)