austerlane, kellel pole karmavõlga.

on teil kunagi juhtunud nii, et välismaal olles kaotate juhuslikult (või meelega?) oma pangakaardi ja keegi heasüdamlik kodanik peab enda kohuseks teavitada sellest teie kodupanka, et teatada oma leiust ning jätab sinna oma kontaktandmed, et oma vara kindlasti kätte saaksite? ei ole? siis mõelge hoolikalt järele, miks teil mingi karmavõlg on. sest kindlasti on minusarnaseid inimesi veel.

täna pärast tunde oli meil Saaraga sada asja teha. pärast mööda linna ringi tõmblemist (well, selle juurde kuulus ka tund aega niisama hessis passimist), läksime macdonald'sist üle tee asuvast pangaautomaadist Saara hetkeressursse kontrollima. pilku juhuslikult maha langetades leidsime sealt pangakaardi, mis lähemal uurimisel kuulus Hans Morawegile, kes on austerlane. see oli põhjus, miks ma hetke ajendil otsustasin helistada austriasse ja teavitada sealset panka oma leiust. teenindaja, kellega ma rääkisin, valdas suurepärast inglise keelt ja nii jõudsime kokkuleppele, et nad teavitavad Hansu ning kui too oma kaarti tagasi soovib, võib ta mulle helistada. siiamaani kannan oma telefoni igal pool kaasas, lootuses, et "mein Prinz auf einem weissen Pferd või misiganes" mulle helistab ning kaunis saksa keeles minuga kõneleb, sest inglise keelt ta minu.. unistustes? mõtetes? .. ei oska. seega ma ütlen talle, et "wo bist du? am welchen Strasse? stehe da! ich komme in vierzig Minuten!". ma ei taha teada, kui ebakorrektne väljendusviis see on, aga palju enamaks ma suuteline pole :D

siiski, see pani punkti tänasele muidu igavale päevale. või noh, pärast kooli tsillimine oli üsna fun, aga tunnid olid igavad, sest Saara oli unine. ah jaa, känguruülesannetega oli skoor. tark tunne oli korraks.

Good Charlotte - Something Else

"muu nolk" olen.

et siis kool ja.. tore on.
täna oli mõnus päev. üle pika aja sai skoorida, isegi prantsuse keele vestluskursuses suutsin millestki aru saada. ülejäänud tundides ma naersin niisama. homme enam ei naera, kui kõik õppimata on. ma siiralt ei viitsi praegu.

ah jaa, Krissul on sünnipäev täna. palju õnne! :) ikkagi inimene, tänu kellele tuli Simple Plani sabas umbes kolmveerand tundi vähem seista.

..mul tuli ka üks geniaalne ja täiesti realistlik idee, kuidas rikkaks ja kuulsaks saada. nüüd vajab see vaid teostamist enne aprilli lõppu. arvestades seda, kui palju selleks teostamiseks potensiaali on.. kes teab.

vaheajaks plaanitud kitarritunniks harjutamisega peab ka täna ühele poole saama. homme on tund ja mul pole KUMPARASITASÜDASÜDA peas. aga ma ei viitsi seda ka. ma kuulan muusikat nimelt. eesti klassikat. (appi, mu valuvaigistid laksivad..) "hiihihhiimaaalajaaa.."(8) oeh. kas ma..? jah, rääkisin küll, eelmises postituses oma vaheajast. nii palju siis mälust. .. *naerab*. "KÕIK EI OLE AJUVÄHK, MIS MÕISTUSE SULT SÖÖB" oli nali. üks tänase päeva kilde. huvitav.. kui mul pole ajuvähki, mis mu mõistuse siis ära sõi? ma ei suuda isegi õigete sõnadega rääkida enam. vähemalt leiutasin ma eesti keelde uue sõna - ponnid. pottide ja pannide koondnimetus, mida ma mitu korda täiesti kogemata kasutanud olen (emale puhastuslappe soovitades: "aga see siin on ponni jaoks..", uut rimi kampaaniat märgates: "nüüd saab ponne kleepsude eest!!"). I'm going slightly mad.. OH. ma saan Queeni nüüd kuulama hakata.

but still, Fix - Vana Pildiraam

mu h ja y klahvid on omavahel kinni kiilunud.

ÄRA VISKA RAHA MINEMA!! majandussurutis siiski.

asi, mida ma ei taha, on esmaspäev. see on ülehomme. ( juba seda lauset oli piisavalt raske y-tähy.. tähy.. tähti vahelt ära kustutades.) õudusunenäod igavatest koolipäevadest, mis viimastel öödel traditsiooniks on saanud, ei suurenda ka soovi neid päriselus kogeda. siiski, on kevad ja kõik on pidevas muutumises. see on ainult positiivne. liiga kauaks ei saa ka edasi liikumata ühte punkti jääda, vastasel juhul muutub see olek ainuvõimalikuks. ja tegelikult on ju võimalusi palju.

hea vaheaeg oli. ses mõttes, et.. kui midagi halba ei juhtu, siis peab ju järelikult hea olema? puhata võiks muidu veel, aga kahe kuu pärast on suvi. kui ainult selle klassiga ühele poole saaks. ehkki motivatsioonipuudus on suurim ever, üritan mitte käega lüüa, eriti kui lõpp juba nii lähedal on. natukene veel..

Apoptygma Berzerk - Black vs White

plirts-plärts, käes on märts.

hell of an originaalne pealkiri tuli, aga tõsi ta on. positiivsust lisab ka fakt, et vaheajani on vaid kaks päeva. nüüd tuleb see veel kuidagi sisustada. kellel on pakkumisi, andke märku :)

muidu on nii, et maailma kokku kukkumist ja kõike muud nõmedat leevendavad väikesed positiivsed hetked, mida on pea igas päevas ("väike päike igas päevas".. mis reklaam see oligi?). Ikka on keegi, kellel on mõni hea sõna öelda. tahaks neile vähemalt samaga vastata. küllap on nii mõnigi inimene, kes ei pruugi teada, kuivõrd tähtis ta on.

ja veel, Apoptygma Berzerk - Apollo (Live On Your TV).
kuigi ma kontsertil ei käinud, on see bänd olnud minu jaoks üks parimaid läbi aegade :)

p.s. minu ja Liisi arvates meenutab uue saatesarja "Unistuste Printsess" Pablo või Francesco või kes iganes, lasteahistajat. täielik pedobear. ja naised on ka koledad, eriti see, kes nagu tagurpidi parukaga transvestiit on.
(ma pidin siia midagi kirjutama ju, et postitusel sisu ka oleks..)