ma olen nüüd mõnda aega vait, muidu saavad h8erid väga palju naerda ja seda lõbu ma ei paku.

pool püha lehma 1

öelge mulle palun, mis on maailmas juhtunud, et taavi peterson on üleöö überhot ja superstaari-norman oluliselt inetumaks muutunud? tegu on ainsa paeluva mõttega, mis eesti laulu esimese poolfinaali ajal peast läbi käinud. muusika oli blaa. 

lost in yesterday, searching for tomorrow

olen viimastel päevadel väga imelikes kohtades vanade klassikaaslastega kokku jooksnud. reaktsioon on iga kord olnud erinev, kuid alati on väljendunud mingi kummaline üllatus-ehmatus.. sest on ju nii lahku kasvatud, igaühega eri ajal. 

jäin pikalt mõtlema, milline oli siis see elu põhikoolis ja gümnaasiumi alguses, võrdlesin seda praegusega. uued asjad on tähtsaks muutunud. põhikoolis olin friik, kui käisin alice cooperi kontserdil, see polnud äge. ja kui nüüd hoolega meenutada, siis ma ei mäletagi, mis tollal teiste jaoks äge oli. 

minu teadlik elu algas kusagil 10-11-aastaselt. see on see aeg, millest ma peamist osa mäletan, suured eneseleidmised, -vihkamised ja -aktsepteerimised käivad kõik selle aja sisse. samuti kuulub sellesse ajavahemikku tohutult inimesi, kes, hoolimata sellest, et teismeline mina end pidevalt üksiku ja kõigest huvitavast eemale jäetuna tundis, suurema või väiksema jälje endast maha on jätnud.. ja tegelikult, tahan ma seda või ei, on needsamad inimesed ja sündmused teinud minust selle, kes ma olen. nii, et ükskõik, kui väga tahaks kedagi-midagi tähtsusetuks pidada ja unustada, pean tunnistama, et nad on siiski kuradi olulised olnud. 

tõepoolest, sellest jutust kiirgab igatsust ja melanhooliat, kuid see tuleneb pigem aja ilustavast tegevusest, mille käigus peaaegu kõik halb ununeb ning jäävad vaid meeldivad mälestused. 

ma armastan siiski olevikku ja igatsen tulevikku ;)

poets of the fall - cradled in love, sest see on tuleva albumi esimene singel ^^

with freedom comes silence

homme on see päev, kui neiud loodavad, et nende põmmpeadest kalevipojad aasta jooksul ette söödetud armastusfilmidest pisut romantikat omandanud on ja midagi ilusat välja mõtlevad. siinkohal muigab iga küünik. valentinipäev on naljakas püha. ameerikalik, kommertslik, veel pisut võõras meie kultuurile.

põgenesime täna L'iga kaameratega kondoomijagamisaktsiooni eest. koju sõites tuli väike autistlik poiss, kes terve tee bussi ühest otsast teise jalutas, mind katsuma. tänu rootsi tripile vahele jäänud ühiskonna tunnitöö (eesti kaardile maakondade märkimise) asemel kirjutan nüüd essee haldusreformi hetkeseisust. seda ja palju muud tragikomöödiasarjas "minu elu".

poets of the fall - dawn

life @ midnight

bloggeri uus kujundus on kummaline. samas on innovaatilised ideed ja igasugused uuendused ju need, mis meie ühiskonda edasi viivad. sellised uuendused, mis säilitavad vabaduse ja edendavad demokraatiat, mitte ei vii virtuaalse kommunismini. just saying..

ärkasin hommikul muide geniaalse ideega. siiamaani oli mind ikka häirinud see, et bloggeri kodulehele androidtelefoniga sisenedes on võimalik jagada vaid pealkirju. täna ärgates aga ütles hääleke mu peas, et kõikvõimalikke rakendusi saab ka android-marketist. viis minutit hiljem oli mu lg-s blogger for android valmis kasutamiseks. lihtsalt väike vihje neile, kes pikemat aega ilma oma juhtumisi-arvamisi jagamata olla ei suuda ning telefonineti peale tigedad on :)

väikevennal on homme sünnipäev ja me läheme nõmmele snowtuubima. loodame, et valus kurk pole suureks takistuseks, et talle kink ikka meeldib (mul pole muude 11-aastaste poistega juba kümmekond aastat tegemist olnud. lähtusin loogikast "kui ma ise oleks neljanda klassi poiss, siis..") ning, et ma esmaspäevaks päris maha ei sure, kuna esmaspäev on oluline! see on see abituriendi elu.. 

mingi päev õpin statistikat ka.

young guns - a hymn for all i've lost

can't keep my mouth held shut..

veendusin täna taaskord selles, millised naljakad inimesed online-ajalehtede kommentaariumites ringi möllavad. võtsin sõna puhtjabural teemal, nimelt koduõppe kohta. selle positiivseteks külgedeks toodi välja, et nii ei kannata laps koolikiusamise all, kodused emad saavad kauem magada ja oma last halbadest kommetest ja kogemustest ning haigustest eemal hoida. ma pole ammu midagi nii tobedat kuulnud. sellest tuli loomulikult jälle suur sõda, kuid nii palju kui ma lugeda viitsisin, polnud seekord süüdi ei meie peaminister ega linnapea. viimase blogist võib muide lugeda värvikat lugu selles, kuidas vaene mees tihastele pekki viies libises ja jalaluu katki kukkus. lonkas veel terve päeva luumurruga tööl ka ringi, justkui chuck norris või muud kõvad mehed. uskumatu mees see meie edgar!

üleüldse on laste ja kooli teema väga päevakorras viimasel ajal. tüüpiline juhtum: elatakse tallinnast väljas. üle tee asuva kohaliku kooli nimekirjas on laps 142., aga vastu võetakse 90. vald määrab lapse pääsküla gümnaasiumi, viimasesse urkasse kuhu vanemad oma pisikese paneksid. kesklinna eliitkoolid ei taha lähivaldade lapsi kuulda ega näha, sest on kokkulepe, et katsetele saavad ainult linnaelanike lapsed. mida teha?

hirmus on see meie haridussüsteem praegu, igas suunas, nii lapsele, tudengile kui õpetajale. ei tunne aaviksoole sugugi kaasa, et ta sellise jama otsas istub.. no ausalt, noh. kui ikkagi õpetajad, tudengid ja lapsevanemad korraga kisama pistavad, siis ikka on vist natuke pahasti midagi ja EHK tuleks kasuks asjaosalisi ka kuulata.

lihtsalt killuke minu arvamust, though :)

young guns - i was born, i have lived, i will surely die

ma pole puudega, okstega olen

MA SAIN YG BONES'I KÄTTE JUST HETK TAGASI!!! jah, ma pidin lausa karjuma seda. veidi imelik on kuulata, sest ametlikult pole album veel välja tulnud. (õnneks on preorderimisvõimalus olemas!)

..ja ongi nii, et kõik muu hetkel kahvatub selle kõrval. ei ole oluline, et rootsi tripp oli ülimõnus vaheldus, et ma sealt tagasi saabusin südamesooviga väljutada oma mandlid (mis jäi tegemata vaid põhjusel, et olen uhkusega ainus oma suguvõsas, kellel need veel alles), et ma pole siiamaani maganud ja et ma keerasin untsu vist oma ainsad šansid ajalooõpetajaga hästi läbi saada, kuna kui ta loeb seda, mis ma talle reedeses kontrolltöös kirjutasin, olen ma screwed. lisaks, et mu kurguvalu õnneks siiski ära külmus, et tegelt ka, õues on päris külm ja ka mu kodus on veevarustusega väga kehvasti praegu. ja siis seda ka, et praeguse ilmaga (jms vingupingu-talk) on kõige mõnusam istuda suure sooja teki sees, suure kruusitäie sooja tee ja hunniku küpsistega. kevadel peab ilmselt eksamite kõrvalt kõvasti trenni tegema hakkama selle küpsisehooaja tõttu.

tegelikult on mitu väga huvitavat teemat viimasel ajal päevakorda tõusnud, aga neist mõni teine kord ja pikemalt.

terve album on päeva looks, loomulikult