local news

L käis üle pika aja külas. sushitasime ja vaatasime vanu sarju nagu siis kui meid veel kaks oli. nüüd on ju väike tegelane ka, kes iga kord kinki saab kui tädi L käib. mul tuleb vaikselt juba kadedus peale, mulle ei too keegi kinki :D

 

tegime uue plaani sellest nädalavahetusest trennis käima hakata. ehk õnnestub paremini kui detsembrist ja 1. jaanuarist alustamise ideed..

 

ühtlasi avastasin endas meisterguugeldaja! nimelt jaurasin juba tükk aega, et mul on vaja leida mõni viljandi tuttav, kes ostaks ja saadaks mulle sealsest kaubamajast paar kindlat sorti beebijakikest, mida ma ainult sealt olen leidnud. meie oma jäi väikseks, aga oli parim mis meil oli. aga ühe ideevälgatuse ajendil guugeldades leidsin selle firma netipoe, kust saab neid samu asju tellida ja veel väga odavalt ka! nii et ma tegin happy dance'i ja valisin hunniku asju kohe välja.

 

uued naabrid lubasid kellegi "vaikse noormehe" siia kütma ja nende majaosa eest hoolitsema saata. saab näha, kas meie vannitoa veevärk sulab siis lahti ja köögis ei kasva enam lumi läbi seina tuppa.. ehk läheb elu siin siis huvitavamaks ka. sest let's face it, ümberringi elavate 40-aastaste koduste emmedega pole mul eriti midagi teha :(

sunrise avenue - letters in the sand

weird blogger

lõhkusin ära oma uue telefoni, täpselt kolm kuud pidas vastu. nüüd kuni tuludeki raha laekumiseni olen sunnitud kasutama vana lg-d, millel on 101 häda ja mis ajab mind kogu aeg närvi. #1 probleem on see, et mõttetu vidin ei leia enam mälukaarti, mistõttu mahub siia täpselt üks funktsioon - facebook, messenger või siis antud juhul blogger. #2 probleem on laadimine - see peab toimuma juhet kindla nurga all hoides (mina riputan selle üle kella), muidu tõmbab aku hoopis tühjemaks. ja alati see riputamine ei aita ka. oeh. viimane normaalne telefon oli mul nokia 6101, klapi ja antenniga väike junn. mugav ja ilus ka. minu telefon peab ära mahtuma taskusse! alles hiljuti sõitsin ühes bussis neiuga, kellel selleks, et tahvelarvutist muusikat kuulata, oli vastava suurusega taskutega jope. jabur ju! paluks mulle normaalsuuruses helistamisvahend, mis laseb mul ühtaegu kirjutada ja muusikat kuulata, aitäh. või iphone, aga mitte 5

lost in translation

kuna mu blogil on lugejaid ka usas ja saksamaal näiteks, siis lõin eilse postituse läbi google translate, et näha, millist juttu nemad lugeda saavad. vana hea google translate nali, aga oma kirjutatud juttu tõlkides lihtsalt priceless :D
olen jah laisk ja igav, aga kahes keeles kirjutamine pole minu teema. hetkeemotsiooni ja mõtete vahetult pikema ümbersõnastuseta üles kirjutamine on. ja siit tuli jälle tõlkimatu lause.

lihtsalt lambist.// just a lamp.

need ei vaata tagasi

tagantjärele mõeldes oli 2013 ilmselt kõige kummalisem aasta mu elus. sellesse sattus päris mitu sellist must-happen sündmust, mis mu eluplaanis kindlasti olemas olid, aga ikkagi.. veider aasta. panin paar ööd tagasi kokku sellise pingerea möödunud aasta kõige meeldejäävamatest sündmustest:

1. Regina sünd, mis on ühtlasi ilmselt suurim saavutus mu elus siiani. ikka veel on natuke uskumatu, eriti see, et ma selle 52 tunni valutamise kätte maha ei surnud ja adekvaatsuse säilitasin. ei mäleta kahjuks enam, mitu ööpäeva kokku ma järjest oma adekvaatsusega üleval olla põrutasin, rekordiliselt igatahes.

2. Green Day kontsert lauluväljakul. ma olin seda oodanud täpselt 10 aastat ja nüüd nad olid siin. time of my life, noh! esimene kontsert siiani, kuhu olen raatsinud fännisektori pileti osta (esimene armastus ikkagi ju!). nii ilus ja hea oli olla tol õhtul :)

3. Praktika ja väike tööots Postimehes. tegu teadagi mu unistuste töökohaga realistliku maailmavaate läbi. nii hea tunne on, kui miski, ongi täpselt nii hea kui ette kujutasid. võrdluseks kaks emotsiooni: enne praktikale minekut küsisin endalt, miks ma üldse lähen sinna lolli mängima, kuna kevadised praktilised ained jäid tegemata - ettevalmistus oli null. praktika viimasel päeval tundsin end valmis ajakirjanikuna ning saadud tagasiside kohaselt olin ka.

4. Robbie Williamsi kontsert lauluväljakul. ei saanudki esiti aru, miks see mulle nii oluline oli. ehk kuna olin kogu aeg veendunud, et kaheksandal kuul enam ei jaksa sellistel üritustel käia, aga seda rohkem ma tahtsin ja kurvem olin.. otsus minna tuli ikkagi samal hommikul ja spontaanselt. olin tol õhtul seal nii õnnelik! lihtsalt lambist. siiamaani tuleb mingi eriline tunne sellele mõeldes.

5. Esimene ametlik tööleping, mis on teeninduse alal miskipärast rariteet. nojah. oluliselt kindlam on olla teades, et olemas on mingigi töökoht, kuhu naasta. loodan ainult, et kõik töökaaslased vahepeal ära ei lähe, kuna tegelikult on kollektiiv väga minu maitse.

6. Hiiumaa tripp, eriti mõnus ja spontaanne ettevõtmine. ma polnud kunagi hiiumaal käinud. ma polnud kunagi kusagil nii jabura seltskonnaga käinud. see kokku oli nii hirmus naljakas!

tegelikult pidi top 5 tulema, aga ei saanud ühtegi neist välja jätta. nagu ma ütlesin - uskumatult uskumatu aasta. aga väga mõnus ka :)

uhh, ma näen, kuidas mu sõnavara alaareneb iga päevaga. vähese suhtlemise tagajärjed on jubedad. aga no ei ole aega...

varsti olen koopainimene.