heade tagajärgede nimel võib lausa usklikuks ja palvetama hakata.

tere. ma käisin täna koolis üle saja aasta. hea oli tagasi olla, kuigi hommikul pidin siiski Kirillile helistama, kes ei lubanud mul kooli minemise asemel Tartu rongile istuda ja minema sõita. ma ise käskisin tal nii öelda. ennast vähegi tundes oli see ainuvõimalik.

eesti keele crap, millele ma ammu tagasisidet ootasin, tuli viis. sellele jamale, mille ma hiljem lisasin, et pikem tuleks, oli juurde kirjutatud, et huvitavad mõtted ja küsimused. hea tunne on, kui õpetaja, keda kõrgelt hindad, essee kommentaariks paneb, et "edasi samas vaimus!", mis siis kui juba esimeses reas on kaunis kirjaviga "miga iganes" :) düsgraafikute ja niisama keelevärdjate viga, mis tega.. teha.

üle pika aja on ilus ilm. kevad läheneb ja sellega seoses ka megapalju sünnipäevi, kaasa arvatud minu oma. sel aastal jääb vist suurem pidamine vahele. pole kohta ja.. üldse, 17 pole nagu eriti tähtis sünnipäev ka.

homme on mul kaunis kauaoodatud arenguvestlus. seal öeldakse mulle lõpuks näkku, kui nõme ma olen, et koolis ei käi ja kui väga nad tahaks mind välja visata, kuid see pole juriidiliselt võimalik. kurb. vähemalt saab teada, mida erinevad õpetajad minust arvavad. hiljem on nendega suhtlemisel hea sellest lähtuda. eks näis, eks näis.

Blur - Song 2

reidis feimin sajaga..

KUULUTUS : "Otsin endale väljavalitud vanuses 19-21.armastav,ei peta,ei valeta,s6ima,solva,on aus,raagib t6tt kaib minuga igal pool ja on minuga alati koos teeb mulle valja,kutsub mind ise kuhugi,kaitseb,aitab,m6istab,saab aru,ei jata mind mitte kunagi maha ,jne pikkade või natuke pikkade juuksetega kirjutage mulle postikasti või siia samaootan poiste kirju kes on blondid või brünettid pikkade või natuke lühikeste juuksetega siia või enda postikasti."

sattusin üht vähemtuntud tutvumisportaali külastama. :)


mu angiin on peaaegu surnud. antibiootikumid rokivad, seriously nagu. pole midagi paremat sellest, kui saab jälle magada ilma keset ööd killer-kurguvalu või palavikusegaste unenägude peale ärkamata.

Hetkel üritan ma leida lahendust oma majanduslikele probleemidele. kusagilt tuleb välja võluda laupäevaks emale sünnipäevakink ja Apoptygma Berzerki kontserti jaoks piletiraha. kust, see on juba päris hea küsimus. kogu aeg on rahaga mingi jama. kas see ongi see peatselt algav täiskasvanuelu?

masendav. kõik on masendav. aga tore ka, sest varsti on kevad :)

world tour is coming soon

ma nägin väga inspireerivat unenägu täna öösel. põhiteemaks oli see, et meie bänd sai endale esinemise järgmise nädala laupäevaks. sellest läks lahti paanika, kuna me ei oska ju eriti midagi tegelikult. veel ärgates töötas mu aju paaniliselt välja valemeid, kuidas võimalikult palju proove teha ja milliseid lugusid valida..

üles tõustes avastasin, et olen üksi kodus ja on hea võimalus proovida midagi, mis juba ammu plaanis oli. oma riidekapist (don't ask..) leidsin ma paki vahukomme, tegin pliidi alla tule, ning ühendasin need. tulemus oli muljetavaldav. ainult üks komm läks põlema ja sedagi pärast tiku pikaajalist leegi sees hoidmist. kokkuvõtteks - SKOOR!

täna on mul võimalus minna vaatama 1,5-kuuseid kolmikuid, mille ma arvatavasti ka realiseerin. selle tarvis oleks vaja midagi kaasa küpsetada näiteks, nii et sellega ma praeguseks ka lõpetan.

Argentina tango "Kumparasita" aeglasem versioon (8)

life's sick.

ausõna, täna oli üle pika aja üks haigemaid päevi ning ma kardan, et see pole veel läbi.

üle päris mitme päeva käisin täna koolis. kõikides tundides (wow!). Kaaviari tund (ladina keel siis) oli täis klassikaks kujunenud keelevigu ja ilusaid lauseid ("Leiba meie igapäevane anna meile täna." ; "Inimesi ja veoloomi päästad."). miskipärast oli mul kogu aeg naljakas. võib-olla polnud ma lihtsalt harjunud nende inimestega, kes taaskord mu ümber olid.

Inglise keeles ma enam nii väga ei naernud, kuna esitada tuli kõne, millega ma Potti impressima pidin, kuna ta ootas minu avanemist enda jaoks. avanemise kohalt ma pole kindel, kuid kõne polnud ei skoor ega feil, täpselt sellele ma lootsingi. osavõtt kõnevõistlusest poleks minu puhul väga läbi läinud ning ma poleks viitsinud sellest kõrvale hiilimiseks mingit grippi otsida.

Eesti keele õpetaja andis mulle võimaluse teha kontrolltöö järele, mis tähendab küll lisakohustusi arvestuste nädalaks, kuid võimaldab mul perioodihindeks üle kahe saada. tahvli ees skoorisin ka.. peaaegu.

Enne matemaatikatundi leidis aset kahe sugupoole võitlus, milles jäi peale Saara, mu pinginaaber, kelle enesekaitse vaid pastaka abil vastase tooli vastu oli muljetavaldav. SKOOR! ühe ebameeldiva inimese ego jälle veidi alandatud. järgmiseks vast võetakse ette minu oma..

Hiljem kooli poole tagasi minnes, et sealt oma pusa võtta (õues oli metsikult külm lihtsalt), köitis mu tähelepanu üks vanem meesterahvas, kes palus abi välgumihkli tööle saamisel. et ma tema arvatavasti mõne pronksiaja metallikunstniku valmistatud seadeldisega suurt midagi peale hakata ei osanud, pakkusin talle tuld enda omast ning suure palumise ning pika venekeelse vestluse peale andsin viis krooni ka. tuli ju vaest inimest aidata..
ootamatult haaras ta minust kinni nind üritas mind tänutäheks suudelda. ja oleks see siis vaid põsemusina plaanitud olnud.. kolm korda pidin ma ta "njet, njet, njet!" karjudes eemale lükkama enne kui ta mu vabastas ning päästev telefonikõne mu ebameeldivast olukorrast päästis.
Arvatavasti just sellest liialt erutatuna pillasin maha ka oma viimase raha, mille üks pruunis jopes neiu rõõmsalt üles korjas. õnneks juhtis üks sõbralik naine mu tähelepanu sellele ja ma jooksin tüdrukule järele. üsna häbi oli seletada minu raha õnnelikule leidjale, et ma seda tagasi tahan. kui see poleks olnud mu taaskord kes teab kui pika aja söögiraha, oleks ma arvatavasti asja sinnapaika jätnud.
tänu sõbralikele inimestele ning minu eneseületamisele leidsid seekord Rimi singi-juustupirukad tagasitee minuni ^^

the new style is hip-hop .

viimasel ajal on mu everydaylisti üsna palju uusi tegemisi lisandunud, mis seda va õppimist päevakavast aina rohkem eemale lükkavad.kõige uuem neist on plaan minna hip-hopitrenni.

see oli õigupoolest annu idee. mul pole aimugi, kust ta sellisele mõttele tuli, kuid kuna ma olin selles mul-on-ükskõik-mida-ma-praegu-teen-tujus, viis tühipaljas mõte mõne telefonikõneni ja juba olimegi end registreerinud, alguses küll ainult vaatama, mingisse hetkel minu jaoks noname tantsustuudiosse, mida me reedel otsima läheme. tean vaid, et see asub kusagil G. Otsa tänava kandis. aadressi tean ka.
eks näis, mis sellest välja tuleb, sest olgem ausad, päris minu stiil see siiski pole, kuid et paar aastat tagasi mingis showtantsus käidud sai, siis äkki isegi saab hakkama ja võib-olla hakkab meeldimagi. olgu see siis hoiatuseks, et ma võin ootamatult ghettoks muutuda.

haige olen ma ka, kuid see on teisejärguline. kui mul tekiks hädavajalikke tegemisi (v.a. kool, i'm really not into it atm ), siis küllap ma ennast ka voodist välja saaksin ja paari coldrexiga ehk kodustki kaugemale. kolmapäeval peab seda nagunii tegema, sest siis on bändiproov taaskord.

kui me midagi parajasti teha viitsime, siis polegi nii hull. viimane kord sai midagi isegi minu telefoniga lindistatud. kahjuks ei saa kõiges ka Joey helikvaliteeti süüdistada, nii et kui poole salvestuse jooksul ähvardasid meie kopsud lämbumise tõttu üles ütelda, siis lõpuks oli asi ikka päris masendav. samas, juba viiendal kuulamiskorral polnudki nii hull, isegi paljulubav. isegi mu ema toetas mind paari hea sõnaga, öeldes et soome eurolauluvõistlusel kolmandaks tulnud naine olevat rohkem mööda laulnud kui mina. samas, tolsamal õhtul põhjendas ta minu algavat haigust sellega, et ma olen päris kindlasti rase, mis tema meeldivust minu silmis jälle kahandas, kuna mulle ei meeldi, kui minu kulul nalja tehakse, kui mul paha olla on. või siis on asi lihtsalt mu peaaegu olematukskulunud närvides.


nüüd järgneb üle pika aja AOE-mängimine, milleks ammu aega pole olnud. õigemini see sai plaanitud laupäevaõhtuks, kui ma teatavatel põhjustel veidi ebaadekvaatses olekus enne magama suutsin jääda, kui arvutisse jõudsin. kuid see selleks.