thank you

täna tahan kirjutada ühest väga heast inimesest, kes on mu elus esmalt tuttava,  siis hea tuttava ja lõpuks väga hea sõbrana figureerinud juba aastaid. ta ise pakuks vahemikuks 4-5 aastat. olles näinud teineteise õnnestumisi ja läbikukkumisi teismeea suhteseiklustes, töökohtade valikul ja igapäevaelus oleme jõudnud mingi huvitavat tüüpi teineteisemõistmiseni, selliseni, mis on võimalik vaid väga erinevate inimeste vahel. tean, et võime teineteist usaldada ilma vääritimõistmiseta.

täna sain temalt hilinenud sünnipäevaõnnitluse. loomulikult soovis ta mulle ka minutipealt õigel hetkel õnne, arvestades välja isegi ajatsoonivahe, kuid täna leidsin oma postkastist kirja. sisu kohta ütlen vaid niipalju, et nukratel hetkedel leian sellest kindlasti lohutust ja positiivsust. lisaks saab L kindlasti viimaste ridade üle naerda. 

ja taaskord olen rabatud. päevakangelane on seda nii mitmel korral suutnud, et.. soovin, et suudaksin kellelegi ka nii palju anda. ja ma ootan üle kõige tema lubatud külaskäiku! :)

teine naljakas sünnipäevajuhtum oli tundmatut päritolu lillekimp, mida kohale toimetada soovinud kullerfirmaga peaaegu tülli läksime - ei saanud ma ju ometi end väljamaalt seepärast koju teleportida. ainus, mille ekspertidega kindlaks tegime, oli, et saatja on suhteliselt võõras ning pole tõenäoliselt mulle varem lilli kinkinud. ja see teeb asja päris huvitavaks. 

päeva lugu oleks tõenäoliselt siiani midagi soome punkbändi Klamydia repertuaarist, kuna just seda vaatasime-kuulasime mu sünnipäevaööl 

cya, mofo's

täna on see päev, kui mulle kõik meeldib. meeldib see, mida ma peeglist vastu vaatamas näen, meeldivad mu jalad ja see erepunane küünelakk. meeldivad uued saapad, millel postkontoris järel käisin. meeldib outfit, mille saabaste juurde kokku panin. meeldib see jura, mille varahommikuks arvamuslookujuliseks sain ja tunne, mida minus üle pika aja millegi kooli suhtes produktiivse korda saatmine tekitas. oh, kui väga mulle meeldis  taaskordne huvitav vestlus isaga.. ja see õhtune restoraniskäik! 

ja mulle meeldib sellise emotsiooniga minna vastu vähemalt sama mõnusatele eesootavale kümnele päevale. ma juba ootan, et võiksin kuue tunni pärast ärgata ja taas tegutseda. hetkel on lihtsalt hea olla. 

loodetavasti on see emotsioon sama pikaajaline kui... jamh. 

päikest! :*

Alex

mono

sattusin täna pisikest tellimusjälitustööd tehes ühele eestikeelsele tutvumissaidile. kuna polnud varem selleotstarbelistele veebilehekülgedele tähelepanu pööranud, uurisin läbi mõne lehekülje jagu tekste ja.. ikka natuke hirmus oli küll. esiteks (küllap mitte päris uudis, aga): seal otsitakse ainult armukesi või väga ühemõttelist suhet. sellest võib isegi aru saada, ega tutvumiskuulutusele vastuseks muud vast pakutagi. kuid teiseks, mis mu päris ära hirmutas, oli aru saamine, et suurem osa salasuhte otsijaid olid noored, alla kolmekümneaastased püsisuhtes mehed, kes seda ka süüdimatult kirjutasid. kas tõesti tahaks siis üldse kedagi usaldada, kui loed, kuidas 22-aastane vabaabielus/püsisuhtes noormees otsib naist, kellega oma voodielu vürtsitada? kas tõesti ollakse sellises vanuses juba nii tüdinenud ja samas mandunud, et.. ma ei saa siiamaani aru. kurb on. juba omaenda naiivsust teades mõtlen, et vaevalt sellise asja läbi hammustaksin. 

vastuseks teile, kes te nõuate võrdõiguslikkust ja mõtlete praegu endamisi, et naised on ju samasugused - on. kuid kuna ma hetkeseisuga naisterahvaga koos elama hakata ei plaani, jäävad sookaaslased põhiideest välja. 

-  -  -  -  -  -  

pidin täna tööl peaaegu räuskama ja lahkumisega ähvardama hakkama. lihtsalt uskumatu, kuidas mõnele on lihtsalt kõik lubatud ning hakkamegi nüüd kõik teised selle järgi jooksma. ma lihtsalt nii ei kannata selliseid olukordi, kus pahaaimamatult alustan ilusat päeva ning järsku selgub, et keegi on mu selja taga minuga konsulteerimata otsustanud, kuidas mina nüüd elama hakkan, sest talle nii sobib. ma isegi ei tea, miks ma seda alla surun ja talle näkku ei paiska, et kurat, sedasi ikka ei otsusta ilma kokku leppimata! vahva võitlus kahe iseloomujoone vahel - üks ei taha kellegagi tülli minna, kõige vähem töökaaslastega, ning teine tahaks tulihimgeliselt, vahendeid valimata ebaõigluse vastu võidelda. fml.

only know you love her when you let her go

üleväsimus jõudis tänaseks sellesse staadiumi, kus kõik on haiglaselt naljakas. and I mean it, see päev mõjus nagu nooruseeliksiir. RM tootis tavalisest külastusest enam kulda ning jagas salaja seiku viimasest reisist. suuremeelselt lubasin A teinekordki tema hoolde usaldada. lisaks üritati mind ungaritripiks koosseisu värvata igasuguste heade lubadustega, kuid see ei muuda ajastuse ebasobivust..

tegelik idee oli hoopiski jagada lugu, mille esitaja-pealkirja läbi suure valu ja vaeva A korduva küsimuse peale üles otsisin (me kumbki ei suutnud ka süvendatud kuulamisel tuvastada laulu sõnu). nüüd on see loomulikult ainus, mis mu peas muudkui end korrates mängib. ja nüüd juba koos ilmselgete sõnadega, kuna neid näitab piltmälu valgele seinale juurde. 

passenger - let her go

one way or another..

viimastel päevadel tundub nagu päris mitu inimest oleks võtnud oma südameasjaks mind endast välja ajada. pingutused, mis selleks tehakse, on tohutud! poleks tarvis nii palju vaeva näha, tööstress teeb nagunii oma töö. kuid mis teha, inimmõistuse võimekus debiilsuseks on piiritu.

siiski on igal asjal kaks poolt. nii paneb hetkeolukord veel enam hindama kalleid lähedasi, vabu hetki ja isegi loengutes veedetud aega. on hea, kui keegi ütleb, et sind on hea näha.

siia kirjutamine on uskumatu. läbi paari sõna kirjeldatud negatiivsed emotsioonid on justkui välja elatud, kuigi pole öelnud (karjunud) ega teinud otseselt midagi. kuna aga tegu on ajutise teraapiaga, siis.. ah, ei, ma ei hakka end kordama. :)

green day - st jimmy