kohutav, kui kiireks elu viimasel ajal läinud on. alustasime uuesti bändiproovidega. esimesed kaks on täielikult läbi kukkunud, aga noh, vähemalt seltskond on hea. uued liikmed on kaasa toonud positiivsema suhtumise ja uued tuuled nii muusika- kui ka huumorivaldkonnas. oma naiseliku intelligentsiga suutsin isegi paar olulist tehnikaalast probleemi lahendada olles siis reeglit kinnitavaks erandiks ütlusele, et naised ja tehnika kokku ei käi.

ka kammerkoor on huvitav. seal peab, alt nagu ma olen, laulma vanade naiste häälega. et ma mõlemad lisaproovid vahele olen jätnud, ei tule vist esinemisest küll midagi välja, aga tore on ikkagi.

kurat, et see lauatelefon ka kogu aeg helisema peab -.-

koolipäevad on pikad, mis siis, et me seal midagi eriti ei tee, ainult nalja. ilm on külm, panin täna isegi talvejope. väga tänuväärne mõte, nagu ma piritale sattudes avastasin.

kõik see kokku teeb päevad väga pikaks. õhtul 10 paiku jõuan koju ning hommikul ärkan kell 6, et veeta veidi kvaliteetaega koos K-ga. ärge saage minust valesti aru, see osa päevast pole sugugi väsitav. need udused hommikud, kus põhimaanteed on alles tühjad,üksikud kojamehed riisuvad lehti kokku ja kaks unist armunut üritavad õigeks ajaks kooli jõuda on need, mis teevad sügishommikud ärkamisväärseteks. koolipäev pärast seda on ka täiesti talutav, eriti kui see kuskil omas maailmas veeta, ainult naerda ja totakaid lauluviise ümiseda.

homme on reede.

Poets Of The Fall - 3AM

mõnikord piisab vaid ühest pilgust, et märgata kedagi erilist. tihtipeale on vaja vaid mõnda sõna, et tühjusest luua midagi, mis liblikad talveunest äratab. võib ka juhtuda, et koht, mis niivõrd tavaline tundub, ühtäkki suure tähenduse saab.

uuestisündinud tunne on. tühi koht looduses sai täidetud. täpselt see, mida ma ootasin, juhtus. seda kõige imelikumal võimalikul viisil.

ülehomme lähen katakombidesse kolama :) huvilised on kaasa oodatud, aga võib eeldada, et tegu on üsnagi hirmutava ettevõtmisega. kõnealuses kohas nimelt ei tööta taskulampide patareid ning mobiiltelefonid käivitavad enesehävitusrežiimi (lülitavad end välja, ega lase uuesti sisse lülitada). kõlas huvipakkuvalt.. ^^

muidu veel nii palju, et koolis on huvitav, kui mõni õpetaja tunneb end olevat hullumajja sattunud või palutakse mul riietuse värvivalikut muuta (lubasin seda soovitust kaaluda..), ainult Saarast tunneme kõik kohutavalt puudust. matemaatikas mingite idiootide möla ilma sinuta kuulata on õudne :(

homme piljardisse. oleks siis vahepeal mänginud ka, aga ei. saan haledalt pähe arvatavasti.

Terminaator - Romula. don't ask :D

un éternel retour .

juba aastaid..? igatahes pikka aega tagasi, lubasin kirjutada esimesest septembrist ja sellest, kuidas kõik nüüd on. rusuv. (ei leidnud algselt õiget sõna, tahtsin 'suruv' kirjutada. näide minust kui elavast eesti keele sõnaraamatust ja konteksti sobivate sõnade kasutajast..)

kõik tuli liiga äkki. pole sugugi lõbus end ühtäkki matemaatikatunnist, kahtlase keelekasutusega ja imelike valemitega lehega tõtt vaatamast avastada. samas, toimunud muudatused teevad uue olukorra pisut huvitavamaks.

nüüd kõigest järjekorras. esimesel septembril üllatas meid klassi koosseisus toimunud muutus. meiega oli liitunud kaks noort ema ja üks tüüp, keda alguses sarimõrvariks peeti (and it speaks too!). vaeseke langes esimesel koolipäeval legolase rünnaku alla ning minu kaastunne sai hirmust võitu. vahetasime paar sõna. tuli välja, et ta oli pärit Siiri eelmisest koolist.
uueks klassivanemaks valisime ühiste hüüete saatel (nagu spartas, as Priit said) Uku. paar päeva hiljem tabasime ta morni näoga pikendatud õpilaspileteid jagamas.
meil on uus tund "voorused". pange nüüd see niigi imestust tekitav mõiste kristlikku võtmesse. jee.
koolis on masu, õpetajad ei saa isegi pastakaid endale lubada. kallis õppealajuhataja tuli heale lahendusele - suur osa tunde tehti 15 minutit lühemaks ning ajaloo- ja geograafiatunnid toimuvad nüüd terve lennu omasoolistega koos. Ilvarist oli kahju, kui ta viiekümne tüdruku ees üritas sisukaid lauseid koostada. "inimene, näiteks kõblas, on algelisem kui ader." on üks värvikamaid neist. vähemalt geograafiaõpetaja on nüüd õnnelik. ühes ruumis poolesaja neiuga - kas pole see iga mehe unistus?

muidu on nagu vhk ikka. jõuad ühes klassis koha sisse võtta, kui ilmneb, et kõik meist päris kindlasti sinna ära ei mahu ning vahetatakse klassi. või siis ei ilmu õpetaja lihtsalt kohale. selgitasime taolise olukorra tüüpilisust ka uutele klassikaaslastele, kes leidsid sellega veidi raske harjuda olevat, kuid lubasid anda oma parima.
siiski, minu eelmise aasta follower on vahepeal eneseteadlikumaks muutunud ning õnnistab mind nüüd vaid mõne mürgise repliigiga. positiivne.

hommikud lähevad juba praegu aina raskemaks. täna hommikul murdsime Liisiga raekoja platsi kehrwiederisse sisse kell kolmveerand kaheksa, kuna kofeiinivajadus ei lubanud koolipäeva alustada. seega tegelesin ma terve kirjandustunni ärkamise ning hommikukohvi nautimisega.

homme saab magada. ja golive on ka. miski, mis läbi aastate on saanud suve lõpetavaks sündmuseks. pärast seda on õige aeg millekski, mis algab d-tähega ning on masenduse pikemaajalisem vorm.

Die Toten Hosen - Sascha... ein aufrechter Deutscher.

(ja ma muutsin teadlikult sõnu oma msni pealkirja jaoks. jic.)