i'll never admit how much you ruined

võika unenäoga sisse juhatatud päev ei muutunudki lõppkokkuvõttes paremaks. segased tunded, pingul närvid ja negatiivsed emotsioonid troonisid lõppkokkuvõttes ikka kõrgemal kui ilusad hetked. küllap on vaja ka selliseid päevi, mis püüavad pisikeste negatiivsete asjade kokku kuhjamise rekordit.

L suutis taas tarkusetera sõnastada: "sa ju tegelikult tahaksid lihtsalt vaba olla ja otsida seda, mida tegelikult elult tahad."

ja nii ongi. 

black velvet - soolo

I need to know what's worth the fight

sattusin hiljuti kummaliselt päevakajalisse olukorda. ütlen kohe ära, et see pani mu end väga veidralt tundma. võimalik, et pisut vähem vabameelsena kui siiani. 

olukord järgmine: klient, neljakümnendates, pisut jõukama välimusega naisterahvas, on tellimas letist süüa. 

-kas soovite midagi juua ka? 

-jah, vist sooviksin küll... *pöörab pilgu unelevalt riiuli suunas*

-ja mida ma võin teile pakkuda? 

*pilk pöördub, vaatab mulle otse silma* 

-teil on nii ilusad silmad! *veetlev naeratus* ja nii ilus meik..

nii flirtivalt pole seda mulle ammu öeldud. veel vähem nii sobimatult. kogu see situatsioon oligi lihtsalt sobimatu. ja seda "situatsiooni" tuli käsitleda terve antud kliendi külastuse jooksul. M ja S said muidugi naerda.

mõni inimene on ikka nii vapustavalt spontaanne, et kui plaan teoks saab, siis tuleb sünnipäevatripp oluliselt ägedam kui plaanitud sai! tahaks juba tõmmata selle pika kriipsu aprillikuu graafikusse ja lennata minema sinna kus on soe ja uus ja huvitav. iga päev mööda kiilasjäist tänavat tööle koperdades, elu pärast kartes ja kirudes, et peres kedagi pole, kes autoga sõidaks, hoian motivatsiooni vaid tolle ettekujutusega. 

ja mu mahl on külm ja õues on külm ja toas on ka külm. 

green day - kill the dj

and no one will know..

nonii, algusest siis. eelmine kord mainitud kirjake sai parema vastuse kui ma loota julgesin ning andis seeläbi palju positiivsust juurde. niimoodi polegi hull see purutalviselt alanud mängukevad surmahirmu tekitavalt jääs tänavate ja selle hirmsa tuulega, mis vägisi trajektoorilt minema tahab viia. ja kesklinn on juba päris liigeldav!

ühena oma paljudest ennustustest lubas A aga palavat suve, mis selleaastast must-go festarite arvu arvestades kasuks tuleks. üldse sai täna koos lõunatades tarku asju arutatud ja kõigi vaba päeva veetmise plaanide luhtumise kiuste oli tegu produktiivselt kulutatud ajaga. 

tõenäoliselt mõistan alles homme õhtul, kui kade ma nende peale olen, kes hollandi-eesti kohtumist amsterdami vaatama sõitsid. mõningase seletamise peale sai D ka väga hästi aru, miks tuleb nii keerulistele päevadele eelnev õhtu sisustada millegi kohutavalt vaimuvaesega ning öösel korralikult magada, kas või unerohu või muude kunstlike vahendite abiga. 

jaaaa... seotud tekst jääb täna vist vaid unistuseks, kuna mõtted hüppavad liialt kiiresti. 

ja ma tean, et.. :)

mul pole enam päeva looks midagi panna. playlist vajab ilmselgelt välja vahetamist. 

you could be my someone

"nõtkelt astub kuninganna, laadimata relvad vööl.." ümisesin hommikul veel poolunes. lühikest aega mäletasin isegi veidrast unenäost pärit loo klaverisaadet, mis siis, et antud instrument mu jaoks küllaltki võõras on. nii selgelt nägin nooti üle autori õla, kes mulle kirjutatud lugu koos saatega esitas. nii reaalne oli loo viis.. ja tegu pole mu viimaste päevade ainsa taustamuusikaga unega. paar ööd tagasi sattusin mingile välismaa üritusele, kus mängiti kohalikku lugu, milles saalis viibinud eestlased tundsid ära Vinteri "Laul põhjamaast" ning taas ärkasin iseenda ümina peale, kuna unes kõik üheskoos seda laulma hakkasime. peaaegu ärkvel olles jõudsin veel imestada, et näe, kõik salmid olid ilusti meeles.

keerasin siiamaani peas ühte ideed, mis on suure tõenäosusega läbinisti halb. mis ei saa tuua muud kui õnnetust või vähemalt võimalus, et see midagi paremaks muudaks, on alla protsendi. samas teadis L ja teadsin minagi, et ma jäängi seda peas keerama. nii panin nõrkushetke ajendil mõned minutid tagasi kirjakese teele. kirja, kus ütlesin nii palju vähem kui tahtnuks, sest arvatavasti loevad seda kirja ka valed silmad, sellisel juhul mida neutraalsem, seda parem. samas valede silmade alla sattumise korral võib mind ees oodata üsna ebameeldiv vastus, nii et siin ma nüüd istun ja muretsen, igatsen ja ootan. ei teagi, kas pigem seda, et vastus tuleks, või seda, et mitte. seesamune "mitte" mõjuks arvatavasti samamoodi nagu ebameeldiv vastus, pessimist nagu ma olen. 

niisiis ei oskagi midagi muud teha kui istuda ja liikumatut ekraani põrnitseda.

vähemalt Chelsea tegi täna ilusa mängu. 

I wonder what you're doing
imagine where you are
there's oceans in between us
but that's not very far

i'm loving angels instead

avastasin enda kohta uue fakti: nimelt ei maitse mulle ÜLDSE sidrunijäätis. enam ei saa nõustuda väikevenna väitega, et õige vastus küsimusele "mis on su lemmikjäätis?" on, et kõik jäätised. tuleb proovida sidrunisorbeed ja arvamus muutub kohe.

oma varahommiku olime sunnitud täna sisustama toiduhügieenikoolitusega. loengu lugemisega sai tädi väga vingelt hakkama, sisuks oli kolme kuni kuue tunni jagu elementaarset reeglistikku, napilt kahe tunni sisse surutult. ehk siis ei tunduks koolitus sugugi midagi hullu olevat, kui aga poleks eile elutegevust lõpetanud meie kallis kohvimasin. ei julgenud koos mõnede teistega hommikusi tööülesandeid täitma ka hiilida, kuna olin üks väheseid kellel sel koolitusel varem käimata, nii oli pärastlõunaks ikka silm päris loojas ning terve õhtu unistasin vaid oma armsast voodist.

nägin ööl vastu eilset tohutult armsat unenägu. seal figureeris keegi, kes on lubanud, klišee või mitte, mu jaoks igavesti olemas olla. jäin pärast mõtlema, et see vist ongi hingesuguluse puhul normaalne, et ükskõik kui kaugel sa inimesest oled, kui pikalt te pole rääkinud, ikka kui sul on raske, siis leiab ta viisi sulle toeks olla. antud juhul siis end unenäos ilmutades. 

ma väga loodan, et tegurid, mis on viimase paari aasta jooksul meie omavahelist suhtlemist raskendanud, ei ole jäävad ning ehk ühel päeval saame taas nii paljut jagada nagu varem. 

Yellowcardil on mitu väga teemakohast lugu. veider lausa, kui täppi saab üks suvaline bänd lugusid kirjutada. 

We'll be miles apart

I'll keep you deep inside

You're always in my heart

A new life to start

I may be leaving but you're always in my heart

rewind just a little bit

pidin täna pärast lõunavahetust tulema koju, kokkama ja pesu pesema - ühe sõnaga tubli naine olema. pidin. reaalsus muidugi pöördus selle vastu. T rahaline seis muutus positiivseks, mistõttu oli tema kord välja teha ning baribali ja mängude vahet undamine lõppes napilt viimasele bussile jõudmisega. 

homne saab samuti vahva olema, tõenäoliselt võõrustame MMi finaali mõõtu seltskonda õhtuse manu-reali mängu ajal. laupäeva kogemustest õppides nõuab sellega hakkama saamine küll rohkem kui neljatunnist und, kuid kust siis üldse võtta aega eraeluks kui mitte öötundidest?

L'il olid samuti head plaanid nädalavahetuseks. loodetavasti saab selleks ajaks kellegi tööle leiutada ning nautida hilistalvise Tallinna võlusid ja seda harvaesinevat ühist aega.. uhkusega märkusin graafikusse ei-saa-tulla-päevaks ka ammulubatud 29. õhtule järgneva päeva. seda ju ometi mööda lasta ei saa!

uhkusega reklaamin siin ka välja meie kursuse uudisteportaali kuhu noored ajakirjanikeks pürgijad oma enamasti koolitöödeks valminud artikleid üles riputavad. tegu on küll alles algusjärgus oleva projektiga, kuid usinamad-auahnemad on esimesed märked teinud ning oma saiti on ikka uhke vaadata küll :)

hoobastank - remember me

when I...

A ajas mu varakult koju, et vastu kaheksandat järjestikust tööpäeva välja magaksin. ehkki nädalavahetus oli selle aasta väsitavaim, pole sülle kukkunud vabadust millekski produktiivseks kasutanud. ainus, mida vaatasin, olid tööasjad. 

suurim süüdlane väsimuses olen muidugi ma ise (aga reali-barca mäng ikka ka!). miskipärast oli lihtsalt hirmsasti vaja üleeile terve öö piljardit mängida, komplektide kõrval maailmaasju arutada ja hommikul kella kuueks M'i saatel koju jaurata. üle hiiu kuulus meeskoor ning T ja M, kes ükshaaval nende peale kurjaks said, on päris ausalt sellisteks öödeks parim seltskond. asja juurde kuulus loomulikult ka putka burks, millega meid isegi sisse lubati, sest.. noh, vipid, kelle jaoks 24/7 eralaud reserveeritud on, on lihtsalt eelisseisus :) 

T on üldse pidevaks seltsiliseks muutunud, pärast seda kui meist niivõrd-kuivõrd töökaaslased said. ikka on ühel kahest vaja arutada mingit tööasja, süüa, kedagi kellega teha paar drinki pärast rasket päeva, mängu vaadata või lihtsalt rääkida. ja hästi tasakesi tunnistan, et kui keegi küsib, kas oled väsinud, kas oled täna midagi söönud või midagi muud taolist, siis on see päris armas. armas, kui on selliseid sõpru.

ma ei saa aru, miks head mõtted meelest ära peavad minema. just millalgi viimase paari päeva jooksul (ajataju on küll allpool arvestust) ütlesin kellelegi tema geniaalse mõttetera peale, et lihtsalt pean teda tsiteerima. kes see oli või milles seisis mõttetera? fakt, et olen viimased kolm päeva sunniviisiliselt kaamerat kaasas kandnud ja pole märganud midagi, mida pildistada, ilmestab vist veelgi kõigi meelte tuhmumist. jõuaks vaid aprilli lõpp rutem kätte..

hoobastank - too little too late