avastasin enda kohta uue fakti: nimelt ei maitse mulle ÜLDSE sidrunijäätis. enam ei saa nõustuda väikevenna väitega, et õige vastus küsimusele "mis on su lemmikjäätis?" on, et kõik jäätised. tuleb proovida sidrunisorbeed ja arvamus muutub kohe.
oma varahommiku olime sunnitud täna sisustama toiduhügieenikoolitusega. loengu lugemisega sai tädi väga vingelt hakkama, sisuks oli kolme kuni kuue tunni jagu elementaarset reeglistikku, napilt kahe tunni sisse surutult. ehk siis ei tunduks koolitus sugugi midagi hullu olevat, kui aga poleks eile elutegevust lõpetanud meie kallis kohvimasin. ei julgenud koos mõnede teistega hommikusi tööülesandeid täitma ka hiilida, kuna olin üks väheseid kellel sel koolitusel varem käimata, nii oli pärastlõunaks ikka silm päris loojas ning terve õhtu unistasin vaid oma armsast voodist.
nägin ööl vastu eilset tohutult armsat unenägu. seal figureeris keegi, kes on lubanud, klišee või mitte, mu jaoks igavesti olemas olla. jäin pärast mõtlema, et see vist ongi hingesuguluse puhul normaalne, et ükskõik kui kaugel sa inimesest oled, kui pikalt te pole rääkinud, ikka kui sul on raske, siis leiab ta viisi sulle toeks olla. antud juhul siis end unenäos ilmutades.
ma väga loodan, et tegurid, mis on viimase paari aasta jooksul meie omavahelist suhtlemist raskendanud, ei ole jäävad ning ehk ühel päeval saame taas nii paljut jagada nagu varem.
Yellowcardil on mitu väga teemakohast lugu. veider lausa, kui täppi saab üks suvaline bänd lugusid kirjutada.
We'll be miles apart
I'll keep you deep inside
You're always in my heart
A new life to start
I may be leaving but you're always in my heart
No comments:
Post a Comment