püha lehm '10

maikuusse jääb alati sündmus, mis enamikes ringkondades palju kõneainet pakub - eurovisioon. sel aastal olid tulemused üsna etteaimatavad ning isegi minu lemmikud, belgia ja serbia, said head kohad. saksamaa üle on muidugi hea meel, tore lugu ja armas tüdruk ka.

elu on viimasel ajal nii kahtlaselt kirju, et ei tea sedagi, mis järgneva tunni aja jooksul juhtuda võib. tekivad uued inimesed, ideed ja inspiratsioon - kolm i-d mis viivad suurte asjadeni.

kui saaks veel natuke magada ka, siis võiks juba suuri tegusid teha.

die antwoord - enter the ninja

rumal noor kuu

läbi unne suikuva pääsküla koju trippides oli nii palju mõtteid, millest kirjutada.. nüüd pole ühtki. kodu on muutunud mingiks depressiooni mekaks, kus kaob kogu inspiratsioon ja mõnus meeleolu.

arutlesin just omaette, millal saab inimene aru, et ta ei ela enam oma kodus. kas siis, kui välisjalatseid enam millegi vastu vahetada pole, kuna toasussid on kuhugi kappi paremaid aegu ootama pandud, kui oma toa lõhn on täiesti võõras ning külmiku menüüga pole juba ammu tuttav?

kus ja kas ma siis üldse elan?

soad - metro

salut!

tundub, et algav suvi hakkab juba vaikselt välja kujunema. istusime vippidega rõõmsate inimeste pubi ees ja tegime lähiaja plaane, selliseid, mis nähtavasti iganädalaseks kujunevad. viimasel ajal ongi selline sitting here, watching the world pass by olek. midagi erilist teha ei viitsigi, või kui, siis ainult teades, et see on ajutine. püsivad-jäävad asjad pole minu tass teed. vanasti oli teisiti. siis otsisin ma kindlust ja vihkasin muutusi. I wonder what happened..

sain jälle ühe tööpakkumise. seekordsest võib ka suvel abi olla, nii et asi areneb. homme on arvatavasti esimene päev, kui hästi läheb, siis saan teinekordki oma lemmikkohas viibimisega raha teenida.


nad mõlemad räägivad, kuid kumbki ei kuula.

valeri meladze - salut vera

ma olen kogu aeg siin olnud. naudi nüüd mu täiuslikkust nii nagu mina naudin sinu oma.

depeche mode - in your room

pipraportree

ma hakkan vaikselt uskuma sõnu, mis S mulle kunagi ütles. see tõstab mu enesehinnangu lakke varsti. tuleb kasuks püüeldes täiuslikkuse poole.

ma soovin, soovin, soovin, et..


teaksin, kui koos on koos ja kui eraldi on eraldi?

plastic hearts

leidsin nädalavahetusel mitu inimest, kes minuga väga tähtsates asjades nõustuvad. palju huvitavaid vestlusi ja häid inimesi, natuke bitchimist ka, mis õnneks lõppes mõnede isikute varajase lahkumisega :)
ma ei tea, kas kõne californiasse oli hea mõte arvestades mu ema suhtumist telefoniarvetesse,
kuid päeva looks oleks see, mille ajal eile hommikul ärkasin -

the eagles - hotel california

nobody needs your fake smile

poolikud inimesed tunnevad end terviklikult siis, kui on leidnud teise samasuguse. loomulikult on tore, kui teineteist täiendatakse, kuid lihtsam oleks olla ise täielik, siis poleks vaja veeta oma elu otsides seda, kelles on olemas kõik, mis sinus endas puudub.

raske oli vaadata teda nutmas, teades et ei saa teha tema heaks midagi. teadmatus ongi see kõige hullem - sa oletad, loodad, pabistad, mõtled kohutavalt üle ja lõpuks pole ikkagi midagi.


tühi vingumine ajab närvi. see, kui otsitakse probleemi ainult selleks, et saaks ka teistega koos kiruda, et elu on ikka vana mõrd ja midagi head pole.( on küll ja paljugi, ka siis kui seda ei nähta.) õnneks või kahjuks on inimene ikka piisavalt loll, et pärast vingumist neid samu vigu korrata, võtta uusi riske, mis ennast ära ei tasu ning ikka ja jälle algusesse tagasi jõuda. vähesed õpivad. nemad leiutavad juurde uusi vigu, et teised ka neid proovida saaksid.

ma ajan täielikku jama täna. sobib hästi päevaga kokku. well, tegelikult oli tore ka :)

madsen - du schreibst geschichte

igal hetkel olen valmis murduma ja tegema midagi otsustavalt valet. tean, et ei tohi, tean, et kahetsen, kuid ma ei oska olla nii nagu praegu. tahaks lüüa käega kõigele ilusale, maha kanda oma ego ja unistused ning leppida sellega, et mitte midagi ei ole. ma ei tea, mida mõelda. loll on see kes vabandust ei leia, nüüd ootan seda tarkust, mis olukorra ära põhjendaks. asjatult?

võimalik, et asi on needuses - 12. kuupäev läheneb, võib-olla olen ise rumal, olen alati olnud. roosade klaaside taga on ka päris maailm, naiivitar! it's never too late to learn all that, kuid see laul ei ole minu helistikus.

vähem kui kaksteist tundi lahutab mind millestki, milleks ammu võimalust olen soovinud, kuid hetkel on see hirmutav, ähvardav, hukatust tõotav. i know, why.

where are you?

emotsionaalsuse mõttes pole vist õige aeg blogida, samas pole ma ammu endast märku andnud. nagu pole ka K, kellelt pilte tahaks üritusest, mis tõepoolest tore oli. sellega algas ka vist suvehooaeg - kõik nädalavahetused on nüüd sarnast viisi veetmisel. järgmine nv possibly linnast väljas. yeah! (H)

mõned inimesed tõestavad end ikka ja jälle :) hea on uuesti avastada, et neis on olemas kõik see, mida vanasti tundsid, just siis, kui hakkad parajasti pettuma. tuleb välja, et võõrdumine oli asjatu ning kõik on jälle nii nagu kunagi oli.

kusagil ootab mind mu kolmeliitrine šampus. arvatavasti jõuame sellega inimese juurde, kes, nagu ilmneb, eelistab, et teda hüütaks nimepidi, mille minagi enda pojale paneksin.

üks hea inimene ütles just midagi väga tabavat. kui nii on, siis olen ma saavutanud võidu. igas mõttes.

radiohead - creep