poolikud inimesed tunnevad end terviklikult siis, kui on leidnud teise samasuguse. loomulikult on tore, kui teineteist täiendatakse, kuid lihtsam oleks olla ise täielik, siis poleks vaja veeta oma elu otsides seda, kelles on olemas kõik, mis sinus endas puudub.
raske oli vaadata teda nutmas, teades et ei saa teha tema heaks midagi. teadmatus ongi see kõige hullem - sa oletad, loodad, pabistad, mõtled kohutavalt üle ja lõpuks pole ikkagi midagi.
tühi vingumine ajab närvi. see, kui otsitakse probleemi ainult selleks, et saaks ka teistega koos kiruda, et elu on ikka vana mõrd ja midagi head pole.( on küll ja paljugi, ka siis kui seda ei nähta.) õnneks või kahjuks on inimene ikka piisavalt loll, et pärast vingumist neid samu vigu korrata, võtta uusi riske, mis ennast ära ei tasu ning ikka ja jälle algusesse tagasi jõuda. vähesed õpivad. nemad leiutavad juurde uusi vigu, et teised ka neid proovida saaksid.
ma ajan täielikku jama täna. sobib hästi päevaga kokku. well, tegelikult oli tore ka :)
madsen - du schreibst geschichte
No comments:
Post a Comment