.

.

1/24/09

the world is paranoid, it's not just me.

Hoolimata sellest, kui palju vaba aega mul viimasel ajal (vähese viina..ei, koolis käimise, viga) on, pole ma selle aastanumbri sees siia kirjutada jõudnudki. õigupoolest oli see, nagu ma tallegi ütlesin, üks ägedamaid inimesi keda ma tean, kes mulle meelde tuletas, et mul ka blog on. siis see hittiski mind, et tegelikult toimub minu maailmas üsna palju, mis väärib salvestamist. loogiliselt võttes võiks kirjutada ju ka mittevirtuaalsesse (mulle ei meenu hetkel sõna "virtuaalne" antonüüm, seega kasutan sellist kujundit) päevikusse, kuid see on vist hetkel end ammendanud, või on asi selles, et ma näen seda alati hetk enne magama minemist ja enamasti pole siis viitsimist enam midagi sinna kribama hakata. Lisaks sellele viitsimatusele on kadunud kõik mu pastakad. üks mu paralleelklassivend rääkis mõni aeg tagasi midagi verega kirjutatud armastuskirjadest, milledest ainult mõte minus õõvastust ja hirmu sellise austaja ees tekitas, kuid salapäeviku jaoks oleks enda veristamine veel rohkem üle pingutatud. pealegi oleks vist üsna raske kirjutada verega arusaadavaid sõnu. õõh.. ma ei taha mõeldagi selle peale.

selle sisutu teksti kirjutamisega läksid mul meelest kõik asjad, millest ma kirjutada oleks tahtnud. nii tüüpiline minu mälule on .. täpselt. ma ei mäleta seda lauset enam -.-

igatahes peaks mõnus nädalavahetus tulema. ema on kusagil Rapla kandis ära, kodu vallutab mu armas vägivaldne vanaema, kellega koos ma siin hea meelega ei viibi. õnneks on olemas Madli vanemad, kes just selleks nädalavahetuseks kodust lahkuda otsustavad.
mõnus chill tarbimistootavate ainete, kvaliteetmuusika ja -huumori ning heade inimestega on garanteeritud. :)

me käisime eile bowlingus ka. ma isegi skoorisin täiega ühes mängus.