Ühes asjas võib siis lõplikult veendunud olla - inimesed ei muutu kunagi, ükskõik kui väga kas nemad ise, või keegi teine seda ei tahaks.
Öeldakse muidugi, et aeg muudab kõik. Kas selle peale tulebki lootma jääda siis? Lootma, et äkki aeg midagi muudab? Lootus olevat niigi lollidele.. Mida teevad siis need, kes ei looda?
Läheb nagu läheb. Elu on mäng. Tuleb elada hetkes ja võtta mis võtta annab. Mis mõtet on elada tulevikus ja teha plaane, kui kõik nagunii teistmoodi läheb? Annab see siis kindlustunde? Palju põnevam on ju elada, kui sa ei tea kunagi, mis edasi saab. Kõik lihtsalt juhtub. Piirangutete, reegliteta elu. Elu mis on ainult sulle endale. Juhtigu seda siis saatus, juhused, või mida iganes sa oma eluteed kujundavaks faktoriks pead. Mina olen öelnud selle kohta "I like my life. it's unpredictable." :)
