as the moon is rising..

täiskuu on. segab und ja tekitab muidu ka imeliku tunde. tuleb raske öö. peaks vist taaskord tasulisele infoliinile helistama ning kuu loojumisaega küsima. viimati sai huvi tuntud päikesetõusu kellaaja kohta :D
läbi aegade on täiskuu ajal päris palju öösel korda saadetud, nagu hommikuti ilmneb.. loodetavasti ei otsusta ma seekord akna kaudu väljuda. ma vist ei rääkinud K-le päris tõtt. I wouldn't think of it as something hilarious, if I'd wake up on the ground beneath my window.

jõulud on inimestele pähe hakanud. mitte küll õnneks kõigile, kuid väga paljudele nendele indiviididele, keda pole veel kahjuks või õnneks au teada. üldiselt see masendav, kuna jõulud pole minu elus kunagi väga rõõmus või oodatud aeg olnud. välja arvatud muidugi lapsepõlves see osa, et kingitusi sai. nüüd ei morjenda väga seegi, tundub asjatu pingutamine. teistele võib muidugi kingitustega rõõmu valmistada, aga.. lihtsalt jõulud on kõige üksildasem ja kurvem aeg aastas minu jaoks. ja jälle hakkab see jama peale.

tänase päeva lugu? hmm..
Alice Cooper - Lost in America

nägin öösel ilusat värvilist unenägu. järsku tuli seal mingi laps ning viskas mind kunagise sõbranna koera laiba peaga. ärkasin õõvastusega - mitte ainult sisu, vaid minu aju väljamõeldise vastikuse peale.

sellisele päeva algusele jätkuks sobis hästi film "Olen küborg, kuid pole hullu..". Hulle oli küll ja kuidas veel. siiani parim Korea film, mida näinud olen.

(editin siis natuke..)
läksin õue. kõndisin raamatukogu juures, kuulasin muusikat ja sain sõnumi, mida lugedes otseses mõttes peaga vastu posti kõndisin. selle peale laulis Samu mu kõrvaklappides "not again, not again..". i lol'd.

ei viitsi sugugi niipea magama minna, ega ka kaheksa tunni pärast ärgata.

ei ole kõik korras.. üritasin just selle poole puhudes vabaneda millestki, mis oli mu põrandal ja minu arvates liikus. tegu oli sinise karvase kaunistusega sõrmusega, mida mõni võib-olla teab. teistele teadmiseks, et see pole päris kindlasti midagi, mida ma igapäevaselt kannaksin :D

peaksin enda aliaseks vist võtma Murdock'i, kuna Face ja B.A. ei kakle kunagi, kuid meie 'perevägivald' hakkab juba Hannibalile vastuvõetamatuks muutuma. loodetavasti ta minu peale väga kuri pole.. ma ei teinud tahtlikult haiget, i never do :(

mõned inimesed on jälle kadunud. võimalik, et koos masuga tulenenud üldine depressioonilaine on ka neil üle pea löönud ja nad üle parda visanud. kurb, kuid raske on midagi ka ette võtta, kui inimene lülitab end nii vooluvõrgust kui ka välismaailmast välja ning tema aadressi ei tea. varsti uurin välja ja ilmun ukse taha, V., beware!

"You are my sunshine" on üks kõige catchymaid ja samas mõttetumaid lugusid. see kummitab juba mitu päeva. take it away, please! mul pole soovi nüüd ka suvaliste inimeste õnnest ja armulugudest kuulda.

ma pole kunagi olnud õnnelik? karm väide, kuid ei julge ka kindlalt vastu vaielda. vot nii on lood. ja viinapood teisel pool sood pandi kinni, mida sa ikka jood. eestlased on niigi liiga suured joodikud. hoidkem ennast vaos!

esimene kord, esimene ford.

veetsime eilse õhtu Hannibali pool. üldiselt oli hästi tore, kuna kõik tekkinud probleemid leidsid lahenduse. K käis kaks korda kodus, et varustada meid vajalike asjadega. lucky bastard, autoga.

kell tiksus veidi üle kesköö, kui pidime K koju saatma. olles lõbusas tujus, tekkis mõte, et ma võiks ka pisut autoga sõita, kuna ma talle sellega nii ammu juba pinda käin. tegin seal küll vist igasugu imeasju, lõpuks hakkas lausa autost kahju, aga mootor õhku ei lennanud ja postiga intiimsuhtesse me ka ei astunud. käisime ka Muumioru rahvast kollitamas, kellele nii see, et mina roolis olin, kui ka minu juhtimisstiil palju nalja pakkusid. K-l soovitati igaks juhuks tagaistmele peituda ja mu tulevasele sõiduõpetajale avaldati südamlikku kaastunnet.

hommikul polnud sugugi meeldiv enne kümmet ärgata, et oma päris elupaika koduperenaist mängima tulla. nüüd on mul kiirustamisest mitu tüütut villi ja plaastreid pole ka kuskilt leida. nohu on ka ja.. aga muidu on hea. :)

kats is the new H.

kell on umbes pool kolm. niigi kehvas tujus ja unetuna, lõpetasin just kõne kellegagi, kes väitis end olevat oma vana tuttavat otsiv aus Ahti maalt. irooniaks siinkohal on nimi, mis viimasel ajal erinevates kontekstides ja isikute näol küllaltki palju esinenud on.
üldse on tänase õhtu jooksul tulnud mitmeid kahtlase päritoluga kõnesid ja sõnumeid, mõned kuidagi põhjendatavad, mõned mitte.

tänane öö jääb vist vahele. pole erilist väsimust, ega viitsimist halbu unenägusid vaadata. läpaka akut jätkub vast veidi rohkem kui tunniks ja öökapil ootavad oma järge kaks raamatut. intrigeeriv, my life is it!

mitu kordaa on võimalik samasse ämbrisse astuda?

nüüd PEAB kõik paremuse poole liikuma. mul on energiat, ma suudan pingutada. nende pärast. kõige nimel. pool veel.

kui vähe on inimesi, kes oma armastatu nimel oleksid valmis surema? tänapäeva maailmas, ma mõtlen. kas saaks tervelt ühe protsendi kokku?


hunt ongi hunt.

tere tulemast, uus follower! :)

otsustasin enne kodust lahkumist mõned read kirja panna, since see juba pikka aega ununenud on.
nõme on vaadata, kuidas üks inimene teistele nii palju kurja saab teha, ilma et teda ennast mingi karistus tabaks. raske uskuda, et ta ise ei taipa, mida teeb, kuid eks inimesi ole igasuguseid ning iseenda vigade suhtes oleme sageli pimedad.
ma tean, et ei tohi seda tahumatut maailmaparandajat, kes end minus peidab, välja lasta, see tooks ainult kahju. samas teda kinni hoides jääb varju ka palju kaastunnet ja oskust lahendada teiste (ja ka enda?) probleeme. rasked dilemmad - kui igapäevane.

leidsin oma kunstiväljundi, millegi, mis võib muutuda millekski ilusaks, kui seda arendada. mitte midagi unikaalset, aga päris minu oma. sellised "päris oma" asjad on nii-nii tähtsad.. kui varem oli vaja alati kõigest rääkida, siis nüüd on nii hea midagi ka enda sees hoida, päris seal südame juures, ja mõelda, et keegi ei tea sellest ja nii ongi hea :)

calvin harris - i'm not alone

stepihundi puhul on raske kindlaks teha, kumb hetkel domineerib - hunt või inimene.


täna oli täiskuu. suur kollane kuu Viru hotelli kõrval. ühekorraga hingematvalt kaunis ja hirmutavalt realistlik vaatepilt. valus oli vaadata.

kõik laheneb kunagi. pole mõtet muret tunda. free your mind and you'll be able to live a life of a free creature.