kahe tuhande kaheksas aasta on peaaegu läbi. seega on aeg kokku võtta kõik sellega saavutatu. nüüd tagasi vaadates.. pole paha. mu elu on teinud kui mitte 180-kraadise, siis vähemalt 90-kraadise pöörde ning mul pole aimugi, kuhu see nüüd välja võib viia.
lõppev aasta oli täis unistuste täitumist. ehkki miski pole võimatu, poleks ma eladeski arvanud, et minu elus sellised filmilikud sündmused aset leida võiksid. olgu see siis õpetuseks kõigile, kes oma elu igavaks ja üksluiseks peavad.
esimest korda elus tunnen ma ka jõulude ajal, et mul on olemas kõik, mida tahta. rahulolematu inimloomuse kohta on see suur saavutus, kas pole? alati on midagi, mida veel tahta, kuid kui ma praegu sellele mõtlen, ei tule midagi pähe.
mõtlemine on üldse tegevus, millest on saanud viimasel ajal üks mu sagedamaid ajaveetmismeetodeid. ma tean ka, miks. lõpuks ometi leidsin ma kellegi, kes KA mõtleb sarnaseid mõtteid, kuid veel kõrgema loogika tasandil kui mina. finally some challenge! ka täna öösel vahetasime umbes kolmeni mõtteid, mis seekord peaaegu normaalsuse piiridesse jäid. normaalne pole küll päris õige omadussõna, kuid ma ei leia siinkohal midagi sobivamat. siiski on lausa uskumatu, et on keegi, kellega edasi arendada mõtteid, mille alusel mu ema mul psühholoogi poole pöörduda soovitas. Ja sellel "keegi"-l on vastused.. tundub, et kõigile mu küsimustele. ta suudaks mulle ära defineerida mu enda olemuse ja missiooni elus, millest mul aimugi pole, kui ma ta vaid nõusse saaksin. lahendada tema mõistatus oleks raskeim missioon, mis ma ette võtta saaksin, sest inimene, kes temast ükskord sajaprotsendiliselt aru saab, valdab midagi nii suurt, et seda võib pidada ebamaise loogika aluseks. jah, ma mõtlen temast just nii suurelt, sest tänu temale võin ma jõuda ükskord enda minani. hetk tagasi taipasin ma Poets Of The Fall'i laulusõnade I'll seek you out, just to find myself tähendust.
sellest pidi küll tulema jõulutervitus kõigile, kuid seekord läks teisiti. häid jõule siis või midagi ?
