happy b-day, S !

teate, kui huvitav on terve päev ringi tormata, sõita ja trippida ning siis veel õhtuks tekitada peomeeleolu, kui oled terve öö raamatut lugenud, ega ole silmatäitki maganud? :D

selles, et üleeile õhtul pärast isa juures käimist Liisi juurde sattusin, pole midagi imelikku. probleem tekkis sellega, et uni ei tahtnud sugugi tulla ja abiks võetud raamatust sai sisustus terveks ööks. "kuritöö ja karistusega" oli tegu.

järgneval hommikul linnas jõin ära kaks espressot ja olek muutus kohe selgeks. leidsin isegi kõige idiootsema võimaliku kingi ja jõudsin õhtul S-i sünnipäevale, mis ka ilusti peetud sai. ametliku fotograafina oli mul au jäädvustada ka hetk, mil sünnipäevalaps koos riiete, telefoni ja rahakotiga mullivanni visati. paberraha kuivas veel tükk aega plasttopside peal :)
õhtu juurde kuulus ka kommide peale hold 'em pokker, piljarditurniir, kus ma isegi päris tubli olin, ja palju inimesi, keda aastaid näinud polnud, nii et ma S-i veidi šokeerisin, teades poolt rahvast, ehkki eeldatud oli, et vaid tema ja ta kursavennaga tuttav olen.

igatahes oli meeldiv ja K mantel sai ka ostetud. ei, sedasi küll lõpetada ei saa, veidi rohkem lugeja tähelepanu tuleks juhtida sellele, et ta sai oma MANTLI OSTETUD. jee! õige suurus isegi, kuigi selle otsimine oli üsnagi feil. läbi linna ostukeskusesse sõites, kus õige mudel eksisteerima pidi, jõudsime sinna hetkel, mil poele oli tehtud pommiähvardus. nii pidi K taas ümber keerama ja hea õnne peale lootes roccasse sõitma. õnneks seal oli ja kõik on hea. :)

tervitaks M-i ka.

alex D3000

imelikul kombel on selle aasta jõulud kõige mõttetumad, kuid samas mõneti parimad. seda kinkide poolest :) juba paar aastat igatsetud kingitus leidis tee minuni, mistõttu olen üsna õnnelik praegu ^^ jäädvustatud saab nii S-i sünnipäev, aastavahetus kui ka.. well.. kõik muu.

hea on näha, kui kellegagi lähedastest juhtub täielik jõuluime. A pärast olen ka õnnelik.

siiski on midagi.. miski nagu häirib. ei teagi täpselt, milles asi. kas selles, et arst keelas mul väljas käimise ära mingi jama pärast, või milleski muus.. hõõgvein pani ka pea kergelt surisema. vastik, vastik.. vastikud jõulud ja kommertslikkus!

poets of the fall - someone special, sest selle pealkiri oli ühe kingituse peal kirjas :)

kartuliõis, kartuliõis..

ma ei mäleta küll suuremat osa tänasest päevast, aga tean, et käisin kuuske toomas.
erinevalt mõnest ei läinud ma metsa maha võtma, vaid, tark nagu ma olen, seadsin sammud "Lõbusate kuuskede" poole, mis mu kodupoe kõrval juba detsembri algusest, koha sisse on võtnud. naersin natuke kuusemüüjale näkku ning jätsin ta siis nukra näoga oma kõige ilusamale kuusele järgi vaatama. mööda sõitvad autod võisid näha kahte idiooti, üks ladvast, teine tüvest kinni hoides, suure puuga mööda tänavat minemas (jah, me oleme puudega).

tore oli see, et minu lootus, et Eesti endale lõpuks ka uue meesstaari saab, täitus. olgugi et birx täna võib-olla parem oli, siis oti vokaalne võimekus on küll iga praeguse meesartisti omast üle. seega, jeee, Ott!!^^

peaksin küll hetkel oma traumfamiliest kirjutama, aber leider möchte ich es nicht machen, seega entschuldigen sie bitte, ma lähen hoopis magama.

gta3 is back in action btw. mu elu mõte on tagasi!

tegin reidika, aga ükski inimene ei mahtunud peale.

tänasest päevast nii palju, et seltskond oli hea ja huumor veel parem. tegime pilte, trippisime kristiines ringi ja sõime pitsat.

jõudsime Annikaga kohale veidi enne seda, kui A ja D-ga kokku pidime saama. tahtsime minna sööma, kuid cili pizza teenindajaneiu vabandas ja ütles, et pitsat paari tunni jooksul ei saa, kuna neil oli keset päeva tainas otsa saanud. läksime siis minema, jalutasime ringi, ostsime maailma parimat smuutit ja rohelist jääjooki (suvi ja Viljandi!!). aastavahetuseks sobivat kleiti ei leidnud me tervest keskusest, küllap jääb see siis unistuseks..

ringiga jõudsime pitsasse tagasi ja tellisime juua, et sisustada aega, kuni süüa saab. tegime ilusaid pilte (Annika, su silmad EI OLE sellist värvi, mingi veber oled või?!) ja jälgisime mingit perverti, kes end iga paari minuti järel 90 kraadi keeras ja otse tühjusesse vahtis. A ja D jõudsid samuti kohale ning kvaliteethuumor oli täies hoos. tegu on heade sõpradega, kes oma olekult on üsna vastandlikud, mistõttu natuke nende kallal ka norisime ("peale vaadates on kohe aru saada ju - ärikas, kodune, ärikas, kodune..").

kristiinest sõitsin kesklinna, mis oli endiselt jõululikult ilus, ning sõitsime L'i autoga koju. tema koju. mängisime pisut vanade aegade mälestuseks gta3-e ja jõime latte chaid, mis on selle jõuluaja sõltuvusttekitavaim asi. peaks ikka endale ka koju tolle purgikese ja pähklisiirupit ostma :)

koduteel tuli pleierist Terminaatori lugu, millega meenus mulle see, kuidas K põlvili mu ees uut võimalust palus. nukker tuju taaskord, but there's nothing time couldn't heal.

V on elu ja tervise juures, sain öösel elumärgi smsi kujul.

STEREO LAAAV

"see sall on ka kootud, nagu vanaema aluspesu."

.. ehk kuidas veeta täisväärtuslikku nädalavahetust.

ruttu-ruttu, veel enne magama minekut, tuleb, kas või mõne lausega, jäädvustada kõige mõnusam pühapäev väga pika aja jooksul.
oli lumi ja vanalinn, reval café ja punane rong, põhjapõdrad ja anekdoodid. oli D, keda sai näha üle... kahe ja poole aasta äkki? ...kellele sain tutvustada killukest enda elust ja vastupidi. tegu on väga toreda ja targa inimesega, mistõttu reaalsed vestlused on veel palju paremad kui virtuaalsed.
õnneks jäi ikka jõuluvanale habe ja lastele sammal, mida läbi puuriseinte toppida, ka alles.

ka Annikaga sattusime solarisse, kus toimus arvatavasti kõige hullemini läbi kukkunud esinemine Cool D jaoks. kolme sammu laiuse lava ees istusid paar last ning eemalt kuulasid kontserti mõned vanemad inimesed. sunnitult ja kurvalt kõlasid hüüded "nüüd kõik käed üles!" ja muud taolised üritused. sealt teist korda mööda kõndides tundus, et nägin kurva räpimehe silmades lausa palvet. nii jäimegi kuulama ja üritasime veidigi rahvast kaasa tõmmata. päris nii hästi kui õllesummeril Smilersiga ei õnnestunud, kuid siiski.

hiljem jõudsin ka Liisi juurest läbi. vaatasime superstaarisaadet ja olime üsna eufooriliselt meelestatud. nüüd enam ei teagi, miks. kurb, et Marten lahkuma pidi. meelsamini oleks teda koos Otiga finaalis vaadanud, kuna sel aastal tahaks näha uut meeslauljat vanade olijate kõrvale kerkimas. et mu pöial Oti pärast juba kange on, pole vist kuigi ootamatu, tegu on uskumatult hea hääle ja olekuga tüübiga, kes juba lapsepõlvest jõululaulude kassetilt tuttav.

mul pole ei lugu, ega lööklauset, millega postitust lõpetada.

Grinchist sai inimene!

.. ehk kuidas mul tekkis jõuluüledoos.

kõik sai alguse sellest, et käisime eile "A Christmas Carol"it vaatamas. avastasin, et ekraniseeritud Dickens meeldib mulle palju rohkem. viiendikud olid ka armsad, küsisid ükshaaval suurte silmadega, et "kes see on? :O" ja naersid õudsetes kohtades täpselt nagu minagi.
täna viidi mind poolvägisi kontsertile, kus Tannu ja Birgit ning uskumatult vinge poistekoor neid kõige hullemaid külmavärinaid tekitavaid ja nutma ajavaid jõululaule laulsid. Kaarli kirik oli suur ja värviline ja rahvast täis ning laulud südamesseminevad. veel paar tundi hiljem vanalinnas jalutades ümisesin omaette "jõulutaat on poolel teel..." käisime põhjapõdrale pai tegemas ja trippisime jõululaadal. kõik oli tohutult ilus ja.. jõulud.
see on jõulude ilus külg, mis ammu meelest on läinud :)

Liis jäi minust oma maja ette naerdes ringi keerutama. hõõgvein ei mõjunud talle vist kuigi hästi..

Tanel Padar ja Birgit Õigemeel - Jõulutaat on poolel teel

mulle meeldivad võileivad, milles on leiba kõigest muust vähem.

praegu on viimane võimalus veidi hinge tõmmata, kuna nädalavahetuseralli läheb homsest täie hooga lahti. viienda klassiga kinno minek oli küll algusest peale minu idee, kuid vaikselt hakkan seda kahetsema. siiski tuleb järeltuleval põlvkonnal (wth,kõlab väga kahtlaselt..) silma peal hoida ning seega ka kohale minna.

seoses aegumatu ideega teha minu ja L'i elust komöödiasari või vähemalt film (tegu oleks tõelise kassahitiga, mis naerutaks publikut pisarateni, seda võib kinnitada), tuli idee, mis arvatavasti leiab realiseerimist, kuna pole nii utoopiline. vihjeks olgu "blond skandinaavia päritolu tänavamuusik" ja kaks idiooti Euroopas.

inimestele hakkab vist kohale jõudma, et on jõuluaeg ning majanduslangusest hoolimata tuleb sõpradele, sugulastele ja neile, kellele veidi pugeda vaja on, kingitusi teha. igatahes tundub väga palju nukraid indiviide olevat, millest on kahju, kuna seda ainsat elu mis meil on, tuleks ometi elada siiras naeratus näol ning rõõmustada oma eksistentsi üle.

mitte ainult farmville.

"You are Acid. Definitely very conventional and very predictable- you probably own a minivan and beige slacks. Just playing, you weren't expecting that now, were you? Or maybe you were... you never know with someone like you. You're vibrant, creative and well, insane. Your perception of reality differs from everyone else. Your relationship with the world is very love/hate. Not everyone understands you, which isn't surprising because you don't even always understand yourself. But there are times were you've figured out the universe. Temperamental? Yes. Bizarre? Unquestionably. But very, very intriguing."

ohoo, uus follower. kui armas :)

mingi nõme haigus üritab maha murda. visa on ta küll nagu seagripp, kolm manustatud viiesajast paratsetamooli on tekitanud vaid naljaka oleku, kuid mitte ära võtnud palavikku ega muid sümptomeid.

siiski ei saa öelda, et tõbi mind kuidagi tagasi hoiaks. igapäevatoimetused tuleb lihtsalt hoolikalt läbi mõelda ning kui kodust mitte lahkuda, saab näiteks aurava tee- või kakaotassi kõrval selle tobeda kirjandi valmis kribada, mille teemad juba ammu rüperaali kõrval lebades nördimust tekitavad. õigupoolest sain ma ühel teemal arutledes valmis midagi, mis head kujutlusvõimet rakendades kirjandit meenutas, kuid rahulolematuse tõttu lendas see paberikorvi ning uus teema on nüüdseks valitud. ei, ma ei hakka religiooni ega ajakirjanduse teemal ilkuma.

need, kes imestavad selle üle, et ma öösiti kaua üleval olen, on ära teeninud seletuse. nimelt on tegu ainsa ajaga ööpäevas, kus on lootust saada vaikust ja rahu. peaegugi joostakse mu toas sisse-välja ning ma ei mõista, miks.
pimeduses, siis, kui kõik magavad, on midagi. see on tunne, nagu terve maailm oleks ümber selle indiviidi, kellel on aega tunnetada selle lähedust. ma ootan ööd, et veenduda - maailm teab minu nime!

Guns N' Roses - Prostitute

eggplant!

ma võin olla kadunud, kuid olen siiski siin.

täna kohtume ühe toreda inimesega, kellega teed juba peaaegu aasta jooksul kokku viinud pole. hea teada, et pikaajaline eri linnades elamine ja vähene suhtlemine ajapuuduse tõttu (eks too ülikool esimesel aastal võta vist päris võhmale, kõik see tudengieluga kohanemine ja..), pole meie sõprusele halvasti mõjunud. võib-olla ongi parem harva kohtuda, seda suurem on heameel kui lõpuks näeme, ehkki 11 kuud on juba liiga pikk.
mäletan hästi, kuidas me tuttavaks saime. see oli kaks ja pool aastat tagasi, parimal reisil mis üldse olnud on :D tekkis lahutamatu kolmik ja igasugu lollustega saime hakkama, hea, et ülejäänud inimesed öösiti magasid. vähemalt on, millest rääkida, kui teemad otsa saavad. "mäletad seda, kui.. *naerab*.. need porgandid..." *kõik naeravad*.

pealkirja arvestades võib öelda, et farmville pole mulle hästi mõjunud. kas keegi teab, kas Solarises on wifi? mu taimed saavad õhtul valmis...

siin lõhnab piparkookide järele.

Staind - Everything changes

lindprii

tänase päeva kohta polegi väga midagi kirjutada, lisan vaid loo, mida tohutult igatsesin, kui K-ga õhtupimeduses mööda raudteerööpaid kodupoole kõmpisime.

Apoptygma Berzerk - Suffer in silence