"see sall on ka kootud, nagu vanaema aluspesu."

.. ehk kuidas veeta täisväärtuslikku nädalavahetust.

ruttu-ruttu, veel enne magama minekut, tuleb, kas või mõne lausega, jäädvustada kõige mõnusam pühapäev väga pika aja jooksul.
oli lumi ja vanalinn, reval café ja punane rong, põhjapõdrad ja anekdoodid. oli D, keda sai näha üle... kahe ja poole aasta äkki? ...kellele sain tutvustada killukest enda elust ja vastupidi. tegu on väga toreda ja targa inimesega, mistõttu reaalsed vestlused on veel palju paremad kui virtuaalsed.
õnneks jäi ikka jõuluvanale habe ja lastele sammal, mida läbi puuriseinte toppida, ka alles.

ka Annikaga sattusime solarisse, kus toimus arvatavasti kõige hullemini läbi kukkunud esinemine Cool D jaoks. kolme sammu laiuse lava ees istusid paar last ning eemalt kuulasid kontserti mõned vanemad inimesed. sunnitult ja kurvalt kõlasid hüüded "nüüd kõik käed üles!" ja muud taolised üritused. sealt teist korda mööda kõndides tundus, et nägin kurva räpimehe silmades lausa palvet. nii jäimegi kuulama ja üritasime veidigi rahvast kaasa tõmmata. päris nii hästi kui õllesummeril Smilersiga ei õnnestunud, kuid siiski.

hiljem jõudsin ka Liisi juurest läbi. vaatasime superstaarisaadet ja olime üsna eufooriliselt meelestatud. nüüd enam ei teagi, miks. kurb, et Marten lahkuma pidi. meelsamini oleks teda koos Otiga finaalis vaadanud, kuna sel aastal tahaks näha uut meeslauljat vanade olijate kõrvale kerkimas. et mu pöial Oti pärast juba kange on, pole vist kuigi ootamatu, tegu on uskumatult hea hääle ja olekuga tüübiga, kes juba lapsepõlvest jõululaulude kassetilt tuttav.

mul pole ei lugu, ega lööklauset, millega postitust lõpetada.