kohutav, kui kiireks elu viimasel ajal läinud on. alustasime uuesti bändiproovidega. esimesed kaks on täielikult läbi kukkunud, aga noh, vähemalt seltskond on hea. uued liikmed on kaasa toonud positiivsema suhtumise ja uued tuuled nii muusika- kui ka huumorivaldkonnas. oma naiseliku intelligentsiga suutsin isegi paar olulist tehnikaalast probleemi lahendada olles siis reeglit kinnitavaks erandiks ütlusele, et naised ja tehnika kokku ei käi.

ka kammerkoor on huvitav. seal peab, alt nagu ma olen, laulma vanade naiste häälega. et ma mõlemad lisaproovid vahele olen jätnud, ei tule vist esinemisest küll midagi välja, aga tore on ikkagi.

kurat, et see lauatelefon ka kogu aeg helisema peab -.-

koolipäevad on pikad, mis siis, et me seal midagi eriti ei tee, ainult nalja. ilm on külm, panin täna isegi talvejope. väga tänuväärne mõte, nagu ma piritale sattudes avastasin.

kõik see kokku teeb päevad väga pikaks. õhtul 10 paiku jõuan koju ning hommikul ärkan kell 6, et veeta veidi kvaliteetaega koos K-ga. ärge saage minust valesti aru, see osa päevast pole sugugi väsitav. need udused hommikud, kus põhimaanteed on alles tühjad,üksikud kojamehed riisuvad lehti kokku ja kaks unist armunut üritavad õigeks ajaks kooli jõuda on need, mis teevad sügishommikud ärkamisväärseteks. koolipäev pärast seda on ka täiesti talutav, eriti kui see kuskil omas maailmas veeta, ainult naerda ja totakaid lauluviise ümiseda.

homme on reede.

Poets Of The Fall - 3AM