ma pole vist kunagi nii õnnelik olnud.. mis siis, et tulin tagasi kõrge palavikuga ja väsinult, SEE õhtu oli elu parim.
nad tegid war'i ja illusion and dream'i. ma nutsin pool tundi pärast kontserti. nende bassimehel olid eri värvi sokid. ma sain temaga pärast rääkida. ta lubas, et nad tulevad varsti eestisse.
seda pole võimalik sõnadesse panna.
poets of the fall - war
7/5/10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment