hetkel on kõik nii, nagu ma oma talve ette kujutasin - mina, must tee, reval café ja see muusika, mis siin on.. uskumatult mõnus. ja ma tean, et kohe pole ma enam üksi ja ehk ongi parem. ma võin küll üksindust nautida, aga pikas perspektiivis ei tundu erakuks muutumine parim viis oma introvertse poole vajadusi rahuldada ja seeläbi ekstravertne mina mõtvata. "there's a demon inside me, can i kill it? HELL NO!" üks lugu on. mu bi-polaarne unetu tuttav saadab öösiti mulle muusikat. ain't that sweet? :)

mu osavõtlikkus kõigi draamade suhtes aina kahaneb. eneses rahu ja tasakaalu leidmine probleemide vältimise eesmärgil ei olegi nii keeruline kui tundub. lihtsalt hinga viis korda sügavalt sisse-välja ja siis mõtle, kas tasub üle reageerida.

jah, võib-olla räägin ma varsti täiesti teist juttu.