.

.

1/20/10

kui aeg on liiga suhteline mõiste.

õues on kahekümne kraadi jagu liiga külm, ümberringi on täielik draama ja 15. veebruar tiksub järjest lähemale. siiski ma olen õnnelik, sest pole muud vaja kui kas või tundide viisi kohvikus istuda ja sügavale ühe jäära pruunidesse silmadesse vaadata. mulle meeldib see, et me räägime. sa tundud tõepoolest mõistvat. mulle meeldib toetada pea su õlale ja vaadata, kuidas sa mu city bloxxiga kakled. mulle meeldib su positiivsus ja järjekindlus. meeldib see osavõtmatus välismaailma probleemide suhtes, kuid samas suur vastuvõtlikkus selle rõõmudele.

ühest inimesest on kahju. ta polnud siiski ära teeninud saatust, mis talle osaks sai. mitte keegi ei ole. mina tean.

5 comments:

s said...

city bloxxxxxxx : D : D

s said...

city bloxxxxxxx : D : D

s said...

(topelt ei kärise) (...ja kolm on kohtuseadus onja)

Helina said...

YYYYYYEEEEEAAAAAHHHHH! (HHORATIO)

Remmu said...

3 (y) Muideks, ka 15 jagub kolmega, nii et sul pole midagi karta.