keegi tõi mulle vahepeal täieliku surmatõve. algas kahepäevase jubeda peavaluga, mille vastu ei aidanud ükski rohi ning mis piinas kohutavalt ööpäevaringselt. kolmandal päeval läks peavalu ära.. ja järgnes neli päeva sellist iiveldust, et mõeldamatu oli isegi üle ühe lonksu vett juua, söömisest rääkimata. minut aega püsti seista oli lõpuks selline füüsiline pingutus, et pisarad hakkasid suurest piinast voolama. lihtsalt istusin, vigisesin omaette ja ootasin surma või valget laeva.
selle tõttu sain korraks tunda ka, milline oleks elu, kui mul oleks pudelibeebi (õudne!), kui ühel hommikul kell 5 piimasegu soojendasin. miks peaks keegi tahtlikult sellise tee valima? müsteerium. õnneks sai see jama ka korda kui ma nagu aafrika näljahädaline oma külmkappi ründasin. kuigi need kolm kilo, mis nende nelja päeva jooksul kadusid oleks võinud tagasi tulemata jääda.. aga see selleks, rannahooajani on veel aega.
nagu ikka aprillikuu saabudes, tuli mul juba väike sünnipäevaelevus sisse. alati mõtlen, et ei hakka midagi korraldama, et väike istumine kusagil L'ga ja koogisöömine perega, aga kohe kui see kuu kätte jõuab, hakkavad tekkima ideed, mida süüa võiks teha ja keda millal kutsuda, meenub, et eelmine kord ju oli tore ja kinki saada on ka tore. lõpuks ometi saaksin mina KA kinki!
billy talent - saint veronika
found my Music again <3>
No comments:
Post a Comment