unenägudest

viimasel ajal näen ma pidevalt unes kahte asja: 

esimene variant on kuhugi trippimine. alati on mõnus seltskond ja selline suvine ja vaba tunne, nagu ikka, kui näiteks L'iga mööda Soomet ringi sõidame. Soome igatsus on mul kogu aeg peal, kuna pole seal nüüd juba üle aasta käinud. kogu selle aja olen järjest aastaaegade vaheldudes tundnud puudust soojadest suvepäevadest ja festaritest kusagil Soome pärapõrgus, pimedal sügisõhtul mõnusas kohvikus hõõgveini joomisest ja seejärel mööda mere äärt sadamasse jooksmisest,  talvisest jõulumaast ja sellest kevade lõhnast, mis on Helsinkis aprillikuu öösiti. pole ime, et ma siis selliseid asju unes näen. tuleb ikka esimesel võimalusel üks üle lahe sõit ette võtta. 

teine unenägu, mis pidevalt kordub, on hoopis süngem. rääkisin eile V'le, oma heale sakslasest sõbrale, et tegu on vist mu suurima alateadliku hirmuga. viimases unenäos nimelt oli tema ka ja kuna ma pikka aega teda unes pole näinud, siis oli antud kontekst eriti imelik. 

nimelt olime kuhugi teel. ilmselgelt reisil siis jälle. L oli minu meelest seal ja mõned sõbrad veel. sattusime juhuslikult ööbima hotelli, kuhu V ka toa oli võtnud, kuna oli ka reisil kuhugi. see hotell oli väga creepy, sest (tõntõntõntõõ..) see oli peaaegu täiesti pime ja trepid olid ilma piireteta, nii et kui koperdada või kogemata viltu astuda, siis võis kümne korruse jagu tühjusesse kukkuda. 

selliseid treppe olen ma üksjagu unes näinud, erinevates tuttavates ja võõrastes kohtades, trepp on alati ühesugune ja hirmutab mind unes kohutavalt, nii et ärgates on ka veel vastik tunne. 

huvitav oleks teada, kuidas mõni unenäotark sellist asja põhjendaks. eks iga psühholoogihakatis võiks siin rääkida kohe, et mul on alateadlik hirm oma elus teha vale samm vms, aga võib-olla unenäod ei ole nii üheselt võetavad?