autosid on neil palju. neli-viis tükki korraga ning kõik peale porsche pidevalt vahetuvad. loomulikult polnud tavalise 50ndate maja ees nii suurt parklat ning sõbralike suhete alustuseks hakkasid nad pidevalt oma autosid parkima meie värava ette. ikka sedasi, et kodust välja saamiseks tuli ronida kõhuli üle auto või külg ees kiviposti ja kapoti vahelt end läbi pressida. ma küll ei leidnud, et kitsas tänav ja ehitusjärgus garaaž, seejärel aed ja siis parkla sellist käitumist õigustas, aga ema leidis, et pole mõtet uute naabritega kohe tüli kiskuda.
meie hoove eraldab tavaline võrkaed. tüübid istutasid peaaegu kogu pikkuses selle äärde elupuud, aga miskipärast hakkasid elupuude vahel kasvama suured raudnõgesed, mis metsikul kiirusel aia vahelt ka meile pressima asusid. pole vist mõtet küsida, kas nad nendega midagi ette võtnud on. igal aastal oleme maininud, et äkki rohiks või midagi, vastuseks tuleb hehee ja nii me tirime läbi võrgu aukude naabrite nõgeseid, et mitte iga kord taha aeda minnes kõrvetada saada. nüüd muide tulevad nõgesed ka juba üle 1,5m kõrguse aia.
ülejäänud muru niidab troppidel husqvarna vms robot. öösel teeb see sellist ufohäält, et lahtise aknaga magamine on välistatud (nad panid laadimiskoha mu magamistoa akna alla)
aga parim näide üle mõistuse sõbralikkusest on... kõik näited debiilsest käitumisest pärast seda, kui ma lapse sain. näiteks:
tulin Reginaga jalutamast, naabrimees oma sõbraga passis aia taga. küsis, kas ajas enne mu lapse üles. vastasin, et ei oska öelda, mille peale ta täpselt ärkas ju. siis vaatas vankri poole, küsis, kas praegu magab. jah, magas. lükkasin käru akna alla ja läksin tuppa. umbes pool minutit hiljem kuulsin kahe mehe omavahelist lõbusat röökimist ja mingite asjade loopimist. hetk hiljem hakkas laps nutma...
kui mul oleks üks sent iga korra kohta, kus need värdjad on tulnud täpselt mu aia äärde röökima/laamendama/ustega paugutama/survepesuriga autot pesema/muru niitma siis, kui ma just olen saanud lapse õue magama (ka siis, kui nad seda pealt näevad ja mind sealjuures rõõmsalt teretavad), siis ma saaks varsti uue korteri osta meile.
kusjuures vahet ei ole, kui kaugele nende aiast ma vankri lükkan. kui just ülejärgmisele krundile ei tassi. oma aeda pole lihtsalt võimalik last magama panna.
nende endi kommentaar? "sorry, näed pole harjunud et peab arvestama.. hehhee.."
No comments:
Post a Comment