Just selliseid õhtuid, nagu täna, oleks rohkem tarvis, eriti praegu kui lained tahavad üle pea vägisi kokku lüüa. Sel reedel mängivad Poeedid meile küll vaid muusikakeskuse vahendusel, kuid see lubab hea muusika kõrvale nautida ka huvitavat vestlust ("huvitav, kas me saaksime ilma leivata hakkama.." "mis mõttes?" "noh, kui me kohe praegu Itaaliasse koliksime.") ja loomulikult somersbyt, millest on saanud juba pinget langetavate õhtute maskott.
mõnikord tundub küll, et tuleb endale rahulik olek vägisi peale suruda. Käratada endale, et nüüd ei mõtle lähenevatele tähtaegadele ega kohustustele, vaid naudid hetke. Ja ma pidin taaskord ühele inimesele kinnitama, et OSKAN asjadest rõõmu tunda ja õnnelik olla. Ausalt oskan. Siiamaani tunnen nädalatagusest õhtust suurt rõõmu
Btw, mõnede andmete kohaselt olen ma vabaabielus.
Nutitelefon on küll tore, kuid pool juttu tegi ta kaldtekstiks oma lõbuks ja tagasi muuta ma seda ei oska. Vabandan.
Poets Of The Fall - War
No comments:
Post a Comment