See on juba läbi . Kaks elu kõige kiiremini möödunud nädalat vist. Viimased päevad olid "the worst day of melleeiivv", nagu kõigis salvestamist vajavates paikades ("panna alnult", puuviljaosakonna ladu, kell LEET all, töötava Nora taustal jne) vääraka hääle ja ilmega kaamera ees lauldud sai, sest töölt puudusid need kõige tähtsamad - Niks kelle perekonnanimi ei olnud tema kapil meeste riietusruumis, mkm, ja "eeto ftoroi molodoi.. kem tõ rabotaješ? kak eto zovut? (-"kjaarupaigaldaaja").. da, eto.", kolmas Konstantin kärulükkajate seas , Karp:) . Aga suva, ma tean (nännännää,) ta nime nüüd. Kui Pervert mulle just vale tüübi nime ei öelnud. Kui järele mõelda , siis kui loogiline on, et seal KOLM Konstantini on ? Arvatavasti tuleb seda siiski kontrollida veel.
Aga Rimis töötada on tõepoolest lahe. Eelmise aasta hüüdnimedele tuli täiendust.. Pats ( mu südasüda kaastöötaja ), Tsikk ( kes Niksist rase on või wtf.. nagu kalkungi. Niks on litsmees ), ahvid Värd ja Blondy ( meie kallid kaasmalevlased, kes meile armsaid pildikesi bluetoothiga saatsid ), siis eelpoolmainitud Pervert ( nokamütsiga vahtimishuvilisest halekas kärulükkaja ).. ja kindlasti meenuvad need, kelle ma praegu ära unustan, öösel.
mis siis veel.. Loomulikult oleme me suutnud igasugu vahvaid repliike kõige õigematele inimestele näkku hüüda. Nagu hiljem on selgunud, on need ikka väga, VÄGA targad olnud. Kuidas suhtuksid sellesse, kui keegi iga kord "Äss!" hüüaks, kui sa midagi lahedat teed? :D
Lahedad kliendid on meil ka. Et suurem osa neist ei valda eesti keelt, siis tuleb meil praktiseerida oma olematut vene keele oskust, millest enamasti siiski ei piisa. Seda näiteks siis, kui vene naisterahvas hullumeelse pilguga "hrjieen, hrjieen!" karjub, või soovitakse midagi, mis hiljem Katja või Larissa käest küsides heeringaks osutub. Mõnel korral õnnestus meil isegi klient õige tooteni või vähemalt enam-vähem õiges suunas juhatada. Paaril korral koosnes mee-või kakaoteemaline vestlus isegi mitmest lausest. Liiaolen oleks uhke meie üle :)
Järgmisel aastal jälle, nagu ma oma osakonnajuhatajale lubasin. Sel suvel kahjuks enam üheski vahetuses vabu kohti ei ole. Tuleb leppida vaid külaskäikudega.
Boys Like Girls - Learning To Fall.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment