Elas kord üks tüdruk. Ta oli täiesti üksi siin maailmas. Olgugi et tal olid sõbrad, tundis ta end kohutavalt üksikuna. Ühel päeval kohtas ta Teda. Tema üksainus pilk võis panna tüdruku ülekeha värisema, Temaga koos oldud aeg sai tüdrukule kõige tähtsamaks.. Kord ütles tüdruk: "Sa oled siin maailmas ainus kes pole mulle kordagi haiget teinud," Nad olid õnnelikud.. elu lõpuni?
Tüdruk tundis, et midagi on muutunud. Tema ei rääkinud temaga nii nagu varem.. Ta käitus tüdrukuga ülbelt või siis ei rääkinudki temaga.. kui tüdruk lõpuks pisarsilmil küsis, mis toimub, vastas Tema, et tal pole tüdruku jaoks aega, sorry.
Tüdruku maailm varises kokku, ta kahetses hullupööra kunagi öeldud sõnu. Ta süüdistas kõiges ennast, ta oleks pidanud ju aimama, et õnn, see on midagi, mis pole tema jaoks. Pisarad? Jah, need küll..
Ma ei unusta sind kunagi, (L).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
nux..
that was a long time ago..
Post a Comment