hullud tondid lehvitavad

..ja sinna läks taaskord idee pikaks ja sisukaks postituseks. täpselt nii see käibki: uus telefon ei lase valida õiget fonti ning mõte läheb mujale.

teeme siis nii, et see on lihtsalt igaks-juhuks-update neile, kes küsida ei julge. lugege ajaviiteks ühte head arvamuslugu siit (see naine on minu arvates lihtsalt geniaalselt aus) ja nautige viimaseid sooje sügispäevi!

istun oma lemmikus inspiratsioonikohas, kuid mu tavaline laud oli kinni. et mu lunch date mu üles leiaks, olin sunnitud istuma "inimeste sekka", mis siinkohal tähendab kõrval kohvitavat põhiõppejõu koopiat, kellel küll peamise tunnuse asemel sama tooni särk hoopiski, ning kes omaette ümiseb. see tapab mõttelendu ikka omajagu..

avastasin täna, et mulle ei meeldi tüümian. vastik kuusk on.

the usual after midnight show

tahtsin teile, armsad lugejad, lihtsalt öelda, et oleks hästi armas, kui kommentaarides sisalduks ka vihje teie isiku kohta :) nagu mõned lähedasemad mul teavad, siis, ebaromantiline nagu ma olen, ei salli ma üllatusi ning vihkan südamest äraarvamismänge. eks ma ühtteist oskan välja lugeda ka sõnastusest, aga ikka oleks ju põnev teada, kes te olete.

mul on praegu jube palju plaane. kohe väga palju ja enamik neist on isegi entusiastlikult edasipüüdlevad. olles saanud häid ideid mõnda inspireerivat inimest jälgides, usun, et elu läheb aina värvilisemaks ja huvitavamaks. 

blogimine siin keskkonnas on miskipärast alati käinud intervallidena. pole kunagi olnud minust seda oma igapäevaste tegemiste kohta jutustajat ja väga palju olulist on jäänud mainimata lihtsalt seetõttu, et õige hetk või emotsioon on enne mööda saanud. veel üheks põhjuseks on kindlasti kunagi ammu mainitud mõte, et need kõige olulisemad, kõige suuremaid tundeid põhjustavad asjad on liiga suured, et neid lihtlabaselt sõnadega kokku võtta. minu puhul käivad sellised tunded eelkõige kokku muusikaga. juba seda on küüniliselt sarkastiliseks muutumata raske sõnastada, aga.. kõik ilus, mida mul inimsuhetest pole õnnestunud leida, võib minu jaoks peituda mõnes loos. 

ja see annab lootust, et ehk ma polegi veel kivist.

poets of the fall - carnival of rust

kaheksas sügis Poeetidega.

it's just a moment, this time will pass

eks ma olen üsna easily amused ka, aga lõbustav on vaadata, kuidas ennast millegi suhtes ülepea sisse räägitakse ning siis sellest välja rabeleda üritatakse. kusjuures sageli nii paaniliste läbimõtlematute võtetega, et tahaks küsida "kallis inimene, kas sa oledki nii loll või loodad, et teised on?". tõsi, eks ole igaühe tutvusringkonnas vaimuhiiglasi..

lühidalt - üks ammu ununenud persoon minevikust tegi pisut huumorit. 

mu elukoha alumine pool otsib juba mõnda aega uusi elanikke. seeläbi olen kohtunud üsna üllatavate huvilistega. mulle jääb nimelt absoluutselt mõistmatuks, miks peaksid neljaliikmelised (+ loomad) perekonnad tahtma kolida kahetoalisesse esimese korruse putkasse, mis nõuab elamisväärseks muutumiseks remonti vähemalt majaosa enda hinna väärtuses. ja kirjeldatud huvilisi on niivõrd palju, et sinatamisfetišiga proua maakler pole pidanud vajalikuks isegi müügikuulutust avaldada.

Sunrise Avenue uus album tuleb kohe-kohe välja! ^^

Ja Arrow season 2. 

An autumn full of highlights. 

greet the dawn

kui räägid kellelegi midagi kellestki, siis võid kindel olla, et see jõuab ka temani. seega ei hakka ma üldse tõsiselt võtma neid tühje sõnu, vähemalt sama tühje kui need vastupidised, mis ilmselt minu kõrvadele mõeldud polnud.

mõtle. mõtle enne, kui kellelegi midagi räägid!

kusjuures scrabble on äge. ma olen väga palju väga tobedaid uusi ingliskeelseid sõnu avastanud viimastel päevadel. ja taasavastanud wordi funktsioone. öelge veel et ei ole produktiivne.

bedtime stories

käisin nädalavahetusel ühte hästi ägedat lugu tegemas. eriti mõnus on kirjutada, kui teema ja lugu endale erilist huvi pakuvad. jutt oli manchesteri patriootidest koosnevast bändist, elektrilistest tähtedest, kelle üks tark tüdruk meie maale videot filmima tõi. 

tundus, et kuttidel endil oli vähemalt sama huvitav kui mul ja teemad kippusid vägisi offtopicuks minema (you're a CHELSEA fan??? maybe you shouldn't come to the gig tonight then..) aga kokkuvõttes arenes sellest juhusest üsna asjalik tutvus. 

pärast von krahli laivi hüvastijätuks kallistades mõtlesin küll, et seiklus läbi ning viisakusest saadan neile ära meie loo juurde tehtud pildid ja albumi review, mida minult kui ainsalt tuttavalt eesti reporterilt paluti, aga eksisin. kohe, kui bändi official lehekülg facebookis oli kirjutanud, et jõuti edukalt kodumaale tagasi, tekkis ka mu teadetesse uus sõbrakutse.

ehkki ma üldiselt sellist.. ma ütlen selle kohta vägabritilik muusika, ei kuula, leidsin albumilt endale meelepäraseid lugusid. nii et mine tea, ehk leiaksite teiegi. albumi nimi on sonic candy soul, otsige, uurige. võin uhkust tunda, et olen ilmselt üks paarist-kolmest eestlasest, kellel selline huvitav originaalalbum plaadiriiulis eksisteerib.

viimastesse päevadesse mahtus veel briti muusikat - robbie williams tallinna lauluväljakul. pean seekord nõustuma nende skeptikutega, kelle sõnul "päästsid" kontserdi välismaalastest fännid, kes fännitsoonis laulsid ja möllasid ning mujal õhkkonna rohkem festarilaadse hoidsid. 

loomulikult oli eestlasena ilus vaadata tuhandeid pisikesi sinimustvalgeid ja olla taasiseseisvumispäeval üks kümnete tuhandete tähistajatega, aga mõeldes vaese seljahaige "katkise kauboi" peale laval, käis pidevalt peast läbi, et loodetavasti need peamiselt soomlased ja leedukad, kes filmiks esirea hõivamise nimel värava ees telkisid, ei seisa tuimalt õlletops käes. Angels'i video kukkus igatahes hingematvalt ilusti välja.

ah jaa, chelsea'st rääkides.. ehmatasin täna täiesti, et olen ajast maha jäänud. leidsin mängu vaadates koosseisust tundmatu blondi saksa päritolu ründaja. õnneks selgus, et ta oli alles teist korda meeskonna eest platsil. A tänased mõnitused said tõenäoliselt tugeva hoobi, kuna me nimelt võitsime. luban nüüd, et hoian end edaspidi ka paremini kursis.

kui hea on üle mitme kuu jälle tööd teha!

sõitsime eelmisel nädalal eesti kontserdi tumepruuni mersuga mööda hiiumaad ja mängisime olulist seltskonda orelifestivalilt. olin veendunud, et see on mu viimane põnev ettevõtmine sel suvel, kuna robbie williamsi pileti jaoks pole lotovõitu veel tulnud ja üldse pressib sügis väga peale.

niisiis võite ette kujutada mu imestust, kui järsku helistas võõras number. noh, see, et number võõras oli, pole imelik, kuna mu armas telefon enam ühtegi kontakti salvestama ei soostu ning kogu kontaktiraamat hetkel koosneb neist numbritest, mis mul peas on.

helistati toimetusest, kus kevadel praktikal käisin, et davai, homme lugu tegema! ee.. nojah, jõuan ju öösel tagasi tallinna. vabalt!

ja ma olen tagasi selle juures, mis mulle meeldib. sel nädalal ootab veel paar lugu ees, mida vast nädalavahetusel juba lugeda saab. ma olen kirjeldamatult uhke enda üle, et valisin praktikaks oma lemmikväljaande, ehkki algul tundus, et pole mõtet selle uksestki sisse minna, kuna kaks olulisemat praktilist ainet jäid kevadel võtmata ning seeläbi igasugune kogemus nö päris tööst saamata. mäletan, kuidas lugesin pulleritsu õpikut ja põdesin eesootavat.. 

nüüd on see päris naljakas mälestus, kuigi enne igat lugu tuleb ikka praegugi väike erutus sisse. 

kuigi, ilma selle erutuseta ei viitsikski tööd teha ju ;)

reckless love - night on fire

today, I lost a friend to honesty

hold your breath and count to four

kuna M hiljuti mulle veel lähemale kolis, plaanisime juba mitu päeva trehvata ja näiteks jalutama minna. täna õhtul saime aja ja plaani lõpuks klappima. thanks to meie incredibly usaldusväärne ühistransport, oli ta veendunud, et jäi bussist maha ning leppisime kokku poolel teel kohtuda. et saatus oli natuke minu kasuks, tahtsin teha sohki ja talle ühe peatuse bussiga vastu sõita.. aga bussist maha minnes tundsin, et midagi on valesti. et keegi ebameeldiv võõras üritab end minu mulli suruda. suutmata uskuda, et keegi mind jälitada sooviks (kell oli ka piisavalt palju ning väljas üsna pime), ületasin teed, kui nägin silmanurgast enda kõrvale ilmumas kummalist blondide lokkidega noormeest, kes vestlust alustas. ma polnud vaimustuses, kuna tundmatu ei küündinud minu mõõdupuul isegi keskmise välimusega meesolevuseks, seda kõhedusttekitavamalt mõjus tema jutt, et "mõtlesin, et võiks minna jalutama" hilisõhtuses metsaveeres. tol hetkel ajas mind naerma mõte, et just see üks kord aastas, kui ma reaalselt olen teel kellegagi jalutama, tehakse selline ettepanek. vastasin, et kahjuks tõesti on selline plaan juba tehtud. veidrik küsis selle peale ka mu tähtkuju ning paistis, et just see veenis teda lahkuma. või ehk hoopis asjaolu, et olin kiiruga kõndinud vastassuuna bussipeatuseni, kuna nägin sinna parajasti bussi saabumas. õnneks leidsin sealt ka M'i ja võisin end pisut kindlamalt tunda. 

alles tagantjärgi sain aru, kui vastik see olukord tegelikult oli. täie mõistusega inimesed ei tohiks mitte kunagi kellegagi niiviisi vestlust alustada, ükskõik kui socially awkward isikuga tegu on. paratamatult tekib esimene paralleel mõne criminal mindsi osaga näiteks. ja kaob igasugune soov hilisel kellaajal jalgsi ringi liikuda. creepy. 

4 days

“Naise probleemi lahendus pole see, kui Sa pool tundi räägid, kui loll ta on ja tema probleem pole mingi õige probleem. Seni, kuni naisel on tema arvates probleem, on ka Sul probleem.”- seda ütles üks päris tark meesterahvas muide ning minuni jõudis tsitaat ühe teise samasuguse kaudu. tuleb välja, et 25 abieluaastat ikkagi nii palju mõjuvad, et selle aja peale juba ühtteist taipab küll. ma usun, et kui taolise targa ja kogenud tüübi loengud uue kõrgharidusreformi käigus õppekavadesse toppida kogu muu seal leiduva üldteadusliku kraami kõrvale, oleks tänapäeva paarisuhetel kohe hoopis teine nägu. 

nali naljaks, ma vaatan ja imestan seda praegust haridussüsteemi mõrvamist. kui on üks asi, milles toompea rahvas piisavalt pädev pole, siis just nimelt tolle süsteemi ehitamises. veelgi enam, ei võeta ju ka kuulda neid, keda see otseselt.. jah, ma olen sellel teemal juba vingunud ja oma kimbatust väljendanud. vaadates aga aina tobedamaid uusi seadusi tõuseb teema paratamatult uuesti päevakorda. 

tean, et tuleval sügisel antakse võimalus meie eriala õppimiseks 28 tudengile. seda on poole vähem kui alustas meie kursusel. ma ei saaks sugugi väita, et selline osa meist oleks ülearune või poleks piisavalt oskuslikud, juba seeläbi saame aru, et kaotatakse väga palju potentsiaalselt andekaid ajakirjanikke. 

vaevalt, et gümnaasiumilõpetanu, kelle unistuseks oleks saada kasvõi näiteks ajakirjanikuks, erialalt välja jäädes it-tehnikuks või tisleriks õppima läheb. kui erialast õpet ei leia.. siis ju ikka välismaale! ma siiralt loodan, et siis keegi ei imesta, miks noored kodumaal tulevikku ei näe. 

green day - letterbomb

reverse for good luck

oeh, kohe kui elu hakkab natukene paika loksuma ja päike tuleb pilve tagant välja, siis on kohe vaja teha midagi õaaahhh, kui rõvedat. ja nii ma ei saagi jagada oma rõõmu praktika läbimise suhtes või selle üle, et suvi on õigesti alanud.. ikka peab kusagil olema see vastikusttekitav aga. 

aina süveneb tunne, et õige lahenduse nimel pingutamine ei ole seda väärt. et siinkohal tuleks kasutada mõistust ja usaldada sisetunnet, mitte mängida ema teresat et kõigil tore oleks. it's not going to work out. 

so yeah, go ahead and judge me. not like you haven't done it enough. 

billy talent - try honesty

I can't forgive, can't forget

igaüks meist usub midagi, millessegi, kellessegi. on loonud endale visiooni eksistentsi tagamaist. kuid kui see usk mingil põhjusel kaob, jääb inimesest tühipaljas kest. segaduses, kergesti mõjutatav ja veel lihtsamini purunev kujutis sellest, kes ta kunagi oli. 

veetsin terve öö oma kõikuma löönud usuga asju selgeks rääkides. kas ma veel kunagi usaldan? seda ma ei tea.

otsin endiselt sisemust närivale põlgusele ja vastikusele seaduslikku väljundit. irooniline mõelda, et nii tugevat emotsiooni vast polegi kellegi suhtes kunagi tundnud. nii palju siis usust inimeste ilusse ja headusesse. 

sum 41 - still waiting

with silence comes peace

tahaks nii palju öelda, aga see rääkimise värk on hetkel üsna raskendatud. ei teagi, kas häälepaelte põletik on organismi viis välja elada viimasel ajal kogunenud halvad emotsioonid või pingutasin tööl lihtsalt üle. 

kodus olemine mõjub aina enam nagu vangla. samamoodi ei saa põgeneda ebameeldivuste eest sinna, kus on parem, vaid lihtsalt.. oled selle keskel. ja siis veel mihkel imestab, miks hääl ei taastu. jälle oli kellelgi vaja üles kiskuda kaks kuud vana teema ja hakata ülekuulajat mängima. jälle pidin andma seletusi, samu mida ikka siiani. no kurat. äkki kasvaks suureks. 

solvumine, viha - need on väga suured emotsioonid. ühtlasi on need ka nii halvad, et neid tuleks vältida. kui seda teed, siis oled hoolimatu, südametu. kui haavud, oled nõrk. võta siis kinni, mis see õige on. 

miski peab muutuma ja ruttu.

thank you

täna tahan kirjutada ühest väga heast inimesest, kes on mu elus esmalt tuttava,  siis hea tuttava ja lõpuks väga hea sõbrana figureerinud juba aastaid. ta ise pakuks vahemikuks 4-5 aastat. olles näinud teineteise õnnestumisi ja läbikukkumisi teismeea suhteseiklustes, töökohtade valikul ja igapäevaelus oleme jõudnud mingi huvitavat tüüpi teineteisemõistmiseni, selliseni, mis on võimalik vaid väga erinevate inimeste vahel. tean, et võime teineteist usaldada ilma vääritimõistmiseta.

täna sain temalt hilinenud sünnipäevaõnnitluse. loomulikult soovis ta mulle ka minutipealt õigel hetkel õnne, arvestades välja isegi ajatsoonivahe, kuid täna leidsin oma postkastist kirja. sisu kohta ütlen vaid niipalju, et nukratel hetkedel leian sellest kindlasti lohutust ja positiivsust. lisaks saab L kindlasti viimaste ridade üle naerda. 

ja taaskord olen rabatud. päevakangelane on seda nii mitmel korral suutnud, et.. soovin, et suudaksin kellelegi ka nii palju anda. ja ma ootan üle kõige tema lubatud külaskäiku! :)

teine naljakas sünnipäevajuhtum oli tundmatut päritolu lillekimp, mida kohale toimetada soovinud kullerfirmaga peaaegu tülli läksime - ei saanud ma ju ometi end väljamaalt seepärast koju teleportida. ainus, mille ekspertidega kindlaks tegime, oli, et saatja on suhteliselt võõras ning pole tõenäoliselt mulle varem lilli kinkinud. ja see teeb asja päris huvitavaks. 

päeva lugu oleks tõenäoliselt siiani midagi soome punkbändi Klamydia repertuaarist, kuna just seda vaatasime-kuulasime mu sünnipäevaööl 

cya, mofo's

täna on see päev, kui mulle kõik meeldib. meeldib see, mida ma peeglist vastu vaatamas näen, meeldivad mu jalad ja see erepunane küünelakk. meeldivad uued saapad, millel postkontoris järel käisin. meeldib outfit, mille saabaste juurde kokku panin. meeldib see jura, mille varahommikuks arvamuslookujuliseks sain ja tunne, mida minus üle pika aja millegi kooli suhtes produktiivse korda saatmine tekitas. oh, kui väga mulle meeldis  taaskordne huvitav vestlus isaga.. ja see õhtune restoraniskäik! 

ja mulle meeldib sellise emotsiooniga minna vastu vähemalt sama mõnusatele eesootavale kümnele päevale. ma juba ootan, et võiksin kuue tunni pärast ärgata ja taas tegutseda. hetkel on lihtsalt hea olla. 

loodetavasti on see emotsioon sama pikaajaline kui... jamh. 

päikest! :*

Alex

mono

sattusin täna pisikest tellimusjälitustööd tehes ühele eestikeelsele tutvumissaidile. kuna polnud varem selleotstarbelistele veebilehekülgedele tähelepanu pööranud, uurisin läbi mõne lehekülje jagu tekste ja.. ikka natuke hirmus oli küll. esiteks (küllap mitte päris uudis, aga): seal otsitakse ainult armukesi või väga ühemõttelist suhet. sellest võib isegi aru saada, ega tutvumiskuulutusele vastuseks muud vast pakutagi. kuid teiseks, mis mu päris ära hirmutas, oli aru saamine, et suurem osa salasuhte otsijaid olid noored, alla kolmekümneaastased püsisuhtes mehed, kes seda ka süüdimatult kirjutasid. kas tõesti tahaks siis üldse kedagi usaldada, kui loed, kuidas 22-aastane vabaabielus/püsisuhtes noormees otsib naist, kellega oma voodielu vürtsitada? kas tõesti ollakse sellises vanuses juba nii tüdinenud ja samas mandunud, et.. ma ei saa siiamaani aru. kurb on. juba omaenda naiivsust teades mõtlen, et vaevalt sellise asja läbi hammustaksin. 

vastuseks teile, kes te nõuate võrdõiguslikkust ja mõtlete praegu endamisi, et naised on ju samasugused - on. kuid kuna ma hetkeseisuga naisterahvaga koos elama hakata ei plaani, jäävad sookaaslased põhiideest välja. 

-  -  -  -  -  -  

pidin täna tööl peaaegu räuskama ja lahkumisega ähvardama hakkama. lihtsalt uskumatu, kuidas mõnele on lihtsalt kõik lubatud ning hakkamegi nüüd kõik teised selle järgi jooksma. ma lihtsalt nii ei kannata selliseid olukordi, kus pahaaimamatult alustan ilusat päeva ning järsku selgub, et keegi on mu selja taga minuga konsulteerimata otsustanud, kuidas mina nüüd elama hakkan, sest talle nii sobib. ma isegi ei tea, miks ma seda alla surun ja talle näkku ei paiska, et kurat, sedasi ikka ei otsusta ilma kokku leppimata! vahva võitlus kahe iseloomujoone vahel - üks ei taha kellegagi tülli minna, kõige vähem töökaaslastega, ning teine tahaks tulihimgeliselt, vahendeid valimata ebaõigluse vastu võidelda. fml.

only know you love her when you let her go

üleväsimus jõudis tänaseks sellesse staadiumi, kus kõik on haiglaselt naljakas. and I mean it, see päev mõjus nagu nooruseeliksiir. RM tootis tavalisest külastusest enam kulda ning jagas salaja seiku viimasest reisist. suuremeelselt lubasin A teinekordki tema hoolde usaldada. lisaks üritati mind ungaritripiks koosseisu värvata igasuguste heade lubadustega, kuid see ei muuda ajastuse ebasobivust..

tegelik idee oli hoopiski jagada lugu, mille esitaja-pealkirja läbi suure valu ja vaeva A korduva küsimuse peale üles otsisin (me kumbki ei suutnud ka süvendatud kuulamisel tuvastada laulu sõnu). nüüd on see loomulikult ainus, mis mu peas muudkui end korrates mängib. ja nüüd juba koos ilmselgete sõnadega, kuna neid näitab piltmälu valgele seinale juurde. 

passenger - let her go

one way or another..

viimastel päevadel tundub nagu päris mitu inimest oleks võtnud oma südameasjaks mind endast välja ajada. pingutused, mis selleks tehakse, on tohutud! poleks tarvis nii palju vaeva näha, tööstress teeb nagunii oma töö. kuid mis teha, inimmõistuse võimekus debiilsuseks on piiritu.

siiski on igal asjal kaks poolt. nii paneb hetkeolukord veel enam hindama kalleid lähedasi, vabu hetki ja isegi loengutes veedetud aega. on hea, kui keegi ütleb, et sind on hea näha.

siia kirjutamine on uskumatu. läbi paari sõna kirjeldatud negatiivsed emotsioonid on justkui välja elatud, kuigi pole öelnud (karjunud) ega teinud otseselt midagi. kuna aga tegu on ajutise teraapiaga, siis.. ah, ei, ma ei hakka end kordama. :)

green day - st jimmy

i'll never admit how much you ruined

võika unenäoga sisse juhatatud päev ei muutunudki lõppkokkuvõttes paremaks. segased tunded, pingul närvid ja negatiivsed emotsioonid troonisid lõppkokkuvõttes ikka kõrgemal kui ilusad hetked. küllap on vaja ka selliseid päevi, mis püüavad pisikeste negatiivsete asjade kokku kuhjamise rekordit.

L suutis taas tarkusetera sõnastada: "sa ju tegelikult tahaksid lihtsalt vaba olla ja otsida seda, mida tegelikult elult tahad."

ja nii ongi. 

black velvet - soolo

I need to know what's worth the fight

sattusin hiljuti kummaliselt päevakajalisse olukorda. ütlen kohe ära, et see pani mu end väga veidralt tundma. võimalik, et pisut vähem vabameelsena kui siiani. 

olukord järgmine: klient, neljakümnendates, pisut jõukama välimusega naisterahvas, on tellimas letist süüa. 

-kas soovite midagi juua ka? 

-jah, vist sooviksin küll... *pöörab pilgu unelevalt riiuli suunas*

-ja mida ma võin teile pakkuda? 

*pilk pöördub, vaatab mulle otse silma* 

-teil on nii ilusad silmad! *veetlev naeratus* ja nii ilus meik..

nii flirtivalt pole seda mulle ammu öeldud. veel vähem nii sobimatult. kogu see situatsioon oligi lihtsalt sobimatu. ja seda "situatsiooni" tuli käsitleda terve antud kliendi külastuse jooksul. M ja S said muidugi naerda.

mõni inimene on ikka nii vapustavalt spontaanne, et kui plaan teoks saab, siis tuleb sünnipäevatripp oluliselt ägedam kui plaanitud sai! tahaks juba tõmmata selle pika kriipsu aprillikuu graafikusse ja lennata minema sinna kus on soe ja uus ja huvitav. iga päev mööda kiilasjäist tänavat tööle koperdades, elu pärast kartes ja kirudes, et peres kedagi pole, kes autoga sõidaks, hoian motivatsiooni vaid tolle ettekujutusega. 

ja mu mahl on külm ja õues on külm ja toas on ka külm. 

green day - kill the dj

and no one will know..

nonii, algusest siis. eelmine kord mainitud kirjake sai parema vastuse kui ma loota julgesin ning andis seeläbi palju positiivsust juurde. niimoodi polegi hull see purutalviselt alanud mängukevad surmahirmu tekitavalt jääs tänavate ja selle hirmsa tuulega, mis vägisi trajektoorilt minema tahab viia. ja kesklinn on juba päris liigeldav!

ühena oma paljudest ennustustest lubas A aga palavat suve, mis selleaastast must-go festarite arvu arvestades kasuks tuleks. üldse sai täna koos lõunatades tarku asju arutatud ja kõigi vaba päeva veetmise plaanide luhtumise kiuste oli tegu produktiivselt kulutatud ajaga. 

tõenäoliselt mõistan alles homme õhtul, kui kade ma nende peale olen, kes hollandi-eesti kohtumist amsterdami vaatama sõitsid. mõningase seletamise peale sai D ka väga hästi aru, miks tuleb nii keerulistele päevadele eelnev õhtu sisustada millegi kohutavalt vaimuvaesega ning öösel korralikult magada, kas või unerohu või muude kunstlike vahendite abiga. 

jaaaa... seotud tekst jääb täna vist vaid unistuseks, kuna mõtted hüppavad liialt kiiresti. 

ja ma tean, et.. :)

mul pole enam päeva looks midagi panna. playlist vajab ilmselgelt välja vahetamist.