.. meenus mulle ilus lauluke tänasest pärastlõunast, kui harjumuspäraselt telefoni öökapile asetasin leidsin, et selle tagune on täis mingeid kirjeldamatuid väärtusetuid asju, mis sinna kohe kindlasti ei käi. ma ei suuda meenutada, millal mu tuba viimati nii koristatud sai, et kõik asjad õiges kohas olid ning kusagil sodi ja pudeleid ei vedelenud. tundub, et ma käingi siin parimal juhul magamas ja oma asju hoidmas.
kooli lõpp võiks kiiremini tulla. ma ei viitsi olla mingi mölisev ja jaurav naine, kelle mõistus on ununenud kuhugi unetutesse öödesse ja kelle närvid on nii pingul, et ükski muusik ei julgeks sedasi pingutatud pilliga mängida, vähemalt siis, kui talle nägemine armas on.
aga mul päris tõsiselt on pärast tükk aega tujutu ja nõme olla, kui ma olen kellegagi vastikult käitunud :(
see läheb jälle jauramise alla, eksju?
sunrise avenue - sex & cigarettes mängib :)
5/9/11
ma neil õitsen, kurat!
iga-aastane "mul-on-kakskümmend-neli-järeltööd-teha-ma-ei-lõpeta-ära-seda-klassi-paanika koos kevadise allergiapuhanguga on lõpuks ometi kohal - kõigi aegade traagilisim, nagu igal aastal :) samas on seekord paljud asjad teisiti, ma olen leidnud endas mingi enneolematu kindluse.
praegu on hea hetk teha viimase aasta kokkuvõtet, leida, et hea on kaalunud üle kõik halva, uudishimu võitnud hirmu ja kõik oluline on omal kohal.
kahe päeva pärast on sunrise ave'i kontsert rock cafe's. arvestades seda, kui väga mulle nende viimane album on hinge läinud, ja kui naine ma viimasel ajal olen peast (teadjamad teavad lähemalt rääkida..), siis ma kindlasti nutan jälle seal. mingi kohutav emotsioonidelaine on peal viimasel ajal. ma ei suutnud aastaid, võib-olla isegi üle kümne aasta kordagi nutta ja nüüd on kõik asjad nii kurvad, isegi "tõe ja õiguse" teine osa.
et 11 päeva pärast saabub maailmalõpp, siis pole vist väga mõtet blogile elu sisse puhumisega pingutada. ma ei hakka igaks juhuks avalikustama seda nalja, mis meil maailmalõpu kuupäevaga tekkis, kuid Kala sõnade kohaselt tuleks puhastada maailm ebavajalikust, et saaks edasi elada. ja millisel muul põhjusel ikka see elu meie planeedil otsa saaks..
29 päeva pärast on läbi : )
sunrise avenue - the right one
praegu on hea hetk teha viimase aasta kokkuvõtet, leida, et hea on kaalunud üle kõik halva, uudishimu võitnud hirmu ja kõik oluline on omal kohal.
kahe päeva pärast on sunrise ave'i kontsert rock cafe's. arvestades seda, kui väga mulle nende viimane album on hinge läinud, ja kui naine ma viimasel ajal olen peast (teadjamad teavad lähemalt rääkida..), siis ma kindlasti nutan jälle seal. mingi kohutav emotsioonidelaine on peal viimasel ajal. ma ei suutnud aastaid, võib-olla isegi üle kümne aasta kordagi nutta ja nüüd on kõik asjad nii kurvad, isegi "tõe ja õiguse" teine osa.
et 11 päeva pärast saabub maailmalõpp, siis pole vist väga mõtet blogile elu sisse puhumisega pingutada. ma ei hakka igaks juhuks avalikustama seda nalja, mis meil maailmalõpu kuupäevaga tekkis, kuid Kala sõnade kohaselt tuleks puhastada maailm ebavajalikust, et saaks edasi elada. ja millisel muul põhjusel ikka see elu meie planeedil otsa saaks..
29 päeva pärast on läbi : )
sunrise avenue - the right one
3/30/11
I can't sleep but I'm not awake
no kuulge, see pole normaalne, et 30. märtsi hommikul on täpselt samasugune ilm nagu jõululaupäeval. ükskõik kui tore ka poleks lumes möllata, siis aprilliks läheb igasugune lumeisu ära. ja ma tõesti lootsin, et homme on soe ja ilus ilm.
igaaastane kevadine jõu- ja motivatsioonipuudus võtab järjest enam võimust, küll veidi leebemalt kui paaril eelmisel aastal, kuid on siiski häiriv. õnneks olen ma viimase aastaga juba harjunud magamatuse ja selle tagajärgedega.
ja ma usun siiski, et inimesed ei räägi sellest, mis neile tõeliselt tähtis on, kuna kui juba rääkida, siis sedasi, et saab kõik sõnadesse pandud ning see on pea võimatu.
sunrise avenue - angels on a rampage
igaaastane kevadine jõu- ja motivatsioonipuudus võtab järjest enam võimust, küll veidi leebemalt kui paaril eelmisel aastal, kuid on siiski häiriv. õnneks olen ma viimase aastaga juba harjunud magamatuse ja selle tagajärgedega.
ja ma usun siiski, et inimesed ei räägi sellest, mis neile tõeliselt tähtis on, kuna kui juba rääkida, siis sedasi, et saab kõik sõnadesse pandud ning see on pea võimatu.
sunrise avenue - angels on a rampage
3/20/11
can you hear me?
et kevad on muutuste, enamasti positiivsete, aeg, siis olen minagi üritanud oma elukorralduses uuendusi läbi viia.
basically tähendab see siis rohkem aega meeldivatele tegevustele ja, nagu paljud juba teavad, hüvastijättu Zööm pizzeriaga. lahkhelid tööandjaga ei pruugi alati olla piisav põhjus töölt lahkumiseks, kuid kui avastad, et oled tööl käimisele kulutanud rohkem kui palka saanud, siis on vist midagi valesti.
raske on tunnistada iseenda rumalust, kuid fakt on see, et vähem kui aasta jooksul on mind üle lastud rohkem kui tuhande euroga (võrdluseks, et asi korrektne oleks, umbes 20 000 eek). see on nüüd kurja naeru ja parastamise koht, olen rumal ja naiivne ning usun ikka veel poolpimesi, et inimesed on ilusad ja head.
samas pole mul nüüd elu, seega ma võin istuda tunde ja jälgida, kuidas lumi mu akna taga tõuseb veeauruna õhku, pildistada.. ja kirjutada. sest kevad ongi inspiratsioon.
James Morrison ft. Nelly Furtado - Broken Strings
basically tähendab see siis rohkem aega meeldivatele tegevustele ja, nagu paljud juba teavad, hüvastijättu Zööm pizzeriaga. lahkhelid tööandjaga ei pruugi alati olla piisav põhjus töölt lahkumiseks, kuid kui avastad, et oled tööl käimisele kulutanud rohkem kui palka saanud, siis on vist midagi valesti.
raske on tunnistada iseenda rumalust, kuid fakt on see, et vähem kui aasta jooksul on mind üle lastud rohkem kui tuhande euroga (võrdluseks, et asi korrektne oleks, umbes 20 000 eek). see on nüüd kurja naeru ja parastamise koht, olen rumal ja naiivne ning usun ikka veel poolpimesi, et inimesed on ilusad ja head.
samas pole mul nüüd elu, seega ma võin istuda tunde ja jälgida, kuidas lumi mu akna taga tõuseb veeauruna õhku, pildistada.. ja kirjutada. sest kevad ongi inspiratsioon.
James Morrison ft. Nelly Furtado - Broken Strings
1/26/11
2 14/15
tahaks, et oleks aega KÕIK siia kirja panna..
ei. ma lasen oma mõtetel vajuda kuskile death cabi diskograafia sügavustesse, mis tekitab jälle selle hämarasse tuppa kuuluva pannkoogihommikutele eelnevate tundide tunde.
death cab for cutie - title and registration
ei. ma lasen oma mõtetel vajuda kuskile death cabi diskograafia sügavustesse, mis tekitab jälle selle hämarasse tuppa kuuluva pannkoogihommikutele eelnevate tundide tunde.
death cab for cutie - title and registration
12/3/10
S stands for sleep!
talve võlumaa pole enam sugugi nii muinasjutuline, vaid külm ja igav - sõnakooslus, mis kaugetest põhikooliaegadest mälusoppi jäänud. tookord kirjeldas see matemaatikatunni tüüpilist olustikku. elu on töine ja kiire-kiire-kiire, harv on juhus, kus saab sooja joogiga maha istuda ja omaenda mõtteid segamini journey ballaadidega kuulata. need klapivad praegu ideaalselt.
ma ei oska jälle kirjutada. vähemalt mitte blogi. õige väljund on kusagil mujal, aga ma ei leia ka seda. hullumise piir läheneb.
kooli jõulupidu on kohustuslik. ma olen tööl sel ajal.
journey - open arms
ma ei oska jälle kirjutada. vähemalt mitte blogi. õige väljund on kusagil mujal, aga ma ei leia ka seda. hullumise piir läheneb.
kooli jõulupidu on kohustuslik. ma olen tööl sel ajal.
journey - open arms
11/27/10
me olime teismelised lumememmed
jalutasin enne kodu poole, kuulasin emoporri ja mõtisklesin inimeste rahulolematuse põhjuste üle. ennast näiteks toomatagi võin väita, et kõik on suhteline. kui natukenegi viitsida oma mõistust õigel otstarbel kasutada, leiab igast olukorrast alati ka midagi head. aga miskipärast on juba ammu teada, et tüüpiline eestlane käib tuima näoga ringi, nördimusekorts otsaees ja tigetseb omaette elu raskuse üle. tavaline itaallane samas naeratab vist pidevalt uneski ning on alati kõigile avatud. loomulikult on itaalias soe ja päike paistab ja kõik on hästi tore, but let's face it - nii see oli, on ja jääb, seega pole meil erilist mõtet siin omaette jaurata ja mingit valget laeva oodata, elu jääb selliseks jamaks nagu ta kogu aeg on olnud, lõpuni välja.
tõesti pole kuigi lõbus kodu poole uisutada nii, et jalad all lihtsalt ringi käivad, ise kätega nagu tuuleveski vehkida ja tuuleveski kombel ka mitte paigalt liikuda, aga meil on selline talv, mida kellelgi teisel pole. sama ilus kui põhjanaabritel, aga talutavama kliimaga. kui see oleks minu teha, siis peaks jõuluvana koos oma põdra.. põhjapõdrakarjaga ka eestisse kolima. iga kell eelistaksin ma rumeenia mustlaste asemel vabaduse väljakul näha telkimas jõuluvana.
inimesed räägivad nii õnnelikult asjadest, millest nad arugi ei saa ja ma ei oska nendega kaasa rääkida..
poets of the fall - the beautiful ones
tõesti pole kuigi lõbus kodu poole uisutada nii, et jalad all lihtsalt ringi käivad, ise kätega nagu tuuleveski vehkida ja tuuleveski kombel ka mitte paigalt liikuda, aga meil on selline talv, mida kellelgi teisel pole. sama ilus kui põhjanaabritel, aga talutavama kliimaga. kui see oleks minu teha, siis peaks jõuluvana koos oma põdra.. põhjapõdrakarjaga ka eestisse kolima. iga kell eelistaksin ma rumeenia mustlaste asemel vabaduse väljakul näha telkimas jõuluvana.
inimesed räägivad nii õnnelikult asjadest, millest nad arugi ei saa ja ma ei oska nendega kaasa rääkida..
poets of the fall - the beautiful ones
11/23/10
kui kõik hääbuv on hääbunud, surev surnud ja mälestused tuhmunud, langeb valge loor neile peale ja hävitab kõik jäljed. vaid juhul, kui oled suutnud kogu selle halli sombuse niiskuse keskele teha lõkke, võib see kattesse augu kõrvetada ja edasi põleda. ja nii oled ühel hetkel üksi oma tulega, kõnnid mööda valkjat pinda ja su jalad trambivad puruks viimasedki jäägid, mis sügavustesse surutuna veel alles on.
ja see kõik tähendab valusat uuestisündi, taaskordset algust, unistamist unustusest, lootusetu lootmist, kättesaamatu kätte saamist ja olematu olemist, kus sinust saab keegi hoopis teine, keda sa veel päris hästi ei tunne, kuid kes võibki olla sina.. tegelikult. ja sa ei tunne enam kedagi, ainult midagi, mis juhib sind pimesi ja sind ei huvita sugugi, kas hukatusse või nirvaanasse, sa tead vaid, et ei suuda sellele vastu panna ja allud, ehkki olid viimati allutamatu.
ja su sees kisendab see, mis oli varem vaikus ja elab miski, mida pidasid elutuks.
dave feldstein - invisible
ja see kõik tähendab valusat uuestisündi, taaskordset algust, unistamist unustusest, lootusetu lootmist, kättesaamatu kätte saamist ja olematu olemist, kus sinust saab keegi hoopis teine, keda sa veel päris hästi ei tunne, kuid kes võibki olla sina.. tegelikult. ja sa ei tunne enam kedagi, ainult midagi, mis juhib sind pimesi ja sind ei huvita sugugi, kas hukatusse või nirvaanasse, sa tead vaid, et ei suuda sellele vastu panna ja allud, ehkki olid viimati allutamatu.
ja su sees kisendab see, mis oli varem vaikus ja elab miski, mida pidasid elutuks.
dave feldstein - invisible
9/24/10
nii mõnegi asja teeb keeruliseks selle lihtsus.
mul pole õiget tunnet. on sügis, aga kõik on omadega viltu nagu pisa torn. olgugi et PEALTNÄHA on kõik hästi, PEALTNÄHA on mul pidevalt hea tuju, siis PEALTNÄHA on asjad hoopis teisiti kui tegelikkuses. ja mul on hea meel selle üle, kui kergeusklikud on mind ümbritsevad inimesed ja VEEL ÕNNELIKUMAKS teeb mind see, et nad ei tea MITTE MIDAGI sellest, mille teadmine neile kasuks tuleks. see on hea, et usutakse seda, mis PEALTNÄHA on, ega viitsita süveneda sellesse, mis pealispinna all peidus, kuna pole ju vaja loogilise mõtlemisega oma roosat mulli lõhkuda.
edu kõigile naiivitaridele, mina olen skeptik edasi.
muidu vabandaks sapise postituse eest, kuid ma mõtlesin seda kõike päris tõsiselt.
edu kõigile naiivitaridele, mina olen skeptik edasi.
muidu vabandaks sapise postituse eest, kuid ma mõtlesin seda kõike päris tõsiselt.
9/4/10
K looks like K
ehkki mul oli eelmist sissekannet postitades juba üsna kindel veendumus, et saadan selle blogimise kus kurat ja keskendun reaalsele elule, mitte sellest kirjutamisele, siis paratamatult tekib blogimissoov üsna ruttu tagasi.
tahtsin tegelikult kirjutada koolist. sellest, millisesse keskkonda ma sattunud olen.
ausalt öeldes ei arvanud ma, et tavamaailm vehaka omast nii palju erineb. loomulikult on kõik uus, aga väga, VÄGA teistsugune. harjumine võtab küll oma aja, aga juba esimesed emotsioonid on ainult positiivsed. klass on hea, õpetajad täiesti talutavad. siiani on ainult ajalooõpetaja ebameeldiv olnud ja sedagi vaid seetõttu, et ta oma hääletooni talitseda ei suuda. andke andeks, aga see kriiskamine paneb väga ruttu pea valutama.
see on armas, kui palju sõpru-tuttavaid sinna kooli sattunud on. peaks mainima, et ma poleks vist elusees osanud arvata, et mõne neist endale koolikaaslaseks saan :D vähemalt on tunniväline ajasisustus garanteeritud.
nii et kokkuvõttes on tore. suudaks ma poolteist tundi rahulikult ühe koha peal paigal ka istuda, siis oleks kõik lihtne. püsimatu ja hüperaktiivne nagu ma olen, siis see saab keeruline olema :D
õnneks on nädalavahetus. juba ammu pole ma kahest vabast päevast niiii palju rõõmu tundnud. arvatavasti veedan nad magades. :D
lõpetuseks mingi hea lugu.. mm..
Eminem - going through changes
tahtsin tegelikult kirjutada koolist. sellest, millisesse keskkonda ma sattunud olen.
ausalt öeldes ei arvanud ma, et tavamaailm vehaka omast nii palju erineb. loomulikult on kõik uus, aga väga, VÄGA teistsugune. harjumine võtab küll oma aja, aga juba esimesed emotsioonid on ainult positiivsed. klass on hea, õpetajad täiesti talutavad. siiani on ainult ajalooõpetaja ebameeldiv olnud ja sedagi vaid seetõttu, et ta oma hääletooni talitseda ei suuda. andke andeks, aga see kriiskamine paneb väga ruttu pea valutama.
see on armas, kui palju sõpru-tuttavaid sinna kooli sattunud on. peaks mainima, et ma poleks vist elusees osanud arvata, et mõne neist endale koolikaaslaseks saan :D vähemalt on tunniväline ajasisustus garanteeritud.
nii et kokkuvõttes on tore. suudaks ma poolteist tundi rahulikult ühe koha peal paigal ka istuda, siis oleks kõik lihtne. püsimatu ja hüperaktiivne nagu ma olen, siis see saab keeruline olema :D
õnneks on nädalavahetus. juba ammu pole ma kahest vabast päevast niiii palju rõõmu tundnud. arvatavasti veedan nad magades. :D
lõpetuseks mingi hea lugu.. mm..
Eminem - going through changes
8/25/10
I'm not afraid
kõik tundub liiga tühine või siis liiga suur, et seda siia kirjutada.
kohtume parematel aegadel!
Alexxx
kohtume parematel aegadel!
Alexxx
8/15/10
I want my music back
ma tean nüüd, mis tunne on vaadata maailma serva poole. ta oli ju seal, vaid paar sammu ja ma oleks kukkunud üle ääre. kuid ma ei astunud edasi. seisin põlvini laineis ja pildistasin erkroosat loojuvat kera. mul puudus julgus minna talle järele, nii ma siis ainult seisin lummatult ja vaatasin.
juba paar päeva olen veetnud hullumajast eemal. närvid taastuvad, tuju paraneb. kallid inimesed tulevad pealinna tagasi. kooliaeg läheneb. ka too viimane on positiivne, ehkki ma rutiini dislike'in, on see parem, kohe hästi hästi palju parem sellest, millega lõppes see, et ma jälle usaldasin. teisiti kui tavaliselt küll, kuid siiski.
mu kõrvaklapid on katki. see on katastroof.
juba paar päeva olen veetnud hullumajast eemal. närvid taastuvad, tuju paraneb. kallid inimesed tulevad pealinna tagasi. kooliaeg läheneb. ka too viimane on positiivne, ehkki ma rutiini dislike'in, on see parem, kohe hästi hästi palju parem sellest, millega lõppes see, et ma jälle usaldasin. teisiti kui tavaliselt küll, kuid siiski.
mu kõrvaklapid on katki. see on katastroof.
8/13/10
8/4/10
there ain't no possible possibility
ma ei tea, mida mõelda või arvata. võib-olla polegi vaja kõige üle juurelda, ehk on parem mõne asja välja selgitamine aja hooleks jätta.
vastandlikud signaalid on vastikud ja ma tean nüüd, mis tunne on neil, kes arvavad, et neil võib olla lootust küündida millenigi mis on väljaspool nende liigat.
Sul on ilusad silmad <3
vastandlikud signaalid on vastikud ja ma tean nüüd, mis tunne on neil, kes arvavad, et neil võib olla lootust küündida millenigi mis on väljaspool nende liigat.
Sul on ilusad silmad <3
8/1/10
äikesepilv
tõeliselt lill on olla, kui igal pool ümberringi on ainult probleemid, su elu üritavad kontrollida mingid kriminaalidest väljapressijad ning siis ilmub veel keegi, kes tundus sulle hea inimene, jutuga, et sa oled tühi koht ja sinuga pole mõtet rääkidagi. suured tänud päeva ilusaks tegemise eest! :)
õnneks on palju inimesi kes ei plõksi sedasi. inimesi, kes on olemas kui vaja ja ka siis, kui otsest vajadust ei ole. ja ma tean, et kui vaenlane oma rünnakuplaanid taaskord reedab, on just nemad minu kõrval esirindel neid vastu võtmas.
viimane kolmandik suvest on alanud. ehk tuleb varsti ka see nädalane puhkus, mida ma endale nii kaua juba lubanud olen. selle aja jooksul tuleb vaim valmis panna juba hoopis teistsuguseks elukorralduseks.
raviks köha ka välja, siis oleks juba päris okei.
head ööd.
õnneks on palju inimesi kes ei plõksi sedasi. inimesi, kes on olemas kui vaja ja ka siis, kui otsest vajadust ei ole. ja ma tean, et kui vaenlane oma rünnakuplaanid taaskord reedab, on just nemad minu kõrval esirindel neid vastu võtmas.
viimane kolmandik suvest on alanud. ehk tuleb varsti ka see nädalane puhkus, mida ma endale nii kaua juba lubanud olen. selle aja jooksul tuleb vaim valmis panna juba hoopis teistsuguseks elukorralduseks.
raviks köha ka välja, siis oleks juba päris okei.
head ööd.
7/18/10
olen kõikvõimas
töö, töö, töö, muud ei olegi. palju inimesi ja draamat. väsitab. 12 minuti pärast peame ka seal olema, lubasin ülemusele. tegelikult istume endiselt kahe ristmiku kaugusel, kuna nende ületamine tundub liiga raske ettevõtmisena.
täna jään küll tööl magama...
millalgi lähiajal pikemalt.
(W) Oxi
täna jään küll tööl magama...
millalgi lähiajal pikemalt.
(W) Oxi
7/12/10
mida sa lubad endale?! KES SA ENDA MEELEST OLED?!
hoolimata mõningasest vastuseisust, olen viimastel päevadel täielikult oma missioonile keskendunud. inimene, kes mind inspireeris, on küll teadmata kadunud, kuid abiväge jätkub. suur aitäh neile, kes jõu ja nõuga toetavad. kes teab, äkki saamegi hakkama :)
ilmselgelt ei suuda kuumalaine mind segada. nähtavasti võiksin isegi soojemas kliimas edukalt ellu jääda. veidi jahedust oleks siiski vahelduseks hea, samas ajab igahommikune külm dušš ka asja ära.
viimased kümme päeva on olnud nagu mingi unenägu või film, kus sa tead, et saad kõigega hakkama. kogu selle aja olen käinud ringi naeratus näol ning kõrvaklappides mängimas vaid üks, 27st loost koosnev playlist. see ongi asi, mis mind töös hoiab. justkui usuks samuti mingi kõrgema jõu abiks ja olemasolusse, kuid erinevalt mõnest ei pea mina oma saatjat kartma või kummardama; ta lihtsalt on kogu aeg minuga nagu truu kaaslane.
poets of the fall - change
ilmselgelt ei suuda kuumalaine mind segada. nähtavasti võiksin isegi soojemas kliimas edukalt ellu jääda. veidi jahedust oleks siiski vahelduseks hea, samas ajab igahommikune külm dušš ka asja ära.
viimased kümme päeva on olnud nagu mingi unenägu või film, kus sa tead, et saad kõigega hakkama. kogu selle aja olen käinud ringi naeratus näol ning kõrvaklappides mängimas vaid üks, 27st loost koosnev playlist. see ongi asi, mis mind töös hoiab. justkui usuks samuti mingi kõrgema jõu abiks ja olemasolusse, kuid erinevalt mõnest ei pea mina oma saatjat kartma või kummardama; ta lihtsalt on kogu aeg minuga nagu truu kaaslane.
poets of the fall - change
7/5/10
omfg
ma pole vist kunagi nii õnnelik olnud.. mis siis, et tulin tagasi kõrge palavikuga ja väsinult, SEE õhtu oli elu parim.
nad tegid war'i ja illusion and dream'i. ma nutsin pool tundi pärast kontserti. nende bassimehel olid eri värvi sokid. ma sain temaga pärast rääkida. ta lubas, et nad tulevad varsti eestisse.
seda pole võimalik sõnadesse panna.
poets of the fall - war
nad tegid war'i ja illusion and dream'i. ma nutsin pool tundi pärast kontserti. nende bassimehel olid eri värvi sokid. ma sain temaga pärast rääkida. ta lubas, et nad tulevad varsti eestisse.
seda pole võimalik sõnadesse panna.
poets of the fall - war
6/29/10
merry-go-round
uskumatu, aga hotell on broneeritud, laevapiletid olemas ning vaid loetud tundide pärast oleme teel. pole mõtet kirjeldada, kui tähtis see minu jaoks on, ma lihtsalt ei oskaks seda sõnadesse panna.
kirjutamine on kuidagi veidraks tegevuseks muutunud. kõik mis siia ilmub, tundub sunnitud emotsioonide välja pressimisena, kuna see võiks sama hästi ka minu sisse jääda. iga paari lause järel jään mingisse imelikku transiseisundisse - sisenen oma maailma, millest arvuti, kõik helid peale hetkel mängiva loo ja kogu ümbritsev väljapoole jäävad.
it's nice to just watch the world pass by for a change.
kirjutamine on kuidagi veidraks tegevuseks muutunud. kõik mis siia ilmub, tundub sunnitud emotsioonide välja pressimisena, kuna see võiks sama hästi ka minu sisse jääda. iga paari lause järel jään mingisse imelikku transiseisundisse - sisenen oma maailma, millest arvuti, kõik helid peale hetkel mängiva loo ja kogu ümbritsev väljapoole jäävad.
it's nice to just watch the world pass by for a change.
Subscribe to:
Posts (Atom)