.

.

2/28/10

take me to ireland, please..

leidsime L-iga vähemalt kolm põhjust, miks sinna imemaale elama kolida. motivatsiooniks pole küll ainult eile vaadatud film, kuid see oli suureks ajendiks. nii vaba ja hea õhtu oli, tüüpiline mõnus girls night, kuni.. jamh. ma tean, et Sa ei teinud seda meelega.

vastik on vaadata, kuidas kõik valesti läheb. see pole see, mida ma tahtsin, ehkki ma ei tea vist isegi täpselt, mida tahtsin või tahan. peavalu on juba umbes ööpäeva kestnud, ega allu isegi metsikule paratsetamoolidoosile. ja vahet polegi.

mõne minuti pärast algab hoki finaalmäng. ehk teeb üksteist rammivate ja mingit totakat litrit taga ajavate meeste vaatamine mingit imet.

(see on kõige tobedam asi mida ma elus kuulnud olen.)

2/24/10

tead seda tunnet, kui kõik justkui ütleksid ainult täiesti valesid asju?

selle vastandiks on see, kui sõnadesse pannakse oma kõige reaalsemad tunded.

2/23/10

стол надо!

ja ma ei mäleta seda sõna, mille M-ile õpetama pidin. mind ja mu mälu.. siiski on kuidagi väga esmaspäev olla.

tänane päev tõi nii palju asju meelde. erinevaid seiku minevikust, mis jälle selle mõrumagusa valu tekitavad. olgugi et praegu on uued ajad, on asju, millest ei taha lahti öelda, samas on valus neid meenutada, kuna olevik on niivõrd deformeerunud. füüsiline ja vaimne valu ei ole hea kooslus.

ei, saan veel hakkama. viis korda sisse ja välja hingates, nagu mul kombeks. probleem tekib ju alles siis, kui on vaja ennast mingi tegevuse käigus usaldada või millelegi keskenduda. ei saa aru, kas mingi tunne (väsimus, valu etc) on päris või ettekujutuses, kehaline või vaimne.

tahaks lugeda midagi head, raamatut, kus oleks enesega samastatav peategelane. hetkel tundub, et isegi härra Haller ei mõistaks mind. peidanvist oma mõtted ühe imala romaani imelise saksa keele taha ja naudin keskealiste inimeste fantastilist armulugu.

ma kaotasin oma telefoni ära???

(pool tundi hiljem): kuhu KURAT ma panin selle..

ma ei tahtnud teada.

Yellowcard - Cigarette

2/19/10

*_*

if my life is santa barbara, why do i have to be the bitch?

oeh, A, ma ei tahtnud, et sa haiget saaksid, luban, et teen kõik, et seda heastada. seda, mis ta sulle tegi. ma tunnen end nii süüdi.. ehkki seda ei juhtuks kunagi. M on värdjas, me mõlemad teame seda. ei, ma ei võta ta kõnet vastu.

Lammas sattus täna mu koju. hea, et mu emale loomad meeldivad :)

2/18/10

i'm just kidding, PLEASE take me away from here!
ärkasin selle peale, et helistati naabrite uksekella. aknast välja vaadates nägin aia taga eesti posti jalgratast, mis viitas sellele, et minu ammu oodatud pakk võib kohal olla. kui õue jõudsin, oligi postitädi minu ukse taha juhatatud ja jälle küsiti minult dokki - et pakk kätte saada. olen kaubaga äga rahul, ainult et see muudab rääkimise peaaegu võimatuks. ma kõlan nagu R eile vahetult pärast keeleneedi tegemist :D
postitädi tõi mulle D. kaardi ka ära :) ma naersin vähemalt kümme minutit. see leiab nüüd aukoha mingis nähtavas paigas, kuna temaatika on mõnus. hästi armas, aitäh! :)

praegu viibib mu aia taga tuletõrjeauto, kust kolm tõrjujapoissi koos ühe pulberkustutiga vastasmajja jooksid. pole aimugi, miks, kuna mingit tuld ei tundu seal olevat. ma ei teadnudki, et kodus passimine nii huvitav võib olla.
igatahes ma teen kõike, mida ei tohiks ja.. paranen. tulge külla, pakun teed! :)

Velvet Underground - Sunday Morning. sest see kummitab ikka veel.

2/16/10

tagasi kodus on naljakas olla. nagu kõik see halb, mis eile toimus, oleks jäänud sinna valgete seinte vahele. oli valus ja veider, uimane ja tüütu, kurb ja naljakas.. kuid vajalik, seega polnud võimalik kahelda. mu palatikaaslane norskas nii, et maa värises. liialdamata. ehkki see tädike täie mõistuse juures polnud (ta näiteks ei teinud vahet eesti ja vene keelel, rääkis neid segamini ja vahepeal taipas, et oih, vale keel..), saime päris hästi läbi :)
erilist hoolitsust või hoolimist kohalikud töötajad üles ei näidanud, kui üks söögitädi ja paar õde, kellel minuga eriti pistmist polnud, välja arvata. oli asju, mis oleks võinud ilma minu enese alalhoiuinstinktita või selle eiramise korral päris hullusti lõppeda, kuid range voodirežiimi järgimine pole vist niigi väga minu teema :D

operatsioon, mis tuletas meelde lemmikuid haiglasarju, oli üks vingemaid kogemusi üldse, ausalt. pärast viietunnist ootamist haigla koridoris ja tunniajast tsilli palatis, viisid mu lemmikõed mu koos voodiga opituppa, kus mind tervitas rõõmus asiaat, kes väitis end olevat mu narkoosiarst. tema pani kanüüli, mille ma hiljem kogemata ise eemaldasin. teine narkoosiarst, värisevate kätega prillidega vanamees, oli see, kes mulle seljasüsti tegi. nähes mu ilmet, milles väljendus vist kogu maailma segadus, pandi üks abiline mind igaks juhuks kinni hoidma. väga imelik oli oma jalgade üle kontrolli kaotamine, veel kahtlasem oli selle tagasi saamine. well, ma võtsin selle tagasi. midagi kiirkorras halvatusest taastumise sarnast, füsioteraapia kaudu. kujuta ette, et rakendad kogu oma mõttejõudu, et liigutada parema jala varbaid.. ja siis need liiguvadki. ainult et lihaste kontrollimist sa ei tunne.
opi ajaks anti mulle seltsiks pruunisilmne noormees, kes kirurgi oma huumoriga täiesti endast välja ajas. kui nad mulle nii palju rahustit süstinud poleks, siis oleksin vist "kolmanda narkoosiarstiga" kirurgi mõnitamises ühinenud, juba selleks ajaks olin tema peale üsna kuri. ta ei rääkinud ka minuga opi ajal, teised tekitasid mõnusa sõbraliku õhkkonna ja üldiselt oli tore.

ei oskagi praegu muud öelda, ainult seda, et hea on tagasi olla :)

2/6/10

just for the record.

1) Armastus - jäägitu andmine? (Isa Goriot´ näitel)
2) Eesmärk pühitseb abinõu? (Rastignaci näitel)
3) Pansion kui ühiskonna mudel
4) Vautrin - elukooli lektor


.. sest ma korra juba kustutasin need ära.

2/2/10

raudteemaania.

vaid pooleteise nädala kaugusele on jõudnud ähvardav äikesepilv, mis vahepeal ikka väga kuri tundub. siiski on hea sinnamaani spontaanselt elada, justkui viimsepäeva ralli, aga vaid ühele osalejale. ma plaanin võita btw.

täna oli paljuski kohutav päev, isegi pärast kella viit vihkas mu elu mind edasi. üks auto näiteks otsustas mulle otsa tagurdada. õnneks valis ta küll vähese kiiruse, kuid trügis siiski üllatava otsusekindlusega. tegu oli maasturiga. ilma D'ta oleksin arvatavasti selle rataste all lõpetanud, kuna mu meeled polnud täna kuigi teravad. mitu korda tõmbas D mu jälle vertikaalsesse asendisse, kui natuke kursilt kõrvale kalduma hakkasin. see on see vähene magamine ja.. aga ma lihtsalt ei suuda üksi pimeduses uinuda, või siis pean selleks vähemalt surmväsinud olema.

üle pika aja oli täna õhtul õige koht, meeleolu ja vahendid korraga. pääsküla jaamast mööda rööpaid K maja suunas ja sealt veidi edasi minnes jõuab ühe mu lemmiku pildistamiskohani. poole 12 ajal oli kohutavalt ilus taevas.

palju, väga palju olen mõelnud, kuid lahendus jääb ikka kaugeks.

90ndate tantsumuusika. kes teavad, need teavad :D

1/22/10

hetkel on kõik nii, nagu ma oma talve ette kujutasin - mina, must tee, reval café ja see muusika, mis siin on.. uskumatult mõnus. ja ma tean, et kohe pole ma enam üksi ja ehk ongi parem. ma võin küll üksindust nautida, aga pikas perspektiivis ei tundu erakuks muutumine parim viis oma introvertse poole vajadusi rahuldada ja seeläbi ekstravertne mina mõtvata. "there's a demon inside me, can i kill it? HELL NO!" üks lugu on. mu bi-polaarne unetu tuttav saadab öösiti mulle muusikat. ain't that sweet? :)

mu osavõtlikkus kõigi draamade suhtes aina kahaneb. eneses rahu ja tasakaalu leidmine probleemide vältimise eesmärgil ei olegi nii keeruline kui tundub. lihtsalt hinga viis korda sügavalt sisse-välja ja siis mõtle, kas tasub üle reageerida.

jah, võib-olla räägin ma varsti täiesti teist juttu.

1/20/10

kui aeg on liiga suhteline mõiste.

õues on kahekümne kraadi jagu liiga külm, ümberringi on täielik draama ja 15. veebruar tiksub järjest lähemale. siiski ma olen õnnelik, sest pole muud vaja kui kas või tundide viisi kohvikus istuda ja sügavale ühe jäära pruunidesse silmadesse vaadata. mulle meeldib see, et me räägime. sa tundud tõepoolest mõistvat. mulle meeldib toetada pea su õlale ja vaadata, kuidas sa mu city bloxxiga kakled. mulle meeldib su positiivsus ja järjekindlus. meeldib see osavõtmatus välismaailma probleemide suhtes, kuid samas suur vastuvõtlikkus selle rõõmudele.

ühest inimesest on kahju. ta polnud siiski ära teeninud saatust, mis talle osaks sai. mitte keegi ei ole. mina tean.

1/19/10

100

ümbritsevad probleemid ei tohiks liialt morjendada lammast, muidu hakkab see seebikas tõsiselt pähe.
ta oli üllatunud, et see mind ei vihastanud. mõnda aega tagasi võib-olla, kuid enam mitte. muutus on toimumas, suureks saamine - rahulikkus, tasakaalukus.. minevik on see, kust me tuleme, kuid tulevik on see, kuhu läheme. ma näen tulevikku selles, kes võtab mind sellisena, nagu olen, süstides minusse positiivsust ja turvatunnet.

lähen L-iga suusatama, sest tema kodus pole elektrit ja võti mu kaelas kannab numbrit 17.


1/15/10

lumine varahommik

Hinder - Better Than Me

*

mulle meeldib hommikul ärgata kohvi lõhna peale, mille keegi teine on valmis teinud.
mulle meeldivad entusiastlikud stažöör-bussijuhid.
mulle ei meeldi avalikus kohas suitsetavad inimesed, kes filtrit endale kopsu tõmmata üritavad.
mulle meeldivad ööd, mille jooksul ei lähegi päris pimedaks.
mulle meeldib objektiivne kriitika.
mulle ei meeldi tehnikavidinad, mis minu kasutuses ei tööta.
mulle ei meeldi (põhjendamatu) eneseimetlemine.
mulle meeldib olla üksi looduses ja tunda universumiga ühekssaamist.
mulle ei meeldi pastakad, mis tähtsal hetkel tühjaks saavad.
mulle ei meeldi trollid, mis ootavad, kuni inimene ennast hingetuks jookseb ja seejärel panevad uksed nina ees kinni.
mulle meeldivad sõnumid, mis tulevad inimeselt, kelle peale tol hetkel mõelda.
mulle meeldivad need väikesed hetked, mille jooksul mingi pisiasi teeb tuju väga-väga heaks.
mulle ei meeldi viimasel hetkel alt ära hüppamine.
mulle ei meeldi raamatud, kus kõik detailid on nii ette antud, et kujutlusvõime jaoks ruumi ei jää.
mulle meeldivad spontaansed inimesed.
mulle meeldib võrkkiiges pilvi vaadata.
mulle ei meeldi muusika, mis üldse tujuga kokku ei lange.
mulle ei meeldi, kui aku valel ajal tühjaks saab.
mulle meeldib sisustada oma öid kõige muu kui magamisega.
..ja üle kõige meeldib mulle hommikul ärgates esimese asjana mõelda säravaimast tähest oma taevas, kes alati õiges suunas juhtida oskab. :)


1/4/10

^_^

taas üks päev, milles olid olemas kõik head inimesed. siinkohal jooksid kõik mõtted laiali.. nagu jänesed. maailmas on liiga palju jäneseid ja ma kardan neid.

ma ei tea, aga ma tahan. kui saaks vaid üle sellest, mis tagasi hoiab..


it's getting worse.

1/2/10

midagi uut.

aasta on uus. tuli suure pauguga, ehkki me autot õhku ei lasknud, toredate inimestega ja ja järgides üht laulu, mis ütleb, et pidu ei ole läbi nii kauaks kuni veel rummi on. :)

M räägib pidevalt hingesugulusest ja iga kord ma mõtlen, et huvitav, kas ta selle olemusest ja definitsioonist ikka õigesti aru saab.

ma pole midagi huvitavat teinud ja arvatavasti mõnda aega ei tee ka. ah jaa, lubasin ju A piljardit mängima õpetada. viimane kord oli läbikukkumine, aga vähemalt nalja sai.


ma pole adekvaatsem kui eile õhtul.


Bon Jovi - Fast Cars, meie gta-lugu.

12/28/09

happy b-day, S !

teate, kui huvitav on terve päev ringi tormata, sõita ja trippida ning siis veel õhtuks tekitada peomeeleolu, kui oled terve öö raamatut lugenud, ega ole silmatäitki maganud? :D

selles, et üleeile õhtul pärast isa juures käimist Liisi juurde sattusin, pole midagi imelikku. probleem tekkis sellega, et uni ei tahtnud sugugi tulla ja abiks võetud raamatust sai sisustus terveks ööks. "kuritöö ja karistusega" oli tegu.

järgneval hommikul linnas jõin ära kaks espressot ja olek muutus kohe selgeks. leidsin isegi kõige idiootsema võimaliku kingi ja jõudsin õhtul S-i sünnipäevale, mis ka ilusti peetud sai. ametliku fotograafina oli mul au jäädvustada ka hetk, mil sünnipäevalaps koos riiete, telefoni ja rahakotiga mullivanni visati. paberraha kuivas veel tükk aega plasttopside peal :)
õhtu juurde kuulus ka kommide peale hold 'em pokker, piljarditurniir, kus ma isegi päris tubli olin, ja palju inimesi, keda aastaid näinud polnud, nii et ma S-i veidi šokeerisin, teades poolt rahvast, ehkki eeldatud oli, et vaid tema ja ta kursavennaga tuttav olen.

igatahes oli meeldiv ja K mantel sai ka ostetud. ei, sedasi küll lõpetada ei saa, veidi rohkem lugeja tähelepanu tuleks juhtida sellele, et ta sai oma MANTLI OSTETUD. jee! õige suurus isegi, kuigi selle otsimine oli üsnagi feil. läbi linna ostukeskusesse sõites, kus õige mudel eksisteerima pidi, jõudsime sinna hetkel, mil poele oli tehtud pommiähvardus. nii pidi K taas ümber keerama ja hea õnne peale lootes roccasse sõitma. õnneks seal oli ja kõik on hea. :)

tervitaks M-i ka.

12/24/09

alex D3000

imelikul kombel on selle aasta jõulud kõige mõttetumad, kuid samas mõneti parimad. seda kinkide poolest :) juba paar aastat igatsetud kingitus leidis tee minuni, mistõttu olen üsna õnnelik praegu ^^ jäädvustatud saab nii S-i sünnipäev, aastavahetus kui ka.. well.. kõik muu.

hea on näha, kui kellegagi lähedastest juhtub täielik jõuluime. A pärast olen ka õnnelik.

siiski on midagi.. miski nagu häirib. ei teagi täpselt, milles asi. kas selles, et arst keelas mul väljas käimise ära mingi jama pärast, või milleski muus.. hõõgvein pani ka pea kergelt surisema. vastik, vastik.. vastikud jõulud ja kommertslikkus!

poets of the fall - someone special, sest selle pealkiri oli ühe kingituse peal kirjas :)

12/20/09

kartuliõis, kartuliõis..

ma ei mäleta küll suuremat osa tänasest päevast, aga tean, et käisin kuuske toomas.
erinevalt mõnest ei läinud ma metsa maha võtma, vaid, tark nagu ma olen, seadsin sammud "Lõbusate kuuskede" poole, mis mu kodupoe kõrval juba detsembri algusest, koha sisse on võtnud. naersin natuke kuusemüüjale näkku ning jätsin ta siis nukra näoga oma kõige ilusamale kuusele järgi vaatama. mööda sõitvad autod võisid näha kahte idiooti, üks ladvast, teine tüvest kinni hoides, suure puuga mööda tänavat minemas (jah, me oleme puudega).

tore oli see, et minu lootus, et Eesti endale lõpuks ka uue meesstaari saab, täitus. olgugi et birx täna võib-olla parem oli, siis oti vokaalne võimekus on küll iga praeguse meesartisti omast üle. seega, jeee, Ott!!^^

peaksin küll hetkel oma traumfamiliest kirjutama, aber leider möchte ich es nicht machen, seega entschuldigen sie bitte, ma lähen hoopis magama.

gta3 is back in action btw. mu elu mõte on tagasi!

12/19/09

tegin reidika, aga ükski inimene ei mahtunud peale.

tänasest päevast nii palju, et seltskond oli hea ja huumor veel parem. tegime pilte, trippisime kristiines ringi ja sõime pitsat.

jõudsime Annikaga kohale veidi enne seda, kui A ja D-ga kokku pidime saama. tahtsime minna sööma, kuid cili pizza teenindajaneiu vabandas ja ütles, et pitsat paari tunni jooksul ei saa, kuna neil oli keset päeva tainas otsa saanud. läksime siis minema, jalutasime ringi, ostsime maailma parimat smuutit ja rohelist jääjooki (suvi ja Viljandi!!). aastavahetuseks sobivat kleiti ei leidnud me tervest keskusest, küllap jääb see siis unistuseks..

ringiga jõudsime pitsasse tagasi ja tellisime juua, et sisustada aega, kuni süüa saab. tegime ilusaid pilte (Annika, su silmad EI OLE sellist värvi, mingi veber oled või?!) ja jälgisime mingit perverti, kes end iga paari minuti järel 90 kraadi keeras ja otse tühjusesse vahtis. A ja D jõudsid samuti kohale ning kvaliteethuumor oli täies hoos. tegu on heade sõpradega, kes oma olekult on üsna vastandlikud, mistõttu natuke nende kallal ka norisime ("peale vaadates on kohe aru saada ju - ärikas, kodune, ärikas, kodune..").

kristiinest sõitsin kesklinna, mis oli endiselt jõululikult ilus, ning sõitsime L'i autoga koju. tema koju. mängisime pisut vanade aegade mälestuseks gta3-e ja jõime latte chaid, mis on selle jõuluaja sõltuvusttekitavaim asi. peaks ikka endale ka koju tolle purgikese ja pähklisiirupit ostma :)

koduteel tuli pleierist Terminaatori lugu, millega meenus mulle see, kuidas K põlvili mu ees uut võimalust palus. nukker tuju taaskord, but there's nothing time couldn't heal.

V on elu ja tervise juures, sain öösel elumärgi smsi kujul.

STEREO LAAAV