hetkel on kõik nii, nagu ma oma talve ette kujutasin - mina, must tee, reval café ja see muusika, mis siin on.. uskumatult mõnus. ja ma tean, et kohe pole ma enam üksi ja ehk ongi parem. ma võin küll üksindust nautida, aga pikas perspektiivis ei tundu erakuks muutumine parim viis oma introvertse poole vajadusi rahuldada ja seeläbi ekstravertne mina mõtvata. "there's a demon inside me, can i kill it? HELL NO!" üks lugu on. mu bi-polaarne unetu tuttav saadab öösiti mulle muusikat. ain't that sweet? :)
mu osavõtlikkus kõigi draamade suhtes aina kahaneb. eneses rahu ja tasakaalu leidmine probleemide vältimise eesmärgil ei olegi nii keeruline kui tundub. lihtsalt hinga viis korda sügavalt sisse-välja ja siis mõtle, kas tasub üle reageerida.
jah, võib-olla räägin ma varsti täiesti teist juttu.
1/22/10
1/20/10
kui aeg on liiga suhteline mõiste.
õues on kahekümne kraadi jagu liiga külm, ümberringi on täielik draama ja 15. veebruar tiksub järjest lähemale. siiski ma olen õnnelik, sest pole muud vaja kui kas või tundide viisi kohvikus istuda ja sügavale ühe jäära pruunidesse silmadesse vaadata. mulle meeldib see, et me räägime. sa tundud tõepoolest mõistvat. mulle meeldib toetada pea su õlale ja vaadata, kuidas sa mu city bloxxiga kakled. mulle meeldib su positiivsus ja järjekindlus. meeldib see osavõtmatus välismaailma probleemide suhtes, kuid samas suur vastuvõtlikkus selle rõõmudele.
ühest inimesest on kahju. ta polnud siiski ära teeninud saatust, mis talle osaks sai. mitte keegi ei ole. mina tean.
ühest inimesest on kahju. ta polnud siiski ära teeninud saatust, mis talle osaks sai. mitte keegi ei ole. mina tean.
1/19/10
100
ümbritsevad probleemid ei tohiks liialt morjendada lammast, muidu hakkab see seebikas tõsiselt pähe.
ta oli üllatunud, et see mind ei vihastanud. mõnda aega tagasi võib-olla, kuid enam mitte. muutus on toimumas, suureks saamine - rahulikkus, tasakaalukus.. minevik on see, kust me tuleme, kuid tulevik on see, kuhu läheme. ma näen tulevikku selles, kes võtab mind sellisena, nagu olen, süstides minusse positiivsust ja turvatunnet.
lähen L-iga suusatama, sest tema kodus pole elektrit ja võti mu kaelas kannab numbrit 17.
ta oli üllatunud, et see mind ei vihastanud. mõnda aega tagasi võib-olla, kuid enam mitte. muutus on toimumas, suureks saamine - rahulikkus, tasakaalukus.. minevik on see, kust me tuleme, kuid tulevik on see, kuhu läheme. ma näen tulevikku selles, kes võtab mind sellisena, nagu olen, süstides minusse positiivsust ja turvatunnet.
lähen L-iga suusatama, sest tema kodus pole elektrit ja võti mu kaelas kannab numbrit 17.
1/15/10
*
mulle meeldib hommikul ärgata kohvi lõhna peale, mille keegi teine on valmis teinud.
mulle meeldivad entusiastlikud stažöör-bussijuhid.
mulle ei meeldi avalikus kohas suitsetavad inimesed, kes filtrit endale kopsu tõmmata üritavad.
mulle meeldivad ööd, mille jooksul ei lähegi päris pimedaks.
mulle meeldib objektiivne kriitika.
mulle ei meeldi tehnikavidinad, mis minu kasutuses ei tööta.
mulle ei meeldi (põhjendamatu) eneseimetlemine.
mulle meeldib olla üksi looduses ja tunda universumiga ühekssaamist.
mulle ei meeldi pastakad, mis tähtsal hetkel tühjaks saavad.
mulle ei meeldi trollid, mis ootavad, kuni inimene ennast hingetuks jookseb ja seejärel panevad uksed nina ees kinni.
mulle meeldivad sõnumid, mis tulevad inimeselt, kelle peale tol hetkel mõelda.
mulle meeldivad need väikesed hetked, mille jooksul mingi pisiasi teeb tuju väga-väga heaks.
mulle ei meeldi viimasel hetkel alt ära hüppamine.
mulle ei meeldi raamatud, kus kõik detailid on nii ette antud, et kujutlusvõime jaoks ruumi ei jää.
mulle meeldivad spontaansed inimesed.
mulle meeldib võrkkiiges pilvi vaadata.
mulle ei meeldi muusika, mis üldse tujuga kokku ei lange.
mulle ei meeldi, kui aku valel ajal tühjaks saab.
mulle meeldib sisustada oma öid kõige muu kui magamisega.
..ja üle kõige meeldib mulle hommikul ärgates esimese asjana mõelda säravaimast tähest oma taevas, kes alati õiges suunas juhtida oskab. :)
mulle meeldivad entusiastlikud stažöör-bussijuhid.
mulle ei meeldi avalikus kohas suitsetavad inimesed, kes filtrit endale kopsu tõmmata üritavad.
mulle meeldivad ööd, mille jooksul ei lähegi päris pimedaks.
mulle meeldib objektiivne kriitika.
mulle ei meeldi tehnikavidinad, mis minu kasutuses ei tööta.
mulle ei meeldi (põhjendamatu) eneseimetlemine.
mulle meeldib olla üksi looduses ja tunda universumiga ühekssaamist.
mulle ei meeldi pastakad, mis tähtsal hetkel tühjaks saavad.
mulle ei meeldi trollid, mis ootavad, kuni inimene ennast hingetuks jookseb ja seejärel panevad uksed nina ees kinni.
mulle meeldivad sõnumid, mis tulevad inimeselt, kelle peale tol hetkel mõelda.
mulle meeldivad need väikesed hetked, mille jooksul mingi pisiasi teeb tuju väga-väga heaks.
mulle ei meeldi viimasel hetkel alt ära hüppamine.
mulle ei meeldi raamatud, kus kõik detailid on nii ette antud, et kujutlusvõime jaoks ruumi ei jää.
mulle meeldivad spontaansed inimesed.
mulle meeldib võrkkiiges pilvi vaadata.
mulle ei meeldi muusika, mis üldse tujuga kokku ei lange.
mulle ei meeldi, kui aku valel ajal tühjaks saab.
mulle meeldib sisustada oma öid kõige muu kui magamisega.
..ja üle kõige meeldib mulle hommikul ärgates esimese asjana mõelda säravaimast tähest oma taevas, kes alati õiges suunas juhtida oskab. :)
1/4/10
^_^
taas üks päev, milles olid olemas kõik head inimesed. siinkohal jooksid kõik mõtted laiali.. nagu jänesed. maailmas on liiga palju jäneseid ja ma kardan neid.
ma ei tea, aga ma tahan. kui saaks vaid üle sellest, mis tagasi hoiab..
it's getting worse.
ma ei tea, aga ma tahan. kui saaks vaid üle sellest, mis tagasi hoiab..
it's getting worse.
1/2/10
midagi uut.
aasta on uus. tuli suure pauguga, ehkki me autot õhku ei lasknud, toredate inimestega ja ja järgides üht laulu, mis ütleb, et pidu ei ole läbi nii kauaks kuni veel rummi on. :)
M räägib pidevalt hingesugulusest ja iga kord ma mõtlen, et huvitav, kas ta selle olemusest ja definitsioonist ikka õigesti aru saab.
ma pole midagi huvitavat teinud ja arvatavasti mõnda aega ei tee ka. ah jaa, lubasin ju A piljardit mängima õpetada. viimane kord oli läbikukkumine, aga vähemalt nalja sai.
ma pole adekvaatsem kui eile õhtul.
Bon Jovi - Fast Cars, meie gta-lugu.
M räägib pidevalt hingesugulusest ja iga kord ma mõtlen, et huvitav, kas ta selle olemusest ja definitsioonist ikka õigesti aru saab.
ma pole midagi huvitavat teinud ja arvatavasti mõnda aega ei tee ka. ah jaa, lubasin ju A piljardit mängima õpetada. viimane kord oli läbikukkumine, aga vähemalt nalja sai.
ma pole adekvaatsem kui eile õhtul.
Bon Jovi - Fast Cars, meie gta-lugu.
12/28/09
happy b-day, S !
teate, kui huvitav on terve päev ringi tormata, sõita ja trippida ning siis veel õhtuks tekitada peomeeleolu, kui oled terve öö raamatut lugenud, ega ole silmatäitki maganud? :D
selles, et üleeile õhtul pärast isa juures käimist Liisi juurde sattusin, pole midagi imelikku. probleem tekkis sellega, et uni ei tahtnud sugugi tulla ja abiks võetud raamatust sai sisustus terveks ööks. "kuritöö ja karistusega" oli tegu.
järgneval hommikul linnas jõin ära kaks espressot ja olek muutus kohe selgeks. leidsin isegi kõige idiootsema võimaliku kingi ja jõudsin õhtul S-i sünnipäevale, mis ka ilusti peetud sai. ametliku fotograafina oli mul au jäädvustada ka hetk, mil sünnipäevalaps koos riiete, telefoni ja rahakotiga mullivanni visati. paberraha kuivas veel tükk aega plasttopside peal :)
õhtu juurde kuulus ka kommide peale hold 'em pokker, piljarditurniir, kus ma isegi päris tubli olin, ja palju inimesi, keda aastaid näinud polnud, nii et ma S-i veidi šokeerisin, teades poolt rahvast, ehkki eeldatud oli, et vaid tema ja ta kursavennaga tuttav olen.
igatahes oli meeldiv ja K mantel sai ka ostetud. ei, sedasi küll lõpetada ei saa, veidi rohkem lugeja tähelepanu tuleks juhtida sellele, et ta sai oma MANTLI OSTETUD. jee! õige suurus isegi, kuigi selle otsimine oli üsnagi feil. läbi linna ostukeskusesse sõites, kus õige mudel eksisteerima pidi, jõudsime sinna hetkel, mil poele oli tehtud pommiähvardus. nii pidi K taas ümber keerama ja hea õnne peale lootes roccasse sõitma. õnneks seal oli ja kõik on hea. :)
tervitaks M-i ka.
selles, et üleeile õhtul pärast isa juures käimist Liisi juurde sattusin, pole midagi imelikku. probleem tekkis sellega, et uni ei tahtnud sugugi tulla ja abiks võetud raamatust sai sisustus terveks ööks. "kuritöö ja karistusega" oli tegu.
järgneval hommikul linnas jõin ära kaks espressot ja olek muutus kohe selgeks. leidsin isegi kõige idiootsema võimaliku kingi ja jõudsin õhtul S-i sünnipäevale, mis ka ilusti peetud sai. ametliku fotograafina oli mul au jäädvustada ka hetk, mil sünnipäevalaps koos riiete, telefoni ja rahakotiga mullivanni visati. paberraha kuivas veel tükk aega plasttopside peal :)
õhtu juurde kuulus ka kommide peale hold 'em pokker, piljarditurniir, kus ma isegi päris tubli olin, ja palju inimesi, keda aastaid näinud polnud, nii et ma S-i veidi šokeerisin, teades poolt rahvast, ehkki eeldatud oli, et vaid tema ja ta kursavennaga tuttav olen.
igatahes oli meeldiv ja K mantel sai ka ostetud. ei, sedasi küll lõpetada ei saa, veidi rohkem lugeja tähelepanu tuleks juhtida sellele, et ta sai oma MANTLI OSTETUD. jee! õige suurus isegi, kuigi selle otsimine oli üsnagi feil. läbi linna ostukeskusesse sõites, kus õige mudel eksisteerima pidi, jõudsime sinna hetkel, mil poele oli tehtud pommiähvardus. nii pidi K taas ümber keerama ja hea õnne peale lootes roccasse sõitma. õnneks seal oli ja kõik on hea. :)
tervitaks M-i ka.
12/24/09
alex D3000
imelikul kombel on selle aasta jõulud kõige mõttetumad, kuid samas mõneti parimad. seda kinkide poolest :) juba paar aastat igatsetud kingitus leidis tee minuni, mistõttu olen üsna õnnelik praegu ^^ jäädvustatud saab nii S-i sünnipäev, aastavahetus kui ka.. well.. kõik muu.
hea on näha, kui kellegagi lähedastest juhtub täielik jõuluime. A pärast olen ka õnnelik.
siiski on midagi.. miski nagu häirib. ei teagi täpselt, milles asi. kas selles, et arst keelas mul väljas käimise ära mingi jama pärast, või milleski muus.. hõõgvein pani ka pea kergelt surisema. vastik, vastik.. vastikud jõulud ja kommertslikkus!
poets of the fall - someone special, sest selle pealkiri oli ühe kingituse peal kirjas :)
hea on näha, kui kellegagi lähedastest juhtub täielik jõuluime. A pärast olen ka õnnelik.
siiski on midagi.. miski nagu häirib. ei teagi täpselt, milles asi. kas selles, et arst keelas mul väljas käimise ära mingi jama pärast, või milleski muus.. hõõgvein pani ka pea kergelt surisema. vastik, vastik.. vastikud jõulud ja kommertslikkus!
poets of the fall - someone special, sest selle pealkiri oli ühe kingituse peal kirjas :)
12/20/09
kartuliõis, kartuliõis..
ma ei mäleta küll suuremat osa tänasest päevast, aga tean, et käisin kuuske toomas.
erinevalt mõnest ei läinud ma metsa maha võtma, vaid, tark nagu ma olen, seadsin sammud "Lõbusate kuuskede" poole, mis mu kodupoe kõrval juba detsembri algusest, koha sisse on võtnud. naersin natuke kuusemüüjale näkku ning jätsin ta siis nukra näoga oma kõige ilusamale kuusele järgi vaatama. mööda sõitvad autod võisid näha kahte idiooti, üks ladvast, teine tüvest kinni hoides, suure puuga mööda tänavat minemas (jah, me oleme puudega).
tore oli see, et minu lootus, et Eesti endale lõpuks ka uue meesstaari saab, täitus. olgugi et birx täna võib-olla parem oli, siis oti vokaalne võimekus on küll iga praeguse meesartisti omast üle. seega, jeee, Ott!!^^
peaksin küll hetkel oma traumfamiliest kirjutama, aber leider möchte ich es nicht machen, seega entschuldigen sie bitte, ma lähen hoopis magama.
gta3 is back in action btw. mu elu mõte on tagasi!
erinevalt mõnest ei läinud ma metsa maha võtma, vaid, tark nagu ma olen, seadsin sammud "Lõbusate kuuskede" poole, mis mu kodupoe kõrval juba detsembri algusest, koha sisse on võtnud. naersin natuke kuusemüüjale näkku ning jätsin ta siis nukra näoga oma kõige ilusamale kuusele järgi vaatama. mööda sõitvad autod võisid näha kahte idiooti, üks ladvast, teine tüvest kinni hoides, suure puuga mööda tänavat minemas (jah, me oleme puudega).
tore oli see, et minu lootus, et Eesti endale lõpuks ka uue meesstaari saab, täitus. olgugi et birx täna võib-olla parem oli, siis oti vokaalne võimekus on küll iga praeguse meesartisti omast üle. seega, jeee, Ott!!^^
peaksin küll hetkel oma traumfamiliest kirjutama, aber leider möchte ich es nicht machen, seega entschuldigen sie bitte, ma lähen hoopis magama.
gta3 is back in action btw. mu elu mõte on tagasi!
12/19/09
tegin reidika, aga ükski inimene ei mahtunud peale.
tänasest päevast nii palju, et seltskond oli hea ja huumor veel parem. tegime pilte, trippisime kristiines ringi ja sõime pitsat.
jõudsime Annikaga kohale veidi enne seda, kui A ja D-ga kokku pidime saama. tahtsime minna sööma, kuid cili pizza teenindajaneiu vabandas ja ütles, et pitsat paari tunni jooksul ei saa, kuna neil oli keset päeva tainas otsa saanud. läksime siis minema, jalutasime ringi, ostsime maailma parimat smuutit ja rohelist jääjooki (suvi ja Viljandi!!). aastavahetuseks sobivat kleiti ei leidnud me tervest keskusest, küllap jääb see siis unistuseks..
ringiga jõudsime pitsasse tagasi ja tellisime juua, et sisustada aega, kuni süüa saab. tegime ilusaid pilte (Annika, su silmad EI OLE sellist värvi, mingi veber oled või?!) ja jälgisime mingit perverti, kes end iga paari minuti järel 90 kraadi keeras ja otse tühjusesse vahtis. A ja D jõudsid samuti kohale ning kvaliteethuumor oli täies hoos. tegu on heade sõpradega, kes oma olekult on üsna vastandlikud, mistõttu natuke nende kallal ka norisime ("peale vaadates on kohe aru saada ju - ärikas, kodune, ärikas, kodune..").
kristiinest sõitsin kesklinna, mis oli endiselt jõululikult ilus, ning sõitsime L'i autoga koju. tema koju. mängisime pisut vanade aegade mälestuseks gta3-e ja jõime latte chaid, mis on selle jõuluaja sõltuvusttekitavaim asi. peaks ikka endale ka koju tolle purgikese ja pähklisiirupit ostma :)
koduteel tuli pleierist Terminaatori lugu, millega meenus mulle see, kuidas K põlvili mu ees uut võimalust palus. nukker tuju taaskord, but there's nothing time couldn't heal.
V on elu ja tervise juures, sain öösel elumärgi smsi kujul.
STEREO LAAAV
jõudsime Annikaga kohale veidi enne seda, kui A ja D-ga kokku pidime saama. tahtsime minna sööma, kuid cili pizza teenindajaneiu vabandas ja ütles, et pitsat paari tunni jooksul ei saa, kuna neil oli keset päeva tainas otsa saanud. läksime siis minema, jalutasime ringi, ostsime maailma parimat smuutit ja rohelist jääjooki (suvi ja Viljandi!!). aastavahetuseks sobivat kleiti ei leidnud me tervest keskusest, küllap jääb see siis unistuseks..
ringiga jõudsime pitsasse tagasi ja tellisime juua, et sisustada aega, kuni süüa saab. tegime ilusaid pilte (Annika, su silmad EI OLE sellist värvi, mingi veber oled või?!) ja jälgisime mingit perverti, kes end iga paari minuti järel 90 kraadi keeras ja otse tühjusesse vahtis. A ja D jõudsid samuti kohale ning kvaliteethuumor oli täies hoos. tegu on heade sõpradega, kes oma olekult on üsna vastandlikud, mistõttu natuke nende kallal ka norisime ("peale vaadates on kohe aru saada ju - ärikas, kodune, ärikas, kodune..").
kristiinest sõitsin kesklinna, mis oli endiselt jõululikult ilus, ning sõitsime L'i autoga koju. tema koju. mängisime pisut vanade aegade mälestuseks gta3-e ja jõime latte chaid, mis on selle jõuluaja sõltuvusttekitavaim asi. peaks ikka endale ka koju tolle purgikese ja pähklisiirupit ostma :)
koduteel tuli pleierist Terminaatori lugu, millega meenus mulle see, kuidas K põlvili mu ees uut võimalust palus. nukker tuju taaskord, but there's nothing time couldn't heal.
V on elu ja tervise juures, sain öösel elumärgi smsi kujul.
STEREO LAAAV
12/13/09
"see sall on ka kootud, nagu vanaema aluspesu."
.. ehk kuidas veeta täisväärtuslikku nädalavahetust.
ruttu-ruttu, veel enne magama minekut, tuleb, kas või mõne lausega, jäädvustada kõige mõnusam pühapäev väga pika aja jooksul.
oli lumi ja vanalinn, reval café ja punane rong, põhjapõdrad ja anekdoodid. oli D, keda sai näha üle... kahe ja poole aasta äkki? ...kellele sain tutvustada killukest enda elust ja vastupidi. tegu on väga toreda ja targa inimesega, mistõttu reaalsed vestlused on veel palju paremad kui virtuaalsed.
õnneks jäi ikka jõuluvanale habe ja lastele sammal, mida läbi puuriseinte toppida, ka alles.
ka Annikaga sattusime solarisse, kus toimus arvatavasti kõige hullemini läbi kukkunud esinemine Cool D jaoks. kolme sammu laiuse lava ees istusid paar last ning eemalt kuulasid kontserti mõned vanemad inimesed. sunnitult ja kurvalt kõlasid hüüded "nüüd kõik käed üles!" ja muud taolised üritused. sealt teist korda mööda kõndides tundus, et nägin kurva räpimehe silmades lausa palvet. nii jäimegi kuulama ja üritasime veidigi rahvast kaasa tõmmata. päris nii hästi kui õllesummeril Smilersiga ei õnnestunud, kuid siiski.
hiljem jõudsin ka Liisi juurest läbi. vaatasime superstaarisaadet ja olime üsna eufooriliselt meelestatud. nüüd enam ei teagi, miks. kurb, et Marten lahkuma pidi. meelsamini oleks teda koos Otiga finaalis vaadanud, kuna sel aastal tahaks näha uut meeslauljat vanade olijate kõrvale kerkimas. et mu pöial Oti pärast juba kange on, pole vist kuigi ootamatu, tegu on uskumatult hea hääle ja olekuga tüübiga, kes juba lapsepõlvest jõululaulude kassetilt tuttav.
mul pole ei lugu, ega lööklauset, millega postitust lõpetada.
ruttu-ruttu, veel enne magama minekut, tuleb, kas või mõne lausega, jäädvustada kõige mõnusam pühapäev väga pika aja jooksul.
oli lumi ja vanalinn, reval café ja punane rong, põhjapõdrad ja anekdoodid. oli D, keda sai näha üle... kahe ja poole aasta äkki? ...kellele sain tutvustada killukest enda elust ja vastupidi. tegu on väga toreda ja targa inimesega, mistõttu reaalsed vestlused on veel palju paremad kui virtuaalsed.
õnneks jäi ikka jõuluvanale habe ja lastele sammal, mida läbi puuriseinte toppida, ka alles.
ka Annikaga sattusime solarisse, kus toimus arvatavasti kõige hullemini läbi kukkunud esinemine Cool D jaoks. kolme sammu laiuse lava ees istusid paar last ning eemalt kuulasid kontserti mõned vanemad inimesed. sunnitult ja kurvalt kõlasid hüüded "nüüd kõik käed üles!" ja muud taolised üritused. sealt teist korda mööda kõndides tundus, et nägin kurva räpimehe silmades lausa palvet. nii jäimegi kuulama ja üritasime veidigi rahvast kaasa tõmmata. päris nii hästi kui õllesummeril Smilersiga ei õnnestunud, kuid siiski.
hiljem jõudsin ka Liisi juurest läbi. vaatasime superstaarisaadet ja olime üsna eufooriliselt meelestatud. nüüd enam ei teagi, miks. kurb, et Marten lahkuma pidi. meelsamini oleks teda koos Otiga finaalis vaadanud, kuna sel aastal tahaks näha uut meeslauljat vanade olijate kõrvale kerkimas. et mu pöial Oti pärast juba kange on, pole vist kuigi ootamatu, tegu on uskumatult hea hääle ja olekuga tüübiga, kes juba lapsepõlvest jõululaulude kassetilt tuttav.
mul pole ei lugu, ega lööklauset, millega postitust lõpetada.
12/12/09
Grinchist sai inimene!
.. ehk kuidas mul tekkis jõuluüledoos.
kõik sai alguse sellest, et käisime eile "A Christmas Carol"it vaatamas. avastasin, et ekraniseeritud Dickens meeldib mulle palju rohkem. viiendikud olid ka armsad, küsisid ükshaaval suurte silmadega, et "kes see on? :O" ja naersid õudsetes kohtades täpselt nagu minagi.
täna viidi mind poolvägisi kontsertile, kus Tannu ja Birgit ning uskumatult vinge poistekoor neid kõige hullemaid külmavärinaid tekitavaid ja nutma ajavaid jõululaule laulsid. Kaarli kirik oli suur ja värviline ja rahvast täis ning laulud südamesseminevad. veel paar tundi hiljem vanalinnas jalutades ümisesin omaette "jõulutaat on poolel teel..." käisime põhjapõdrale pai tegemas ja trippisime jõululaadal. kõik oli tohutult ilus ja.. jõulud.
see on jõulude ilus külg, mis ammu meelest on läinud :)
Liis jäi minust oma maja ette naerdes ringi keerutama. hõõgvein ei mõjunud talle vist kuigi hästi..
Tanel Padar ja Birgit Õigemeel - Jõulutaat on poolel teel
kõik sai alguse sellest, et käisime eile "A Christmas Carol"it vaatamas. avastasin, et ekraniseeritud Dickens meeldib mulle palju rohkem. viiendikud olid ka armsad, küsisid ükshaaval suurte silmadega, et "kes see on? :O" ja naersid õudsetes kohtades täpselt nagu minagi.
täna viidi mind poolvägisi kontsertile, kus Tannu ja Birgit ning uskumatult vinge poistekoor neid kõige hullemaid külmavärinaid tekitavaid ja nutma ajavaid jõululaule laulsid. Kaarli kirik oli suur ja värviline ja rahvast täis ning laulud südamesseminevad. veel paar tundi hiljem vanalinnas jalutades ümisesin omaette "jõulutaat on poolel teel..." käisime põhjapõdrale pai tegemas ja trippisime jõululaadal. kõik oli tohutult ilus ja.. jõulud.
see on jõulude ilus külg, mis ammu meelest on läinud :)
Liis jäi minust oma maja ette naerdes ringi keerutama. hõõgvein ei mõjunud talle vist kuigi hästi..
Tanel Padar ja Birgit Õigemeel - Jõulutaat on poolel teel
12/10/09
mulle meeldivad võileivad, milles on leiba kõigest muust vähem.
praegu on viimane võimalus veidi hinge tõmmata, kuna nädalavahetuseralli läheb homsest täie hooga lahti. viienda klassiga kinno minek oli küll algusest peale minu idee, kuid vaikselt hakkan seda kahetsema. siiski tuleb järeltuleval põlvkonnal (wth,kõlab väga kahtlaselt..) silma peal hoida ning seega ka kohale minna.
seoses aegumatu ideega teha minu ja L'i elust komöödiasari või vähemalt film (tegu oleks tõelise kassahitiga, mis naerutaks publikut pisarateni, seda võib kinnitada), tuli idee, mis arvatavasti leiab realiseerimist, kuna pole nii utoopiline. vihjeks olgu "blond skandinaavia päritolu tänavamuusik" ja kaks idiooti Euroopas.
inimestele hakkab vist kohale jõudma, et on jõuluaeg ning majanduslangusest hoolimata tuleb sõpradele, sugulastele ja neile, kellele veidi pugeda vaja on, kingitusi teha. igatahes tundub väga palju nukraid indiviide olevat, millest on kahju, kuna seda ainsat elu mis meil on, tuleks ometi elada siiras naeratus näol ning rõõmustada oma eksistentsi üle.
seoses aegumatu ideega teha minu ja L'i elust komöödiasari või vähemalt film (tegu oleks tõelise kassahitiga, mis naerutaks publikut pisarateni, seda võib kinnitada), tuli idee, mis arvatavasti leiab realiseerimist, kuna pole nii utoopiline. vihjeks olgu "blond skandinaavia päritolu tänavamuusik" ja kaks idiooti Euroopas.
inimestele hakkab vist kohale jõudma, et on jõuluaeg ning majanduslangusest hoolimata tuleb sõpradele, sugulastele ja neile, kellele veidi pugeda vaja on, kingitusi teha. igatahes tundub väga palju nukraid indiviide olevat, millest on kahju, kuna seda ainsat elu mis meil on, tuleks ometi elada siiras naeratus näol ning rõõmustada oma eksistentsi üle.
12/7/09
mitte ainult farmville.
"You are Acid. Definitely very conventional and very predictable- you probably own a minivan and beige slacks. Just playing, you weren't expecting that now, were you? Or maybe you were... you never know with someone like you. You're vibrant, creative and well, insane. Your perception of reality differs from everyone else. Your relationship with the world is very love/hate. Not everyone understands you, which isn't surprising because you don't even always understand yourself. But there are times were you've figured out the universe. Temperamental? Yes. Bizarre? Unquestionably. But very, very intriguing."
ohoo, uus follower. kui armas :)
mingi nõme haigus üritab maha murda. visa on ta küll nagu seagripp, kolm manustatud viiesajast paratsetamooli on tekitanud vaid naljaka oleku, kuid mitte ära võtnud palavikku ega muid sümptomeid.
siiski ei saa öelda, et tõbi mind kuidagi tagasi hoiaks. igapäevatoimetused tuleb lihtsalt hoolikalt läbi mõelda ning kui kodust mitte lahkuda, saab näiteks aurava tee- või kakaotassi kõrval selle tobeda kirjandi valmis kribada, mille teemad juba ammu rüperaali kõrval lebades nördimust tekitavad. õigupoolest sain ma ühel teemal arutledes valmis midagi, mis head kujutlusvõimet rakendades kirjandit meenutas, kuid rahulolematuse tõttu lendas see paberikorvi ning uus teema on nüüdseks valitud. ei, ma ei hakka religiooni ega ajakirjanduse teemal ilkuma.
need, kes imestavad selle üle, et ma öösiti kaua üleval olen, on ära teeninud seletuse. nimelt on tegu ainsa ajaga ööpäevas, kus on lootust saada vaikust ja rahu. peaegugi joostakse mu toas sisse-välja ning ma ei mõista, miks.
pimeduses, siis, kui kõik magavad, on midagi. see on tunne, nagu terve maailm oleks ümber selle indiviidi, kellel on aega tunnetada selle lähedust. ma ootan ööd, et veenduda - maailm teab minu nime!
Guns N' Roses - Prostitute
mingi nõme haigus üritab maha murda. visa on ta küll nagu seagripp, kolm manustatud viiesajast paratsetamooli on tekitanud vaid naljaka oleku, kuid mitte ära võtnud palavikku ega muid sümptomeid.
siiski ei saa öelda, et tõbi mind kuidagi tagasi hoiaks. igapäevatoimetused tuleb lihtsalt hoolikalt läbi mõelda ning kui kodust mitte lahkuda, saab näiteks aurava tee- või kakaotassi kõrval selle tobeda kirjandi valmis kribada, mille teemad juba ammu rüperaali kõrval lebades nördimust tekitavad. õigupoolest sain ma ühel teemal arutledes valmis midagi, mis head kujutlusvõimet rakendades kirjandit meenutas, kuid rahulolematuse tõttu lendas see paberikorvi ning uus teema on nüüdseks valitud. ei, ma ei hakka religiooni ega ajakirjanduse teemal ilkuma.
need, kes imestavad selle üle, et ma öösiti kaua üleval olen, on ära teeninud seletuse. nimelt on tegu ainsa ajaga ööpäevas, kus on lootust saada vaikust ja rahu. peaegugi joostakse mu toas sisse-välja ning ma ei mõista, miks.
pimeduses, siis, kui kõik magavad, on midagi. see on tunne, nagu terve maailm oleks ümber selle indiviidi, kellel on aega tunnetada selle lähedust. ma ootan ööd, et veenduda - maailm teab minu nime!
Guns N' Roses - Prostitute
12/4/09
eggplant!
ma võin olla kadunud, kuid olen siiski siin.
täna kohtume ühe toreda inimesega, kellega teed juba peaaegu aasta jooksul kokku viinud pole. hea teada, et pikaajaline eri linnades elamine ja vähene suhtlemine ajapuuduse tõttu (eks too ülikool esimesel aastal võta vist päris võhmale, kõik see tudengieluga kohanemine ja..), pole meie sõprusele halvasti mõjunud. võib-olla ongi parem harva kohtuda, seda suurem on heameel kui lõpuks näeme, ehkki 11 kuud on juba liiga pikk.
mäletan hästi, kuidas me tuttavaks saime. see oli kaks ja pool aastat tagasi, parimal reisil mis üldse olnud on :D tekkis lahutamatu kolmik ja igasugu lollustega saime hakkama, hea, et ülejäänud inimesed öösiti magasid. vähemalt on, millest rääkida, kui teemad otsa saavad. "mäletad seda, kui.. *naerab*.. need porgandid..." *kõik naeravad*.
pealkirja arvestades võib öelda, et farmville pole mulle hästi mõjunud. kas keegi teab, kas Solarises on wifi? mu taimed saavad õhtul valmis...
siin lõhnab piparkookide järele.
Staind - Everything changes
täna kohtume ühe toreda inimesega, kellega teed juba peaaegu aasta jooksul kokku viinud pole. hea teada, et pikaajaline eri linnades elamine ja vähene suhtlemine ajapuuduse tõttu (eks too ülikool esimesel aastal võta vist päris võhmale, kõik see tudengieluga kohanemine ja..), pole meie sõprusele halvasti mõjunud. võib-olla ongi parem harva kohtuda, seda suurem on heameel kui lõpuks näeme, ehkki 11 kuud on juba liiga pikk.
mäletan hästi, kuidas me tuttavaks saime. see oli kaks ja pool aastat tagasi, parimal reisil mis üldse olnud on :D tekkis lahutamatu kolmik ja igasugu lollustega saime hakkama, hea, et ülejäänud inimesed öösiti magasid. vähemalt on, millest rääkida, kui teemad otsa saavad. "mäletad seda, kui.. *naerab*.. need porgandid..." *kõik naeravad*.
pealkirja arvestades võib öelda, et farmville pole mulle hästi mõjunud. kas keegi teab, kas Solarises on wifi? mu taimed saavad õhtul valmis...
siin lõhnab piparkookide järele.
Staind - Everything changes
12/1/09
lindprii
tänase päeva kohta polegi väga midagi kirjutada, lisan vaid loo, mida tohutult igatsesin, kui K-ga õhtupimeduses mööda raudteerööpaid kodupoole kõmpisime.
Apoptygma Berzerk - Suffer in silence
Apoptygma Berzerk - Suffer in silence
11/30/09
as the moon is rising..
täiskuu on. segab und ja tekitab muidu ka imeliku tunde. tuleb raske öö. peaks vist taaskord tasulisele infoliinile helistama ning kuu loojumisaega küsima. viimati sai huvi tuntud päikesetõusu kellaaja kohta :D
läbi aegade on täiskuu ajal päris palju öösel korda saadetud, nagu hommikuti ilmneb.. loodetavasti ei otsusta ma seekord akna kaudu väljuda. ma vist ei rääkinud K-le päris tõtt. I wouldn't think of it as something hilarious, if I'd wake up on the ground beneath my window.
jõulud on inimestele pähe hakanud. mitte küll õnneks kõigile, kuid väga paljudele nendele indiviididele, keda pole veel kahjuks või õnneks au teada. üldiselt see masendav, kuna jõulud pole minu elus kunagi väga rõõmus või oodatud aeg olnud. välja arvatud muidugi lapsepõlves see osa, et kingitusi sai. nüüd ei morjenda väga seegi, tundub asjatu pingutamine. teistele võib muidugi kingitustega rõõmu valmistada, aga.. lihtsalt jõulud on kõige üksildasem ja kurvem aeg aastas minu jaoks. ja jälle hakkab see jama peale.
tänase päeva lugu? hmm..
Alice Cooper - Lost in America
läbi aegade on täiskuu ajal päris palju öösel korda saadetud, nagu hommikuti ilmneb.. loodetavasti ei otsusta ma seekord akna kaudu väljuda. ma vist ei rääkinud K-le päris tõtt. I wouldn't think of it as something hilarious, if I'd wake up on the ground beneath my window.
jõulud on inimestele pähe hakanud. mitte küll õnneks kõigile, kuid väga paljudele nendele indiviididele, keda pole veel kahjuks või õnneks au teada. üldiselt see masendav, kuna jõulud pole minu elus kunagi väga rõõmus või oodatud aeg olnud. välja arvatud muidugi lapsepõlves see osa, et kingitusi sai. nüüd ei morjenda väga seegi, tundub asjatu pingutamine. teistele võib muidugi kingitustega rõõmu valmistada, aga.. lihtsalt jõulud on kõige üksildasem ja kurvem aeg aastas minu jaoks. ja jälle hakkab see jama peale.
tänase päeva lugu? hmm..
Alice Cooper - Lost in America
11/29/09
nägin öösel ilusat värvilist unenägu. järsku tuli seal mingi laps ning viskas mind kunagise sõbranna koera laiba peaga. ärkasin õõvastusega - mitte ainult sisu, vaid minu aju väljamõeldise vastikuse peale.
sellisele päeva algusele jätkuks sobis hästi film "Olen küborg, kuid pole hullu..". Hulle oli küll ja kuidas veel. siiani parim Korea film, mida näinud olen.
(editin siis natuke..)
läksin õue. kõndisin raamatukogu juures, kuulasin muusikat ja sain sõnumi, mida lugedes otseses mõttes peaga vastu posti kõndisin. selle peale laulis Samu mu kõrvaklappides "not again, not again..". i lol'd.
ei viitsi sugugi niipea magama minna, ega ka kaheksa tunni pärast ärgata.
sellisele päeva algusele jätkuks sobis hästi film "Olen küborg, kuid pole hullu..". Hulle oli küll ja kuidas veel. siiani parim Korea film, mida näinud olen.
(editin siis natuke..)
läksin õue. kõndisin raamatukogu juures, kuulasin muusikat ja sain sõnumi, mida lugedes otseses mõttes peaga vastu posti kõndisin. selle peale laulis Samu mu kõrvaklappides "not again, not again..". i lol'd.
ei viitsi sugugi niipea magama minna, ega ka kaheksa tunni pärast ärgata.
Subscribe to:
Posts (Atom)