vaheaeg algas hästi.. ehkki ma kohe siia magama jään, kuna tänane öö vaid mõne tunni kestis (tuli ju ometi eile kaua üleval olla ja kell 6 ärgata, et linna trippida, just for fun), on positiivne see, et kogu aeg midagi toimub. lõbus on tulla reede õhtul, kui piim otsa saab, mõttele sõita autoga maksimarketisse, hoolimata sellest, et ka lähemal mitu poodi on, ja lihtsalt sõita mööda linna ringi. üldse on tore autoga sõita. võib öelda, et Kirves üks meie lemmikautosid on ^^
pühapäeva hommikut alustasime roosa veiniga, mille tagajärjel tekkis idee teha totaalset muutumist. vähemalt leidsime head teravad käärid, mis tegid meie soengutega peaaegu seda, mida soovisime. õhtupooliku veetsime koos toredate inimestega. ma tunnen end endiselt süüdi selles, et V. taaskord pääskülast jalgsi koju pidi kõmpima.. :D
täna-homme on päevad, mis niisama kuidagi mööda saata ja kolmapäeva õhtul võib end ehk veidi vabamalt tunda.
neljapäeval on Heaven's Basementi kontsert.
nii palju siis praeguseks. hoiab mõtted eemal küll :)
10/26/09
10/22/09
asendusreaktsioon
õues sajab vihma, aga mõtetes on kuldkollane Kadrioru park, kus soe sügispäike teeb pai kastanitele ja kus on suured lehehunnikud, mis neist läbi minnes mõnusalt kahisevad. on ka hubane väikeste rippuvate lühtritega kohvik, kust saab head kakaod. seal kohvikus on üks eriline laud, tead küll, see kõige lühema küünlaga. küünal on lühem selle pärast, et seal istutakse kõige rohkem, aga meie jaoks on see laud alati vaba..
elasin 17 ja pool aastat teadmata, et Kadriorg Pirita kõrval on.
nägin täna öösel und ja mulle tundus, et päike tõusis. siis sain aru, et nägin hoopis sinu silmi unes. oled pääsenud ka minu unedesse, muusa.
Mika - We Are Golden (uus album ikkagi ju..)
elasin 17 ja pool aastat teadmata, et Kadriorg Pirita kõrval on.
nägin täna öösel und ja mulle tundus, et päike tõusis. siis sain aru, et nägin hoopis sinu silmi unes. oled pääsenud ka minu unedesse, muusa.
Mika - We Are Golden (uus album ikkagi ju..)
10/21/09
10/14/09
it's falling apart. already.
maja hakkab vist koost lagunema, just nagu mina. torm tekitab igasugu imelikke hääli - annab see vist märku hoone vanusest. mingi kaabel on arvatavastu ka kannatada saanud, kuna internetiga on juba pikemat aega kuidagi kehvasti.
tegelikult on nii, et mida masendavaks kõik mu ümber muutb, seda naljakam mul on. äsja, kui ei eksi, siis eile, kõndisin mööda vanalinna ja jälgisin inimesi. neist suurema osa näod väljendasid viha ilma vastu ning põhilised liigutused olid suunatud salli või mütsi kinni hoidmisele. vastukaaluks oli liikvel inimene, kes omaette naeris ja pooleldi tantsiskledes libedatel munakividel tasakaalu püüdis hoida. pole aimugi, kes see oli. eks neid imelikke ole igasuguseid.
aga mulle tundub, et kahtlased inimesed, veidrikud lausa, jälitavad mind. tekitab.. kummastust.
pühendusega V-le : ahvikestega lugu !
tegelikult on nii, et mida masendavaks kõik mu ümber muutb, seda naljakam mul on. äsja, kui ei eksi, siis eile, kõndisin mööda vanalinna ja jälgisin inimesi. neist suurema osa näod väljendasid viha ilma vastu ning põhilised liigutused olid suunatud salli või mütsi kinni hoidmisele. vastukaaluks oli liikvel inimene, kes omaette naeris ja pooleldi tantsiskledes libedatel munakividel tasakaalu püüdis hoida. pole aimugi, kes see oli. eks neid imelikke ole igasuguseid.
aga mulle tundub, et kahtlased inimesed, veidrikud lausa, jälitavad mind. tekitab.. kummastust.
pühendusega V-le : ahvikestega lugu !
10/13/09
ilusaid sõnu öeldakse vaid hetke jooksul tuhandeid, kuid kui palju on häid tegusid? püüdkem iga päev kellelegi midagi head teha. kõik tuleb ringiga tagasi.
käisime täna linna uusima ostukeskusega tutvumas. algul tundus tõeks osutuvat kahtlus, et selles midagi erilist pole. kõiges oli nagu midagi valesti ning julma kriitikat jätkus. siiski suutis maja meid üllatada valju kolksatuse ja kerge maavärinaga. eeldades, et need eriefektid käivad asja juurde, jätkasime rahulikult ringkäiku, saamata aru, miks ometi trepi kõrvalt vett alla peab sadama. teadmatuses lahkusimegi ja suundusime koju, kus uudiste põhiteemaks oli lagi, mis tolles hoones alla oli kukkunud ajal, mil seal viibisime. nüüd ei tundu ükski seal mainitud kommentaar enam asjakohane, kuna fakt, et oleksime võinud viga saada, tundub hirmutav. loomulikult järgnesid siiski naljad, et kui sealt kunagi kiirtoitu ostma minna, tuleb selga tõmmata raudrüü ja pähe panna kiiver. madalakvaliteediline huumor, kuid tänane päev üldse mõjus kuidagi raputavalt ning vahepeal tekkis raskusi aru saamisega, mida ma ometi suust välja ajan.
kolm halvaendelist koolipäeva lahutavad veel reede õhtust. sellest on saanud vabaduse, sõltumatuse ja tugeva sõpruse sümbol. see on aeg pöörata tähelepanu headele inimestele ning end neile avada. see on aeg, kus saab end eemale viia kõigest maisest ja tunda tervet galaktikat ainult enda ümber.
why are you hiding, Romeo?
käisime täna linna uusima ostukeskusega tutvumas. algul tundus tõeks osutuvat kahtlus, et selles midagi erilist pole. kõiges oli nagu midagi valesti ning julma kriitikat jätkus. siiski suutis maja meid üllatada valju kolksatuse ja kerge maavärinaga. eeldades, et need eriefektid käivad asja juurde, jätkasime rahulikult ringkäiku, saamata aru, miks ometi trepi kõrvalt vett alla peab sadama. teadmatuses lahkusimegi ja suundusime koju, kus uudiste põhiteemaks oli lagi, mis tolles hoones alla oli kukkunud ajal, mil seal viibisime. nüüd ei tundu ükski seal mainitud kommentaar enam asjakohane, kuna fakt, et oleksime võinud viga saada, tundub hirmutav. loomulikult järgnesid siiski naljad, et kui sealt kunagi kiirtoitu ostma minna, tuleb selga tõmmata raudrüü ja pähe panna kiiver. madalakvaliteediline huumor, kuid tänane päev üldse mõjus kuidagi raputavalt ning vahepeal tekkis raskusi aru saamisega, mida ma ometi suust välja ajan.
kolm halvaendelist koolipäeva lahutavad veel reede õhtust. sellest on saanud vabaduse, sõltumatuse ja tugeva sõpruse sümbol. see on aeg pöörata tähelepanu headele inimestele ning end neile avada. see on aeg, kus saab end eemale viia kõigest maisest ja tunda tervet galaktikat ainult enda ümber.
why are you hiding, Romeo?
mäletan, et vaatasin aknast välja ja nägin seal midagi valget sadamas. ärkasin kaugel oma kodust, mingil tuttaval tänaval, rahetaolise olluse käes seistes ja jälgisin, kuidas külmad valkjad terad erekollaseid lehti järk-järgult katsid. ümisesin mingit laulukest esimesest lumest ja mälestustest. reaalne elu tundub nii kaugel olevat...
nägin unes makarone, aga see oli päris, reaalse maailma uni.
nägin unes makarone, aga see oli päris, reaalse maailma uni.
10/11/09
ta ei huvitu süviti, sest kõik on tühine. tal pole vaja tohutut usku millegi õnnestumisse, sest tema jaoks on kõik mäng. ta proovib, katsetab.. ja saab. talle on võimatu tuua vabandusi, sest ta näeb neist läbi, ega tunne huvi selle vastu, mida teise kujutlusvõimel on tema jaoks pakkuda.
manipuleerimises on ta ka osav. kui talle olukord ei meeldi, tekitab ta teistes soovi seda muuta, ilma et midagi otse välja ütleks.
olles üksik hunt, ei vaja ta tegelikult kedagi, kuid teda vajatakse. ta on huvitav, teistsugune. see paneb teisi soovima killukestki temast oma ellu. ta on loomulik ning suudab toime tulla iga olukorraga, kuhu satub. tal pole vaja end neis tõestada, vaid oma hooletu elegantsiga tuleb ta muretult läbi tulest ja veest. ta on iidol.
manipuleerimises on ta ka osav. kui talle olukord ei meeldi, tekitab ta teistes soovi seda muuta, ilma et midagi otse välja ütleks.
olles üksik hunt, ei vaja ta tegelikult kedagi, kuid teda vajatakse. ta on huvitav, teistsugune. see paneb teisi soovima killukestki temast oma ellu. ta on loomulik ning suudab toime tulla iga olukorraga, kuhu satub. tal pole vaja end neis tõestada, vaid oma hooletu elegantsiga tuleb ta muretult läbi tulest ja veest. ta on iidol.
look, the leaves are dead.
sügis mõjub oma masendava melanhoolsusega. Poeedid on saavutanud playlistis esikoha ja pimedatel õhtutel kolletunud lehtedega kaetud tänavatel jalutamine muutub põhitegevuseks.
lõppev nädalavahetus möödus minevikku meenutades. juhuse läbi olen taas ühe hea lapsepõlvesõbraga suhtlema hakanud. jalutasime mõlema kunagises kodukohas ja arutasime, milline kõik kunagi oli. lapsepõlvest tuttavad kohad, isegi augud tänavas, mis seal juba terve igaviku olnud on, said taas selle tähenduse, mis ammustel aegadel.
laupäeval sain E-ga kokku. mind šokeeris väide, et me poolteist aastat näinud polnud. ta polnud sugugi muutunud.. kas mina olen? vist mitte eriti. ehkki kõik on pidevas muutumises, on asju ja inimesi, mis/kes jäävad meiega alatiseks.
kuidagi kurb on olla, kuid küllap see on sügisest. ühel hommikul kooli jalutades üritasin midagi sooja ette kujutada, kuna tohutult külm oli. silme ette tekkis miskipärast üks neist õhtutest, kus Läsnal Saara köögis istusime. õues oli pime ja külm, kuid toas oli kergelt praksuv pliit, laual oli palju süüa ja sooja teed ning laua ümber head sõbrad.. endiselt on imelik koolis käia, kui Saarat seal pole. vist jääb kartus, et me ta unustada võiksime, asjatuks.
poets of the fall - clevermind
lõppev nädalavahetus möödus minevikku meenutades. juhuse läbi olen taas ühe hea lapsepõlvesõbraga suhtlema hakanud. jalutasime mõlema kunagises kodukohas ja arutasime, milline kõik kunagi oli. lapsepõlvest tuttavad kohad, isegi augud tänavas, mis seal juba terve igaviku olnud on, said taas selle tähenduse, mis ammustel aegadel.
laupäeval sain E-ga kokku. mind šokeeris väide, et me poolteist aastat näinud polnud. ta polnud sugugi muutunud.. kas mina olen? vist mitte eriti. ehkki kõik on pidevas muutumises, on asju ja inimesi, mis/kes jäävad meiega alatiseks.
kuidagi kurb on olla, kuid küllap see on sügisest. ühel hommikul kooli jalutades üritasin midagi sooja ette kujutada, kuna tohutult külm oli. silme ette tekkis miskipärast üks neist õhtutest, kus Läsnal Saara köögis istusime. õues oli pime ja külm, kuid toas oli kergelt praksuv pliit, laual oli palju süüa ja sooja teed ning laua ümber head sõbrad.. endiselt on imelik koolis käia, kui Saarat seal pole. vist jääb kartus, et me ta unustada võiksime, asjatuks.
poets of the fall - clevermind
10/4/09
ALATI alustan ma uut postitust sellega, et panen fontiks georgia, kirjutan "tere", veendun, et courier oli siiski õige, kustutan "tere" ära, vahetan fonti, kirjutan uuesti "tere", kustutan selle ära ning üritan siis meenutada, mis mul üldse öelda oli. tuleb välja, et mitte midagi. vähemalt mitte midagi, mis meenuks.
üldiselt mulle rutiin ei sobi, kuid sellisel kujul nagu praegu, kus tüüpiliseks on käia koolis (well, sinna satun ikka vahepeal ka, jah..), lisaks bändi- ja kammerkooriproovid, ööd vastu laupäeva veeta Liisi juures, nautida täiega laupäevahommikuid (varsti kahjuks enam mitte, sest õues on peaaegu väga külm) ja üle jäänud vaba ajaga teha.. noh, seda, mis pähe tuleb, on päris meeldiv.
viimane reede õhtu kujunes küllaltki meeldejäävaks. umbes kella kaheksaks õhtul olid meil Liisiga kõik tema kodus leiduvad varud ära söödud ja joodud ning igavus oli talumatu. kaalusime ideed magama minna, sest tappev uni pärast pikka nädalat ei lasknud isegi normaalselt mõelda. ka Samu lõbusad laulukesed ei äratanud mõistust, veel vähem põhja keeratud volüümiga Bon Jovi vinüül (yeah, meil on hea muusikamaitse). tekkis idee helistada ühele toredale ahvikesele, kelle kirjeldusele vastab tema enda blogis "see teine tüüp, kellest sa küllalt ei saa". hakkan varsti juba kahtlustama, et mina tema jaoks see "monkey on my back"-tüüp olen. samas, ta pole seda kunagi välja näidanud ja on alati väga sõbralik.. :D
igatahes otsustas too ahvike meiega liituda. juba 22.45 jõudis ta meie kodukanti ja mingi tobeda vihma kiuste jalutasime metsas ja oli tore.. kuni leidsime, et viimasele bussile ta küll ei jõua. mu kallist ahvikest ootas ees üle 20-kilomeetrine jalutuskäik koju. sellest end mitte häirida lastes, nagu ka asjaolust, et kui natuke kiiremini oleks bussipeatusse liikunud, oleks ta vähemalt kesklinna jõudnud, trippisime veel ringi, ostsime süüa, Liis leidis endale elu armastuse, mis konkureerib võib-olla isegi Samuga, ja millalgi öösel jõudsime koju. kogu aeg sadas vihma ja mu riided olid hommikul endiselt märjad, ning V. jõudis poole viieks, kui ma ei eksi, koju, aga see on lihtsalt väga meielik viis aega veeta.
too mets, mis pääskülas on, on juba liigagi koduseks saanud. jalutuskäik seal on pea iga päeva osa. iga paigaga seal on mälestusi.. mägi, millest alla üritasime suusatada (mina kukkusin poolel mäel ja L. lõpetas selle all põõsas), kohad, kuhu lapsena onni ehitasime, mäed, millest alla kelgutasime (nüüd käime nende otsas istumas ja.. ee.. söömas mõnikord).. ja siis see koht täiesti metsa alguses, kust me alati oma lapsepõlvesõbrad leiame, kes kunagi aru ei saa, mida me metsast otsime. vastasin viimane kord E.-le, et lähme jahile. pärast seda pole ta julgenud minuga rääkida.
koht, kus arvatavasti kõige vähem aega veedan, on kodu. siin lihtsalt pole midagi teha. praegugi mõtlen, kuidas võimalikult ruttu minema saaks. samas, pole halba ilma heata, siit saab alati süüa ja on koht kus magada. but that's about it, ei, arvuti on ka siin. kui mul raha oleks, ostaks läpaka endale. või uue kaamera. või paneks selle kõrvale ja võtaks kevadel Berliini-reisile kaasa.. ah jaa, planeeritud on saksa keele rühma ekskursioon Berliini aprillis. karta on, et kui mu ema seda rahastada viitsib, siis midagi muud ma sünnipäevaks ei saa, kuna reis oleks vahetult enne seda. samas, parim 18. sünnipäeva kink on ametlik täisealisus, seda ei trumpakski millegagi üle. arvestades seda, et saksa keele tunnis me midagi ei õpi ka, oleks Saksamaale minek hea praktika, kuna selle keele eksamit teha on mu plaan juba väga ammu. umbes seitsmendast klassist, kui tollane õpetaja rääkis, et keegi meie koolis kunagi saksa keele eksamit ei tee.
lõpuks avaldaks tänu ka kõigile mu hulludele sõpradele, you keep me alive. üksi ei saaks kunagi selliseid imelikke asju teha :) nii hea, kui on sarnaseid ahvikesi, kellega koos võib alati iseendaks jääda.
Sunrise Avenue - Birds and Bees
üldiselt mulle rutiin ei sobi, kuid sellisel kujul nagu praegu, kus tüüpiliseks on käia koolis (well, sinna satun ikka vahepeal ka, jah..), lisaks bändi- ja kammerkooriproovid, ööd vastu laupäeva veeta Liisi juures, nautida täiega laupäevahommikuid (varsti kahjuks enam mitte, sest õues on peaaegu väga külm) ja üle jäänud vaba ajaga teha.. noh, seda, mis pähe tuleb, on päris meeldiv.
viimane reede õhtu kujunes küllaltki meeldejäävaks. umbes kella kaheksaks õhtul olid meil Liisiga kõik tema kodus leiduvad varud ära söödud ja joodud ning igavus oli talumatu. kaalusime ideed magama minna, sest tappev uni pärast pikka nädalat ei lasknud isegi normaalselt mõelda. ka Samu lõbusad laulukesed ei äratanud mõistust, veel vähem põhja keeratud volüümiga Bon Jovi vinüül (yeah, meil on hea muusikamaitse). tekkis idee helistada ühele toredale ahvikesele, kelle kirjeldusele vastab tema enda blogis "see teine tüüp, kellest sa küllalt ei saa". hakkan varsti juba kahtlustama, et mina tema jaoks see "monkey on my back"-tüüp olen. samas, ta pole seda kunagi välja näidanud ja on alati väga sõbralik.. :D
igatahes otsustas too ahvike meiega liituda. juba 22.45 jõudis ta meie kodukanti ja mingi tobeda vihma kiuste jalutasime metsas ja oli tore.. kuni leidsime, et viimasele bussile ta küll ei jõua. mu kallist ahvikest ootas ees üle 20-kilomeetrine jalutuskäik koju. sellest end mitte häirida lastes, nagu ka asjaolust, et kui natuke kiiremini oleks bussipeatusse liikunud, oleks ta vähemalt kesklinna jõudnud, trippisime veel ringi, ostsime süüa, Liis leidis endale elu armastuse, mis konkureerib võib-olla isegi Samuga, ja millalgi öösel jõudsime koju. kogu aeg sadas vihma ja mu riided olid hommikul endiselt märjad, ning V. jõudis poole viieks, kui ma ei eksi, koju, aga see on lihtsalt väga meielik viis aega veeta.
too mets, mis pääskülas on, on juba liigagi koduseks saanud. jalutuskäik seal on pea iga päeva osa. iga paigaga seal on mälestusi.. mägi, millest alla üritasime suusatada (mina kukkusin poolel mäel ja L. lõpetas selle all põõsas), kohad, kuhu lapsena onni ehitasime, mäed, millest alla kelgutasime (nüüd käime nende otsas istumas ja.. ee.. söömas mõnikord).. ja siis see koht täiesti metsa alguses, kust me alati oma lapsepõlvesõbrad leiame, kes kunagi aru ei saa, mida me metsast otsime. vastasin viimane kord E.-le, et lähme jahile. pärast seda pole ta julgenud minuga rääkida.
koht, kus arvatavasti kõige vähem aega veedan, on kodu. siin lihtsalt pole midagi teha. praegugi mõtlen, kuidas võimalikult ruttu minema saaks. samas, pole halba ilma heata, siit saab alati süüa ja on koht kus magada. but that's about it, ei, arvuti on ka siin. kui mul raha oleks, ostaks läpaka endale. või uue kaamera. või paneks selle kõrvale ja võtaks kevadel Berliini-reisile kaasa.. ah jaa, planeeritud on saksa keele rühma ekskursioon Berliini aprillis. karta on, et kui mu ema seda rahastada viitsib, siis midagi muud ma sünnipäevaks ei saa, kuna reis oleks vahetult enne seda. samas, parim 18. sünnipäeva kink on ametlik täisealisus, seda ei trumpakski millegagi üle. arvestades seda, et saksa keele tunnis me midagi ei õpi ka, oleks Saksamaale minek hea praktika, kuna selle keele eksamit teha on mu plaan juba väga ammu. umbes seitsmendast klassist, kui tollane õpetaja rääkis, et keegi meie koolis kunagi saksa keele eksamit ei tee.
lõpuks avaldaks tänu ka kõigile mu hulludele sõpradele, you keep me alive. üksi ei saaks kunagi selliseid imelikke asju teha :) nii hea, kui on sarnaseid ahvikesi, kellega koos võib alati iseendaks jääda.
Sunrise Avenue - Birds and Bees
9/17/09
kohutav, kui kiireks elu viimasel ajal läinud on. alustasime uuesti bändiproovidega. esimesed kaks on täielikult läbi kukkunud, aga noh, vähemalt seltskond on hea. uued liikmed on kaasa toonud positiivsema suhtumise ja uued tuuled nii muusika- kui ka huumorivaldkonnas. oma naiseliku intelligentsiga suutsin isegi paar olulist tehnikaalast probleemi lahendada olles siis reeglit kinnitavaks erandiks ütlusele, et naised ja tehnika kokku ei käi.
ka kammerkoor on huvitav. seal peab, alt nagu ma olen, laulma vanade naiste häälega. et ma mõlemad lisaproovid vahele olen jätnud, ei tule vist esinemisest küll midagi välja, aga tore on ikkagi.
kurat, et see lauatelefon ka kogu aeg helisema peab -.-
koolipäevad on pikad, mis siis, et me seal midagi eriti ei tee, ainult nalja. ilm on külm, panin täna isegi talvejope. väga tänuväärne mõte, nagu ma piritale sattudes avastasin.
kõik see kokku teeb päevad väga pikaks. õhtul 10 paiku jõuan koju ning hommikul ärkan kell 6, et veeta veidi kvaliteetaega koos K-ga. ärge saage minust valesti aru, see osa päevast pole sugugi väsitav. need udused hommikud, kus põhimaanteed on alles tühjad,üksikud kojamehed riisuvad lehti kokku ja kaks unist armunut üritavad õigeks ajaks kooli jõuda on need, mis teevad sügishommikud ärkamisväärseteks. koolipäev pärast seda on ka täiesti talutav, eriti kui see kuskil omas maailmas veeta, ainult naerda ja totakaid lauluviise ümiseda.
homme on reede.
Poets Of The Fall - 3AM
ka kammerkoor on huvitav. seal peab, alt nagu ma olen, laulma vanade naiste häälega. et ma mõlemad lisaproovid vahele olen jätnud, ei tule vist esinemisest küll midagi välja, aga tore on ikkagi.
kurat, et see lauatelefon ka kogu aeg helisema peab -.-
koolipäevad on pikad, mis siis, et me seal midagi eriti ei tee, ainult nalja. ilm on külm, panin täna isegi talvejope. väga tänuväärne mõte, nagu ma piritale sattudes avastasin.
kõik see kokku teeb päevad väga pikaks. õhtul 10 paiku jõuan koju ning hommikul ärkan kell 6, et veeta veidi kvaliteetaega koos K-ga. ärge saage minust valesti aru, see osa päevast pole sugugi väsitav. need udused hommikud, kus põhimaanteed on alles tühjad,üksikud kojamehed riisuvad lehti kokku ja kaks unist armunut üritavad õigeks ajaks kooli jõuda on need, mis teevad sügishommikud ärkamisväärseteks. koolipäev pärast seda on ka täiesti talutav, eriti kui see kuskil omas maailmas veeta, ainult naerda ja totakaid lauluviise ümiseda.
homme on reede.
Poets Of The Fall - 3AM
9/11/09
mõnikord piisab vaid ühest pilgust, et märgata kedagi erilist. tihtipeale on vaja vaid mõnda sõna, et tühjusest luua midagi, mis liblikad talveunest äratab. võib ka juhtuda, et koht, mis niivõrd tavaline tundub, ühtäkki suure tähenduse saab.
uuestisündinud tunne on. tühi koht looduses sai täidetud. täpselt see, mida ma ootasin, juhtus. seda kõige imelikumal võimalikul viisil.
ülehomme lähen katakombidesse kolama :) huvilised on kaasa oodatud, aga võib eeldada, et tegu on üsnagi hirmutava ettevõtmisega. kõnealuses kohas nimelt ei tööta taskulampide patareid ning mobiiltelefonid käivitavad enesehävitusrežiimi (lülitavad end välja, ega lase uuesti sisse lülitada). kõlas huvipakkuvalt.. ^^
muidu veel nii palju, et koolis on huvitav, kui mõni õpetaja tunneb end olevat hullumajja sattunud või palutakse mul riietuse värvivalikut muuta (lubasin seda soovitust kaaluda..), ainult Saarast tunneme kõik kohutavalt puudust. matemaatikas mingite idiootide möla ilma sinuta kuulata on õudne :(
homme piljardisse. oleks siis vahepeal mänginud ka, aga ei. saan haledalt pähe arvatavasti.
Terminaator - Romula. don't ask :D
uuestisündinud tunne on. tühi koht looduses sai täidetud. täpselt see, mida ma ootasin, juhtus. seda kõige imelikumal võimalikul viisil.
ülehomme lähen katakombidesse kolama :) huvilised on kaasa oodatud, aga võib eeldada, et tegu on üsnagi hirmutava ettevõtmisega. kõnealuses kohas nimelt ei tööta taskulampide patareid ning mobiiltelefonid käivitavad enesehävitusrežiimi (lülitavad end välja, ega lase uuesti sisse lülitada). kõlas huvipakkuvalt.. ^^
muidu veel nii palju, et koolis on huvitav, kui mõni õpetaja tunneb end olevat hullumajja sattunud või palutakse mul riietuse värvivalikut muuta (lubasin seda soovitust kaaluda..), ainult Saarast tunneme kõik kohutavalt puudust. matemaatikas mingite idiootide möla ilma sinuta kuulata on õudne :(
homme piljardisse. oleks siis vahepeal mänginud ka, aga ei. saan haledalt pähe arvatavasti.
Terminaator - Romula. don't ask :D
9/4/09
un éternel retour .
juba aastaid..? igatahes pikka aega tagasi, lubasin kirjutada esimesest septembrist ja sellest, kuidas kõik nüüd on. rusuv. (ei leidnud algselt õiget sõna, tahtsin 'suruv' kirjutada. näide minust kui elavast eesti keele sõnaraamatust ja konteksti sobivate sõnade kasutajast..)
kõik tuli liiga äkki. pole sugugi lõbus end ühtäkki matemaatikatunnist, kahtlase keelekasutusega ja imelike valemitega lehega tõtt vaatamast avastada. samas, toimunud muudatused teevad uue olukorra pisut huvitavamaks.
nüüd kõigest järjekorras. esimesel septembril üllatas meid klassi koosseisus toimunud muutus. meiega oli liitunud kaks noort ema ja üks tüüp, keda alguses sarimõrvariks peeti (and it speaks too!). vaeseke langes esimesel koolipäeval legolase rünnaku alla ning minu kaastunne sai hirmust võitu. vahetasime paar sõna. tuli välja, et ta oli pärit Siiri eelmisest koolist.
uueks klassivanemaks valisime ühiste hüüete saatel (nagu spartas, as Priit said) Uku. paar päeva hiljem tabasime ta morni näoga pikendatud õpilaspileteid jagamas.
meil on uus tund "voorused". pange nüüd see niigi imestust tekitav mõiste kristlikku võtmesse. jee.
koolis on masu, õpetajad ei saa isegi pastakaid endale lubada. kallis õppealajuhataja tuli heale lahendusele - suur osa tunde tehti 15 minutit lühemaks ning ajaloo- ja geograafiatunnid toimuvad nüüd terve lennu omasoolistega koos. Ilvarist oli kahju, kui ta viiekümne tüdruku ees üritas sisukaid lauseid koostada. "inimene, näiteks kõblas, on algelisem kui ader." on üks värvikamaid neist. vähemalt geograafiaõpetaja on nüüd õnnelik. ühes ruumis poolesaja neiuga - kas pole see iga mehe unistus?
muidu on nagu vhk ikka. jõuad ühes klassis koha sisse võtta, kui ilmneb, et kõik meist päris kindlasti sinna ära ei mahu ning vahetatakse klassi. või siis ei ilmu õpetaja lihtsalt kohale. selgitasime taolise olukorra tüüpilisust ka uutele klassikaaslastele, kes leidsid sellega veidi raske harjuda olevat, kuid lubasid anda oma parima.
siiski, minu eelmise aasta follower on vahepeal eneseteadlikumaks muutunud ning õnnistab mind nüüd vaid mõne mürgise repliigiga. positiivne.
hommikud lähevad juba praegu aina raskemaks. täna hommikul murdsime Liisiga raekoja platsi kehrwiederisse sisse kell kolmveerand kaheksa, kuna kofeiinivajadus ei lubanud koolipäeva alustada. seega tegelesin ma terve kirjandustunni ärkamise ning hommikukohvi nautimisega.
homme saab magada. ja golive on ka. miski, mis läbi aastate on saanud suve lõpetavaks sündmuseks. pärast seda on õige aeg millekski, mis algab d-tähega ning on masenduse pikemaajalisem vorm.
Die Toten Hosen - Sascha... ein aufrechter Deutscher.
(ja ma muutsin teadlikult sõnu oma msni pealkirja jaoks. jic.)
kõik tuli liiga äkki. pole sugugi lõbus end ühtäkki matemaatikatunnist, kahtlase keelekasutusega ja imelike valemitega lehega tõtt vaatamast avastada. samas, toimunud muudatused teevad uue olukorra pisut huvitavamaks.
nüüd kõigest järjekorras. esimesel septembril üllatas meid klassi koosseisus toimunud muutus. meiega oli liitunud kaks noort ema ja üks tüüp, keda alguses sarimõrvariks peeti (and it speaks too!). vaeseke langes esimesel koolipäeval legolase rünnaku alla ning minu kaastunne sai hirmust võitu. vahetasime paar sõna. tuli välja, et ta oli pärit Siiri eelmisest koolist.
uueks klassivanemaks valisime ühiste hüüete saatel (nagu spartas, as Priit said) Uku. paar päeva hiljem tabasime ta morni näoga pikendatud õpilaspileteid jagamas.
meil on uus tund "voorused". pange nüüd see niigi imestust tekitav mõiste kristlikku võtmesse. jee.
koolis on masu, õpetajad ei saa isegi pastakaid endale lubada. kallis õppealajuhataja tuli heale lahendusele - suur osa tunde tehti 15 minutit lühemaks ning ajaloo- ja geograafiatunnid toimuvad nüüd terve lennu omasoolistega koos. Ilvarist oli kahju, kui ta viiekümne tüdruku ees üritas sisukaid lauseid koostada. "inimene, näiteks kõblas, on algelisem kui ader." on üks värvikamaid neist. vähemalt geograafiaõpetaja on nüüd õnnelik. ühes ruumis poolesaja neiuga - kas pole see iga mehe unistus?
muidu on nagu vhk ikka. jõuad ühes klassis koha sisse võtta, kui ilmneb, et kõik meist päris kindlasti sinna ära ei mahu ning vahetatakse klassi. või siis ei ilmu õpetaja lihtsalt kohale. selgitasime taolise olukorra tüüpilisust ka uutele klassikaaslastele, kes leidsid sellega veidi raske harjuda olevat, kuid lubasid anda oma parima.
siiski, minu eelmise aasta follower on vahepeal eneseteadlikumaks muutunud ning õnnistab mind nüüd vaid mõne mürgise repliigiga. positiivne.
hommikud lähevad juba praegu aina raskemaks. täna hommikul murdsime Liisiga raekoja platsi kehrwiederisse sisse kell kolmveerand kaheksa, kuna kofeiinivajadus ei lubanud koolipäeva alustada. seega tegelesin ma terve kirjandustunni ärkamise ning hommikukohvi nautimisega.
homme saab magada. ja golive on ka. miski, mis läbi aastate on saanud suve lõpetavaks sündmuseks. pärast seda on õige aeg millekski, mis algab d-tähega ning on masenduse pikemaajalisem vorm.
Die Toten Hosen - Sascha... ein aufrechter Deutscher.
(ja ma muutsin teadlikult sõnu oma msni pealkirja jaoks. jic.)
8/17/09
juba pikka aega üritan M-ile selgeks teha, et ta lihtsalt ei saa teada, mida F. S. S. tähendab, ega leia seda google'st ka. pärast emohetke tulnud teemavahetusega on korralikult naerda saanud ning mu teine mahlapakk sai ka just tühjaks. tänases, või õigemini küll eilses päevas, oli üllatavalt palju emotsioone. (M pakkus mulle just ausat tehingut - 2 tundi suuseksi talle huvi pakkuva info eest.) huvitav, kas täna on mingi eriline planeetide seis või midagi?
sain T uue aadressi teada. magasini 35. mul polegi ammu kirjasõpra olnud :)
hea, kui lausega "asi on põhimõttes" saab kõik ära põhjendada..
halb on see, et kaks nädalat veel ja hetkel on küll tunne, et sel suvel pole midagi erilist korda saatnud. kui kellelgi on mõni hullumeelne idee ja soov see teostada, siis andke ainult teada, i'm in! ;)
miskipärast on lausa iga päev kellegi sünnipäev.
Palju õnne, Uku! :D
Teh Retardoz - Hoch Soll Sie Leben
sain T uue aadressi teada. magasini 35. mul polegi ammu kirjasõpra olnud :)
hea, kui lausega "asi on põhimõttes" saab kõik ära põhjendada..
halb on see, et kaks nädalat veel ja hetkel on küll tunne, et sel suvel pole midagi erilist korda saatnud. kui kellelgi on mõni hullumeelne idee ja soov see teostada, siis andke ainult teada, i'm in! ;)
miskipärast on lausa iga päev kellegi sünnipäev.
Palju õnne, Uku! :D
Teh Retardoz - Hoch Soll Sie Leben
8/14/09
järgnevad paar nädalat on mitmes mõttes masendavad. ilm läheb aina külmemaks, kool jõuab järjest lähemale.. kärsitu nagu ma olen, tundub olevat parem kui need juba läbi oleks. samas, see vastik muutus mille tõttu taaskord teistsuguse elustiiliga harjuma peab, ei tundu sugugi kutsuv.
selle suve juhtlauseteks olid vist, et "Iga vana asja lõpp on millegi uue algus.", ning "Oma elurajal kõndides ära muretse mahajääjate pärast, sest nemad ise seda ei teeks." nende järgimine on suur samm, kuid muutused toovad head.
põhjuseid, miks on nii nagu on (kes teavad, need saavad aru), on arvatavasti rohkem kui me näeme/näha tahame. inimeste muutumine, samas kõigest kinni hoidmine, mis kunagi oli.. kõik pole enam reaalsus, see on ainult meie peas kinni ja mõnikord, kas või väga radikaalse teo läbi, on võimalik lahti saada millestki, mis juba väga ammu piinab.
F.S.S. , Siiri!
Apoptygma Berzerk - Shadow
selle suve juhtlauseteks olid vist, et "Iga vana asja lõpp on millegi uue algus.", ning "Oma elurajal kõndides ära muretse mahajääjate pärast, sest nemad ise seda ei teeks." nende järgimine on suur samm, kuid muutused toovad head.
põhjuseid, miks on nii nagu on (kes teavad, need saavad aru), on arvatavasti rohkem kui me näeme/näha tahame. inimeste muutumine, samas kõigest kinni hoidmine, mis kunagi oli.. kõik pole enam reaalsus, see on ainult meie peas kinni ja mõnikord, kas või väga radikaalse teo läbi, on võimalik lahti saada millestki, mis juba väga ammu piinab.
F.S.S. , Siiri!
Apoptygma Berzerk - Shadow
6/21/09
T.
juba suve algusega olen suutnud nii üle pingutada, et mingi salakaval haigus on sisse pugenud. terve öö oli midagi poolune taolist segamini hallutsinatsioonidega, kuna palavik otsustas natuke nalja teha.
suvi on üldse imelik asi. terve kooliaja jooksul ootad, et see kätte jõuaks ja saaks puhata, nüüd aga on pidevalt hull väsimus, sest kogu aeg on vaja midagi teha. kuidas te kõik jaksate ? :D
peaks ka mainima, et kuuepäevane eemalolek sellest maailmast muutis minu arvamust nii mõnegi inimese suhtes ja pani oma elu ja tuleviku üle järele mõtlema.
tahaks midagi, aga ei tea, mida...
Green Day - Last Night On Earth
suvi on üldse imelik asi. terve kooliaja jooksul ootad, et see kätte jõuaks ja saaks puhata, nüüd aga on pidevalt hull väsimus, sest kogu aeg on vaja midagi teha. kuidas te kõik jaksate ? :D
peaks ka mainima, et kuuepäevane eemalolek sellest maailmast muutis minu arvamust nii mõnegi inimese suhtes ja pani oma elu ja tuleviku üle järele mõtlema.
tahaks midagi, aga ei tea, mida...
Green Day - Last Night On Earth
6/8/09
uskumatu. külastasin praegu ekooli ja avastasin, et mingi ime läbi on sinna tekkinud hinded, mida ma obviously ära teeninud pole või vähemalt ei oodanud. prantsuse keele eksami hinnet otsides leidsin lihtsalt hinded kõiges peale selle. hea, et veel geograafia järeltööks õppima ei jõudnud hakata.
aastate jooksul kõige hullem tunnistus küll, kuid mitte ühtegi puudulikku. seda aastat arvestades üle ootuste saavutus. niinii hea meel on. lisaks anti mulle lootust, et ka eksamit ei kukkunud läbi, veelgi enam, ma olevat lausa nelja saanud - midagi, mida tolles va erialaaines minuga väga harva juhtub.
kahe päeva pärast saab Eestist minema sõita. poleks nüüd teatud vahelejäämist ja tüli emaga olnud, siis tuleks väga hea reis. eks vast tulebki, kuid kolmekordne ettevaatlikus või enese varustamine kallite ropsimaitseliste närimiskummidega on hädavajalik.
tunnistus jääb vist sel aastal saamata. vaevalt et ma mingi aktuse pärast ainsal võimalikul hommikul enne reisi välja magamata jätan. nagunii pole aimugi, mis kell ja kus see toimub. oh, well, siis ei saa tunnistust. sellele järgneb nutt. ei, kurat, hea idee oli, mis riietuses aktusele ilmuda. endakujundatud t-särkides, otsese vihjega inimesele, kellest MUL ON KOPP EES ning ma pole sugugi ainus.
.. seega.. SUVI! omgomgomg. see on käes. käänt beliiv it.
Sunrise Avenue - My Girl Is Mine
aastate jooksul kõige hullem tunnistus küll, kuid mitte ühtegi puudulikku. seda aastat arvestades üle ootuste saavutus. niinii hea meel on. lisaks anti mulle lootust, et ka eksamit ei kukkunud läbi, veelgi enam, ma olevat lausa nelja saanud - midagi, mida tolles va erialaaines minuga väga harva juhtub.
kahe päeva pärast saab Eestist minema sõita. poleks nüüd teatud vahelejäämist ja tüli emaga olnud, siis tuleks väga hea reis. eks vast tulebki, kuid kolmekordne ettevaatlikus või enese varustamine kallite ropsimaitseliste närimiskummidega on hädavajalik.
tunnistus jääb vist sel aastal saamata. vaevalt et ma mingi aktuse pärast ainsal võimalikul hommikul enne reisi välja magamata jätan. nagunii pole aimugi, mis kell ja kus see toimub. oh, well, siis ei saa tunnistust. sellele järgneb nutt. ei, kurat, hea idee oli, mis riietuses aktusele ilmuda. endakujundatud t-särkides, otsese vihjega inimesele, kellest MUL ON KOPP EES ning ma pole sugugi ainus.
.. seega.. SUVI! omgomgomg. see on käes. käänt beliiv it.
Sunrise Avenue - My Girl Is Mine
6/3/09
paranoiline neeger
kõik on nii imelik praegu, raske on aru saada.. ma ei teagi. inimesed on eemalolevad, järjest enam silmakirjalikkust ja valetamist tuleb igalt poolt. hea, kui suvi vahele tuleb. valede keskel on raske elada.
nädala pärast saab Rootsi sõita. hea olekski eemal olla kõigist mõnda aega, küllap siis näeb, mis edasi saab. samas, ma pean lihtsalt ära mainima, kui tänulik ma olen neile, kes siiralt sõbrad on ja hoolivad. uskuge, sellest saab aru. aitäh teile. :)
paarikümne järeltöö pärast on suvi. so close, yet so far. kõik muutub ja nii peabki.
Green Day - 21st century breakdown
Green Day - 21st century breakdown
5/14/09
be careful who you let in..
viimaks ometi oli mul aega lugeda viimased 180 lk raamatust mille sünnipäevaks sain. sellest, mida ühes vanemas postituses ka mainitud on. ütleks siis kohe ära, et see on kõige haigem raamat mida ma kunagi lugenud olen.
uskumatu tegelikult, kui lihtne on inimestega mängida. neile vastumeelsust teeseldes rääkides seda, mida nad kuulda tahavad, on võimalik ka paadunud küünikud ümber sõrme keerata. ehkki kusagilt raamatu esimese kolmandiku lõpust oli võimalik lõpplahendust järeldada, peab tunnistama, et peategelase asemel olles oleks minuga samamoodi läinud. soov näha kõigis head ja võimet muutuda on inimlik.
fakt on aga see, et kõik kes näivad head, pole seda. ja vastupidi.
( Joy Fielding "Charley's Web" )
uskumatu tegelikult, kui lihtne on inimestega mängida. neile vastumeelsust teeseldes rääkides seda, mida nad kuulda tahavad, on võimalik ka paadunud küünikud ümber sõrme keerata. ehkki kusagilt raamatu esimese kolmandiku lõpust oli võimalik lõpplahendust järeldada, peab tunnistama, et peategelase asemel olles oleks minuga samamoodi läinud. soov näha kõigis head ja võimet muutuda on inimlik.
fakt on aga see, et kõik kes näivad head, pole seda. ja vastupidi.
( Joy Fielding "Charley's Web" )
5/13/09
püha lehm..
.. just see olevat eurovisioon Liisi jaoks.
eile õhtul sai seda pühadust siis vaadatud. ülivenelikkude vahepalade kiuste oli hea kontsert. võib öelda, et need isegi sobisid. norida võib vaid õhtujuhtide kallal, kes hoolimata oma taustast ( supermodell ning Venemaa stiilseim mees + parim saatejuht? ) olid, parema sõna puudumisel, kohutavad.
ehkki minu lemmikutest vaid üks finaali sai (kõige lemmikum, nagu pärast välja tuli. hommikul ärkasin too lugu peas kumisemas. nii mõnus ^^, ), suutsin üsna hästi ennustada, kes edasi pääsevad - ballaadid, transvestiidid ja ilusad naised, as always. tõmbasin endale ka eurolaulude albumi, et nende võlule pihta saada. siiani ei funka.
eile õhtul sai seda pühadust siis vaadatud. ülivenelikkude vahepalade kiuste oli hea kontsert. võib öelda, et need isegi sobisid. norida võib vaid õhtujuhtide kallal, kes hoolimata oma taustast ( supermodell ning Venemaa stiilseim mees + parim saatejuht? ) olid, parema sõna puudumisel, kohutavad.
ehkki minu lemmikutest vaid üks finaali sai (kõige lemmikum, nagu pärast välja tuli. hommikul ärkasin too lugu peas kumisemas. nii mõnus ^^, ), suutsin üsna hästi ennustada, kes edasi pääsevad - ballaadid, transvestiidid ja ilusad naised, as always. tõmbasin endale ka eurolaulude albumi, et nende võlule pihta saada. siiani ei funka.
viimased kaks päeva on möödunud AOE-d, piljardit ja crime'i mängides ning köhides. üsna nolife. seda tähtsam tundub nädalavahetuseks plaanide tegemine, mis hetkel kuidagi õnnestuda ei taha. võiks jälle sõita kuhugi, aga ükski linn ei ahvatle hetkel.
peaks uurima, kas on olemas rohtu, mis unenägusid peletaks. see pole enam üldse tore, mis öösiti mu peas toimub. ilusad unenäod ei ole enam kontrastiks vahvate inimeste ja olukordade pidevale nägemisele, vaid juhtuvad nii kord nädalas. kui veab. hästi.. düm tek tek !
leidsin täna mingi blogi, kuhu pole kirjutatud enam umbes aasta, kuid mis, olgugi et räägib vaid ühe inimese tegemistest, peegeldab mulle mu enda elu mõtet. kõlab uskumatuna, et sellist hingesugulust on võimalik tunda võhivõõraga. nali on selles, et tema andmeid pole võimalik saada. jääb ainult teadmine ta olemasolust. :)
Regina - Bistra Voda
peaks uurima, kas on olemas rohtu, mis unenägusid peletaks. see pole enam üldse tore, mis öösiti mu peas toimub. ilusad unenäod ei ole enam kontrastiks vahvate inimeste ja olukordade pidevale nägemisele, vaid juhtuvad nii kord nädalas. kui veab. hästi.. düm tek tek !
leidsin täna mingi blogi, kuhu pole kirjutatud enam umbes aasta, kuid mis, olgugi et räägib vaid ühe inimese tegemistest, peegeldab mulle mu enda elu mõtet. kõlab uskumatuna, et sellist hingesugulust on võimalik tunda võhivõõraga. nali on selles, et tema andmeid pole võimalik saada. jääb ainult teadmine ta olemasolust. :)
Regina - Bistra Voda
5/9/09
a fucked up week.
terve see nädal on olnud otsast lõpuni masendav. peaaegu iga päev on keegi otsustanud oma lahkarvamust millegi kohta minu peale karjumisega väljendada, mis koostöös maikuu melanhoolse iluga mõjub eriti kurvastavalt. mind ei soovi enam mu kitarriõpetaja, koolis on probleemid klassijuhatajaga ning mu ema on ka pissed off kogu aeg. lisaks sellele suri täna hommikul mu kääbushamster. : (
SIISKI on midagi ikka kontrastiks ka. reede-laupäev sai veedetud taaskord Läsna kandis, seekord järve ääres, megailusa täiskuu, tähtede ja lõkketule seltsis koos heade inimestega. tagasi jõudes külastasin vanavanemaid ning Sakus olles sain megauudise: mind ootab pilet Green Day kontsertile Stockholmis, kui ma seda vaid soovin. uskumatu, kui aastate vanused plaanid kunagi teoks võivad saada. leppisime ju selle inimesega kunagi väga ammu kokku, et kui eelpoolmainitud bänd kunagi Euroopasse peaks tulema, siis läheme, no matter what. nüüd on käes võimalus kunagine unistus teoks teha.
Apoptygma Berzerk - Shadow
SIISKI on midagi ikka kontrastiks ka. reede-laupäev sai veedetud taaskord Läsna kandis, seekord järve ääres, megailusa täiskuu, tähtede ja lõkketule seltsis koos heade inimestega. tagasi jõudes külastasin vanavanemaid ning Sakus olles sain megauudise: mind ootab pilet Green Day kontsertile Stockholmis, kui ma seda vaid soovin. uskumatu, kui aastate vanused plaanid kunagi teoks võivad saada. leppisime ju selle inimesega kunagi väga ammu kokku, et kui eelpoolmainitud bänd kunagi Euroopasse peaks tulema, siis läheme, no matter what. nüüd on käes võimalus kunagine unistus teoks teha.
Apoptygma Berzerk - Shadow
Subscribe to:
Posts (Atom)