sügis mõjub oma masendava melanhoolsusega. Poeedid on saavutanud playlistis esikoha ja pimedatel õhtutel kolletunud lehtedega kaetud tänavatel jalutamine muutub põhitegevuseks.
lõppev nädalavahetus möödus minevikku meenutades. juhuse läbi olen taas ühe hea lapsepõlvesõbraga suhtlema hakanud. jalutasime mõlema kunagises kodukohas ja arutasime, milline kõik kunagi oli. lapsepõlvest tuttavad kohad, isegi augud tänavas, mis seal juba terve igaviku olnud on, said taas selle tähenduse, mis ammustel aegadel.
laupäeval sain E-ga kokku. mind šokeeris väide, et me poolteist aastat näinud polnud. ta polnud sugugi muutunud.. kas mina olen? vist mitte eriti. ehkki kõik on pidevas muutumises, on asju ja inimesi, mis/kes jäävad meiega alatiseks.
kuidagi kurb on olla, kuid küllap see on sügisest. ühel hommikul kooli jalutades üritasin midagi sooja ette kujutada, kuna tohutult külm oli. silme ette tekkis miskipärast üks neist õhtutest, kus Läsnal Saara köögis istusime. õues oli pime ja külm, kuid toas oli kergelt praksuv pliit, laual oli palju süüa ja sooja teed ning laua ümber head sõbrad.. endiselt on imelik koolis käia, kui Saarat seal pole. vist jääb kartus, et me ta unustada võiksime, asjatuks.
poets of the fall - clevermind
10/11/09
10/4/09
ALATI alustan ma uut postitust sellega, et panen fontiks georgia, kirjutan "tere", veendun, et courier oli siiski õige, kustutan "tere" ära, vahetan fonti, kirjutan uuesti "tere", kustutan selle ära ning üritan siis meenutada, mis mul üldse öelda oli. tuleb välja, et mitte midagi. vähemalt mitte midagi, mis meenuks.
üldiselt mulle rutiin ei sobi, kuid sellisel kujul nagu praegu, kus tüüpiliseks on käia koolis (well, sinna satun ikka vahepeal ka, jah..), lisaks bändi- ja kammerkooriproovid, ööd vastu laupäeva veeta Liisi juures, nautida täiega laupäevahommikuid (varsti kahjuks enam mitte, sest õues on peaaegu väga külm) ja üle jäänud vaba ajaga teha.. noh, seda, mis pähe tuleb, on päris meeldiv.
viimane reede õhtu kujunes küllaltki meeldejäävaks. umbes kella kaheksaks õhtul olid meil Liisiga kõik tema kodus leiduvad varud ära söödud ja joodud ning igavus oli talumatu. kaalusime ideed magama minna, sest tappev uni pärast pikka nädalat ei lasknud isegi normaalselt mõelda. ka Samu lõbusad laulukesed ei äratanud mõistust, veel vähem põhja keeratud volüümiga Bon Jovi vinüül (yeah, meil on hea muusikamaitse). tekkis idee helistada ühele toredale ahvikesele, kelle kirjeldusele vastab tema enda blogis "see teine tüüp, kellest sa küllalt ei saa". hakkan varsti juba kahtlustama, et mina tema jaoks see "monkey on my back"-tüüp olen. samas, ta pole seda kunagi välja näidanud ja on alati väga sõbralik.. :D
igatahes otsustas too ahvike meiega liituda. juba 22.45 jõudis ta meie kodukanti ja mingi tobeda vihma kiuste jalutasime metsas ja oli tore.. kuni leidsime, et viimasele bussile ta küll ei jõua. mu kallist ahvikest ootas ees üle 20-kilomeetrine jalutuskäik koju. sellest end mitte häirida lastes, nagu ka asjaolust, et kui natuke kiiremini oleks bussipeatusse liikunud, oleks ta vähemalt kesklinna jõudnud, trippisime veel ringi, ostsime süüa, Liis leidis endale elu armastuse, mis konkureerib võib-olla isegi Samuga, ja millalgi öösel jõudsime koju. kogu aeg sadas vihma ja mu riided olid hommikul endiselt märjad, ning V. jõudis poole viieks, kui ma ei eksi, koju, aga see on lihtsalt väga meielik viis aega veeta.
too mets, mis pääskülas on, on juba liigagi koduseks saanud. jalutuskäik seal on pea iga päeva osa. iga paigaga seal on mälestusi.. mägi, millest alla üritasime suusatada (mina kukkusin poolel mäel ja L. lõpetas selle all põõsas), kohad, kuhu lapsena onni ehitasime, mäed, millest alla kelgutasime (nüüd käime nende otsas istumas ja.. ee.. söömas mõnikord).. ja siis see koht täiesti metsa alguses, kust me alati oma lapsepõlvesõbrad leiame, kes kunagi aru ei saa, mida me metsast otsime. vastasin viimane kord E.-le, et lähme jahile. pärast seda pole ta julgenud minuga rääkida.
koht, kus arvatavasti kõige vähem aega veedan, on kodu. siin lihtsalt pole midagi teha. praegugi mõtlen, kuidas võimalikult ruttu minema saaks. samas, pole halba ilma heata, siit saab alati süüa ja on koht kus magada. but that's about it, ei, arvuti on ka siin. kui mul raha oleks, ostaks läpaka endale. või uue kaamera. või paneks selle kõrvale ja võtaks kevadel Berliini-reisile kaasa.. ah jaa, planeeritud on saksa keele rühma ekskursioon Berliini aprillis. karta on, et kui mu ema seda rahastada viitsib, siis midagi muud ma sünnipäevaks ei saa, kuna reis oleks vahetult enne seda. samas, parim 18. sünnipäeva kink on ametlik täisealisus, seda ei trumpakski millegagi üle. arvestades seda, et saksa keele tunnis me midagi ei õpi ka, oleks Saksamaale minek hea praktika, kuna selle keele eksamit teha on mu plaan juba väga ammu. umbes seitsmendast klassist, kui tollane õpetaja rääkis, et keegi meie koolis kunagi saksa keele eksamit ei tee.
lõpuks avaldaks tänu ka kõigile mu hulludele sõpradele, you keep me alive. üksi ei saaks kunagi selliseid imelikke asju teha :) nii hea, kui on sarnaseid ahvikesi, kellega koos võib alati iseendaks jääda.
Sunrise Avenue - Birds and Bees
üldiselt mulle rutiin ei sobi, kuid sellisel kujul nagu praegu, kus tüüpiliseks on käia koolis (well, sinna satun ikka vahepeal ka, jah..), lisaks bändi- ja kammerkooriproovid, ööd vastu laupäeva veeta Liisi juures, nautida täiega laupäevahommikuid (varsti kahjuks enam mitte, sest õues on peaaegu väga külm) ja üle jäänud vaba ajaga teha.. noh, seda, mis pähe tuleb, on päris meeldiv.
viimane reede õhtu kujunes küllaltki meeldejäävaks. umbes kella kaheksaks õhtul olid meil Liisiga kõik tema kodus leiduvad varud ära söödud ja joodud ning igavus oli talumatu. kaalusime ideed magama minna, sest tappev uni pärast pikka nädalat ei lasknud isegi normaalselt mõelda. ka Samu lõbusad laulukesed ei äratanud mõistust, veel vähem põhja keeratud volüümiga Bon Jovi vinüül (yeah, meil on hea muusikamaitse). tekkis idee helistada ühele toredale ahvikesele, kelle kirjeldusele vastab tema enda blogis "see teine tüüp, kellest sa küllalt ei saa". hakkan varsti juba kahtlustama, et mina tema jaoks see "monkey on my back"-tüüp olen. samas, ta pole seda kunagi välja näidanud ja on alati väga sõbralik.. :D
igatahes otsustas too ahvike meiega liituda. juba 22.45 jõudis ta meie kodukanti ja mingi tobeda vihma kiuste jalutasime metsas ja oli tore.. kuni leidsime, et viimasele bussile ta küll ei jõua. mu kallist ahvikest ootas ees üle 20-kilomeetrine jalutuskäik koju. sellest end mitte häirida lastes, nagu ka asjaolust, et kui natuke kiiremini oleks bussipeatusse liikunud, oleks ta vähemalt kesklinna jõudnud, trippisime veel ringi, ostsime süüa, Liis leidis endale elu armastuse, mis konkureerib võib-olla isegi Samuga, ja millalgi öösel jõudsime koju. kogu aeg sadas vihma ja mu riided olid hommikul endiselt märjad, ning V. jõudis poole viieks, kui ma ei eksi, koju, aga see on lihtsalt väga meielik viis aega veeta.
too mets, mis pääskülas on, on juba liigagi koduseks saanud. jalutuskäik seal on pea iga päeva osa. iga paigaga seal on mälestusi.. mägi, millest alla üritasime suusatada (mina kukkusin poolel mäel ja L. lõpetas selle all põõsas), kohad, kuhu lapsena onni ehitasime, mäed, millest alla kelgutasime (nüüd käime nende otsas istumas ja.. ee.. söömas mõnikord).. ja siis see koht täiesti metsa alguses, kust me alati oma lapsepõlvesõbrad leiame, kes kunagi aru ei saa, mida me metsast otsime. vastasin viimane kord E.-le, et lähme jahile. pärast seda pole ta julgenud minuga rääkida.
koht, kus arvatavasti kõige vähem aega veedan, on kodu. siin lihtsalt pole midagi teha. praegugi mõtlen, kuidas võimalikult ruttu minema saaks. samas, pole halba ilma heata, siit saab alati süüa ja on koht kus magada. but that's about it, ei, arvuti on ka siin. kui mul raha oleks, ostaks läpaka endale. või uue kaamera. või paneks selle kõrvale ja võtaks kevadel Berliini-reisile kaasa.. ah jaa, planeeritud on saksa keele rühma ekskursioon Berliini aprillis. karta on, et kui mu ema seda rahastada viitsib, siis midagi muud ma sünnipäevaks ei saa, kuna reis oleks vahetult enne seda. samas, parim 18. sünnipäeva kink on ametlik täisealisus, seda ei trumpakski millegagi üle. arvestades seda, et saksa keele tunnis me midagi ei õpi ka, oleks Saksamaale minek hea praktika, kuna selle keele eksamit teha on mu plaan juba väga ammu. umbes seitsmendast klassist, kui tollane õpetaja rääkis, et keegi meie koolis kunagi saksa keele eksamit ei tee.
lõpuks avaldaks tänu ka kõigile mu hulludele sõpradele, you keep me alive. üksi ei saaks kunagi selliseid imelikke asju teha :) nii hea, kui on sarnaseid ahvikesi, kellega koos võib alati iseendaks jääda.
Sunrise Avenue - Birds and Bees
9/17/09
kohutav, kui kiireks elu viimasel ajal läinud on. alustasime uuesti bändiproovidega. esimesed kaks on täielikult läbi kukkunud, aga noh, vähemalt seltskond on hea. uued liikmed on kaasa toonud positiivsema suhtumise ja uued tuuled nii muusika- kui ka huumorivaldkonnas. oma naiseliku intelligentsiga suutsin isegi paar olulist tehnikaalast probleemi lahendada olles siis reeglit kinnitavaks erandiks ütlusele, et naised ja tehnika kokku ei käi.
ka kammerkoor on huvitav. seal peab, alt nagu ma olen, laulma vanade naiste häälega. et ma mõlemad lisaproovid vahele olen jätnud, ei tule vist esinemisest küll midagi välja, aga tore on ikkagi.
kurat, et see lauatelefon ka kogu aeg helisema peab -.-
koolipäevad on pikad, mis siis, et me seal midagi eriti ei tee, ainult nalja. ilm on külm, panin täna isegi talvejope. väga tänuväärne mõte, nagu ma piritale sattudes avastasin.
kõik see kokku teeb päevad väga pikaks. õhtul 10 paiku jõuan koju ning hommikul ärkan kell 6, et veeta veidi kvaliteetaega koos K-ga. ärge saage minust valesti aru, see osa päevast pole sugugi väsitav. need udused hommikud, kus põhimaanteed on alles tühjad,üksikud kojamehed riisuvad lehti kokku ja kaks unist armunut üritavad õigeks ajaks kooli jõuda on need, mis teevad sügishommikud ärkamisväärseteks. koolipäev pärast seda on ka täiesti talutav, eriti kui see kuskil omas maailmas veeta, ainult naerda ja totakaid lauluviise ümiseda.
homme on reede.
Poets Of The Fall - 3AM
ka kammerkoor on huvitav. seal peab, alt nagu ma olen, laulma vanade naiste häälega. et ma mõlemad lisaproovid vahele olen jätnud, ei tule vist esinemisest küll midagi välja, aga tore on ikkagi.
kurat, et see lauatelefon ka kogu aeg helisema peab -.-
koolipäevad on pikad, mis siis, et me seal midagi eriti ei tee, ainult nalja. ilm on külm, panin täna isegi talvejope. väga tänuväärne mõte, nagu ma piritale sattudes avastasin.
kõik see kokku teeb päevad väga pikaks. õhtul 10 paiku jõuan koju ning hommikul ärkan kell 6, et veeta veidi kvaliteetaega koos K-ga. ärge saage minust valesti aru, see osa päevast pole sugugi väsitav. need udused hommikud, kus põhimaanteed on alles tühjad,üksikud kojamehed riisuvad lehti kokku ja kaks unist armunut üritavad õigeks ajaks kooli jõuda on need, mis teevad sügishommikud ärkamisväärseteks. koolipäev pärast seda on ka täiesti talutav, eriti kui see kuskil omas maailmas veeta, ainult naerda ja totakaid lauluviise ümiseda.
homme on reede.
Poets Of The Fall - 3AM
9/11/09
mõnikord piisab vaid ühest pilgust, et märgata kedagi erilist. tihtipeale on vaja vaid mõnda sõna, et tühjusest luua midagi, mis liblikad talveunest äratab. võib ka juhtuda, et koht, mis niivõrd tavaline tundub, ühtäkki suure tähenduse saab.
uuestisündinud tunne on. tühi koht looduses sai täidetud. täpselt see, mida ma ootasin, juhtus. seda kõige imelikumal võimalikul viisil.
ülehomme lähen katakombidesse kolama :) huvilised on kaasa oodatud, aga võib eeldada, et tegu on üsnagi hirmutava ettevõtmisega. kõnealuses kohas nimelt ei tööta taskulampide patareid ning mobiiltelefonid käivitavad enesehävitusrežiimi (lülitavad end välja, ega lase uuesti sisse lülitada). kõlas huvipakkuvalt.. ^^
muidu veel nii palju, et koolis on huvitav, kui mõni õpetaja tunneb end olevat hullumajja sattunud või palutakse mul riietuse värvivalikut muuta (lubasin seda soovitust kaaluda..), ainult Saarast tunneme kõik kohutavalt puudust. matemaatikas mingite idiootide möla ilma sinuta kuulata on õudne :(
homme piljardisse. oleks siis vahepeal mänginud ka, aga ei. saan haledalt pähe arvatavasti.
Terminaator - Romula. don't ask :D
uuestisündinud tunne on. tühi koht looduses sai täidetud. täpselt see, mida ma ootasin, juhtus. seda kõige imelikumal võimalikul viisil.
ülehomme lähen katakombidesse kolama :) huvilised on kaasa oodatud, aga võib eeldada, et tegu on üsnagi hirmutava ettevõtmisega. kõnealuses kohas nimelt ei tööta taskulampide patareid ning mobiiltelefonid käivitavad enesehävitusrežiimi (lülitavad end välja, ega lase uuesti sisse lülitada). kõlas huvipakkuvalt.. ^^
muidu veel nii palju, et koolis on huvitav, kui mõni õpetaja tunneb end olevat hullumajja sattunud või palutakse mul riietuse värvivalikut muuta (lubasin seda soovitust kaaluda..), ainult Saarast tunneme kõik kohutavalt puudust. matemaatikas mingite idiootide möla ilma sinuta kuulata on õudne :(
homme piljardisse. oleks siis vahepeal mänginud ka, aga ei. saan haledalt pähe arvatavasti.
Terminaator - Romula. don't ask :D
9/4/09
un éternel retour .
juba aastaid..? igatahes pikka aega tagasi, lubasin kirjutada esimesest septembrist ja sellest, kuidas kõik nüüd on. rusuv. (ei leidnud algselt õiget sõna, tahtsin 'suruv' kirjutada. näide minust kui elavast eesti keele sõnaraamatust ja konteksti sobivate sõnade kasutajast..)
kõik tuli liiga äkki. pole sugugi lõbus end ühtäkki matemaatikatunnist, kahtlase keelekasutusega ja imelike valemitega lehega tõtt vaatamast avastada. samas, toimunud muudatused teevad uue olukorra pisut huvitavamaks.
nüüd kõigest järjekorras. esimesel septembril üllatas meid klassi koosseisus toimunud muutus. meiega oli liitunud kaks noort ema ja üks tüüp, keda alguses sarimõrvariks peeti (and it speaks too!). vaeseke langes esimesel koolipäeval legolase rünnaku alla ning minu kaastunne sai hirmust võitu. vahetasime paar sõna. tuli välja, et ta oli pärit Siiri eelmisest koolist.
uueks klassivanemaks valisime ühiste hüüete saatel (nagu spartas, as Priit said) Uku. paar päeva hiljem tabasime ta morni näoga pikendatud õpilaspileteid jagamas.
meil on uus tund "voorused". pange nüüd see niigi imestust tekitav mõiste kristlikku võtmesse. jee.
koolis on masu, õpetajad ei saa isegi pastakaid endale lubada. kallis õppealajuhataja tuli heale lahendusele - suur osa tunde tehti 15 minutit lühemaks ning ajaloo- ja geograafiatunnid toimuvad nüüd terve lennu omasoolistega koos. Ilvarist oli kahju, kui ta viiekümne tüdruku ees üritas sisukaid lauseid koostada. "inimene, näiteks kõblas, on algelisem kui ader." on üks värvikamaid neist. vähemalt geograafiaõpetaja on nüüd õnnelik. ühes ruumis poolesaja neiuga - kas pole see iga mehe unistus?
muidu on nagu vhk ikka. jõuad ühes klassis koha sisse võtta, kui ilmneb, et kõik meist päris kindlasti sinna ära ei mahu ning vahetatakse klassi. või siis ei ilmu õpetaja lihtsalt kohale. selgitasime taolise olukorra tüüpilisust ka uutele klassikaaslastele, kes leidsid sellega veidi raske harjuda olevat, kuid lubasid anda oma parima.
siiski, minu eelmise aasta follower on vahepeal eneseteadlikumaks muutunud ning õnnistab mind nüüd vaid mõne mürgise repliigiga. positiivne.
hommikud lähevad juba praegu aina raskemaks. täna hommikul murdsime Liisiga raekoja platsi kehrwiederisse sisse kell kolmveerand kaheksa, kuna kofeiinivajadus ei lubanud koolipäeva alustada. seega tegelesin ma terve kirjandustunni ärkamise ning hommikukohvi nautimisega.
homme saab magada. ja golive on ka. miski, mis läbi aastate on saanud suve lõpetavaks sündmuseks. pärast seda on õige aeg millekski, mis algab d-tähega ning on masenduse pikemaajalisem vorm.
Die Toten Hosen - Sascha... ein aufrechter Deutscher.
(ja ma muutsin teadlikult sõnu oma msni pealkirja jaoks. jic.)
kõik tuli liiga äkki. pole sugugi lõbus end ühtäkki matemaatikatunnist, kahtlase keelekasutusega ja imelike valemitega lehega tõtt vaatamast avastada. samas, toimunud muudatused teevad uue olukorra pisut huvitavamaks.
nüüd kõigest järjekorras. esimesel septembril üllatas meid klassi koosseisus toimunud muutus. meiega oli liitunud kaks noort ema ja üks tüüp, keda alguses sarimõrvariks peeti (and it speaks too!). vaeseke langes esimesel koolipäeval legolase rünnaku alla ning minu kaastunne sai hirmust võitu. vahetasime paar sõna. tuli välja, et ta oli pärit Siiri eelmisest koolist.
uueks klassivanemaks valisime ühiste hüüete saatel (nagu spartas, as Priit said) Uku. paar päeva hiljem tabasime ta morni näoga pikendatud õpilaspileteid jagamas.
meil on uus tund "voorused". pange nüüd see niigi imestust tekitav mõiste kristlikku võtmesse. jee.
koolis on masu, õpetajad ei saa isegi pastakaid endale lubada. kallis õppealajuhataja tuli heale lahendusele - suur osa tunde tehti 15 minutit lühemaks ning ajaloo- ja geograafiatunnid toimuvad nüüd terve lennu omasoolistega koos. Ilvarist oli kahju, kui ta viiekümne tüdruku ees üritas sisukaid lauseid koostada. "inimene, näiteks kõblas, on algelisem kui ader." on üks värvikamaid neist. vähemalt geograafiaõpetaja on nüüd õnnelik. ühes ruumis poolesaja neiuga - kas pole see iga mehe unistus?
muidu on nagu vhk ikka. jõuad ühes klassis koha sisse võtta, kui ilmneb, et kõik meist päris kindlasti sinna ära ei mahu ning vahetatakse klassi. või siis ei ilmu õpetaja lihtsalt kohale. selgitasime taolise olukorra tüüpilisust ka uutele klassikaaslastele, kes leidsid sellega veidi raske harjuda olevat, kuid lubasid anda oma parima.
siiski, minu eelmise aasta follower on vahepeal eneseteadlikumaks muutunud ning õnnistab mind nüüd vaid mõne mürgise repliigiga. positiivne.
hommikud lähevad juba praegu aina raskemaks. täna hommikul murdsime Liisiga raekoja platsi kehrwiederisse sisse kell kolmveerand kaheksa, kuna kofeiinivajadus ei lubanud koolipäeva alustada. seega tegelesin ma terve kirjandustunni ärkamise ning hommikukohvi nautimisega.
homme saab magada. ja golive on ka. miski, mis läbi aastate on saanud suve lõpetavaks sündmuseks. pärast seda on õige aeg millekski, mis algab d-tähega ning on masenduse pikemaajalisem vorm.
Die Toten Hosen - Sascha... ein aufrechter Deutscher.
(ja ma muutsin teadlikult sõnu oma msni pealkirja jaoks. jic.)
8/17/09
juba pikka aega üritan M-ile selgeks teha, et ta lihtsalt ei saa teada, mida F. S. S. tähendab, ega leia seda google'st ka. pärast emohetke tulnud teemavahetusega on korralikult naerda saanud ning mu teine mahlapakk sai ka just tühjaks. tänases, või õigemini küll eilses päevas, oli üllatavalt palju emotsioone. (M pakkus mulle just ausat tehingut - 2 tundi suuseksi talle huvi pakkuva info eest.) huvitav, kas täna on mingi eriline planeetide seis või midagi?
sain T uue aadressi teada. magasini 35. mul polegi ammu kirjasõpra olnud :)
hea, kui lausega "asi on põhimõttes" saab kõik ära põhjendada..
halb on see, et kaks nädalat veel ja hetkel on küll tunne, et sel suvel pole midagi erilist korda saatnud. kui kellelgi on mõni hullumeelne idee ja soov see teostada, siis andke ainult teada, i'm in! ;)
miskipärast on lausa iga päev kellegi sünnipäev.
Palju õnne, Uku! :D
Teh Retardoz - Hoch Soll Sie Leben
sain T uue aadressi teada. magasini 35. mul polegi ammu kirjasõpra olnud :)
hea, kui lausega "asi on põhimõttes" saab kõik ära põhjendada..
halb on see, et kaks nädalat veel ja hetkel on küll tunne, et sel suvel pole midagi erilist korda saatnud. kui kellelgi on mõni hullumeelne idee ja soov see teostada, siis andke ainult teada, i'm in! ;)
miskipärast on lausa iga päev kellegi sünnipäev.
Palju õnne, Uku! :D
Teh Retardoz - Hoch Soll Sie Leben
8/14/09
järgnevad paar nädalat on mitmes mõttes masendavad. ilm läheb aina külmemaks, kool jõuab järjest lähemale.. kärsitu nagu ma olen, tundub olevat parem kui need juba läbi oleks. samas, see vastik muutus mille tõttu taaskord teistsuguse elustiiliga harjuma peab, ei tundu sugugi kutsuv.
selle suve juhtlauseteks olid vist, et "Iga vana asja lõpp on millegi uue algus.", ning "Oma elurajal kõndides ära muretse mahajääjate pärast, sest nemad ise seda ei teeks." nende järgimine on suur samm, kuid muutused toovad head.
põhjuseid, miks on nii nagu on (kes teavad, need saavad aru), on arvatavasti rohkem kui me näeme/näha tahame. inimeste muutumine, samas kõigest kinni hoidmine, mis kunagi oli.. kõik pole enam reaalsus, see on ainult meie peas kinni ja mõnikord, kas või väga radikaalse teo läbi, on võimalik lahti saada millestki, mis juba väga ammu piinab.
F.S.S. , Siiri!
Apoptygma Berzerk - Shadow
selle suve juhtlauseteks olid vist, et "Iga vana asja lõpp on millegi uue algus.", ning "Oma elurajal kõndides ära muretse mahajääjate pärast, sest nemad ise seda ei teeks." nende järgimine on suur samm, kuid muutused toovad head.
põhjuseid, miks on nii nagu on (kes teavad, need saavad aru), on arvatavasti rohkem kui me näeme/näha tahame. inimeste muutumine, samas kõigest kinni hoidmine, mis kunagi oli.. kõik pole enam reaalsus, see on ainult meie peas kinni ja mõnikord, kas või väga radikaalse teo läbi, on võimalik lahti saada millestki, mis juba väga ammu piinab.
F.S.S. , Siiri!
Apoptygma Berzerk - Shadow
6/21/09
T.
juba suve algusega olen suutnud nii üle pingutada, et mingi salakaval haigus on sisse pugenud. terve öö oli midagi poolune taolist segamini hallutsinatsioonidega, kuna palavik otsustas natuke nalja teha.
suvi on üldse imelik asi. terve kooliaja jooksul ootad, et see kätte jõuaks ja saaks puhata, nüüd aga on pidevalt hull väsimus, sest kogu aeg on vaja midagi teha. kuidas te kõik jaksate ? :D
peaks ka mainima, et kuuepäevane eemalolek sellest maailmast muutis minu arvamust nii mõnegi inimese suhtes ja pani oma elu ja tuleviku üle järele mõtlema.
tahaks midagi, aga ei tea, mida...
Green Day - Last Night On Earth
suvi on üldse imelik asi. terve kooliaja jooksul ootad, et see kätte jõuaks ja saaks puhata, nüüd aga on pidevalt hull väsimus, sest kogu aeg on vaja midagi teha. kuidas te kõik jaksate ? :D
peaks ka mainima, et kuuepäevane eemalolek sellest maailmast muutis minu arvamust nii mõnegi inimese suhtes ja pani oma elu ja tuleviku üle järele mõtlema.
tahaks midagi, aga ei tea, mida...
Green Day - Last Night On Earth
6/8/09
uskumatu. külastasin praegu ekooli ja avastasin, et mingi ime läbi on sinna tekkinud hinded, mida ma obviously ära teeninud pole või vähemalt ei oodanud. prantsuse keele eksami hinnet otsides leidsin lihtsalt hinded kõiges peale selle. hea, et veel geograafia järeltööks õppima ei jõudnud hakata.
aastate jooksul kõige hullem tunnistus küll, kuid mitte ühtegi puudulikku. seda aastat arvestades üle ootuste saavutus. niinii hea meel on. lisaks anti mulle lootust, et ka eksamit ei kukkunud läbi, veelgi enam, ma olevat lausa nelja saanud - midagi, mida tolles va erialaaines minuga väga harva juhtub.
kahe päeva pärast saab Eestist minema sõita. poleks nüüd teatud vahelejäämist ja tüli emaga olnud, siis tuleks väga hea reis. eks vast tulebki, kuid kolmekordne ettevaatlikus või enese varustamine kallite ropsimaitseliste närimiskummidega on hädavajalik.
tunnistus jääb vist sel aastal saamata. vaevalt et ma mingi aktuse pärast ainsal võimalikul hommikul enne reisi välja magamata jätan. nagunii pole aimugi, mis kell ja kus see toimub. oh, well, siis ei saa tunnistust. sellele järgneb nutt. ei, kurat, hea idee oli, mis riietuses aktusele ilmuda. endakujundatud t-särkides, otsese vihjega inimesele, kellest MUL ON KOPP EES ning ma pole sugugi ainus.
.. seega.. SUVI! omgomgomg. see on käes. käänt beliiv it.
Sunrise Avenue - My Girl Is Mine
aastate jooksul kõige hullem tunnistus küll, kuid mitte ühtegi puudulikku. seda aastat arvestades üle ootuste saavutus. niinii hea meel on. lisaks anti mulle lootust, et ka eksamit ei kukkunud läbi, veelgi enam, ma olevat lausa nelja saanud - midagi, mida tolles va erialaaines minuga väga harva juhtub.
kahe päeva pärast saab Eestist minema sõita. poleks nüüd teatud vahelejäämist ja tüli emaga olnud, siis tuleks väga hea reis. eks vast tulebki, kuid kolmekordne ettevaatlikus või enese varustamine kallite ropsimaitseliste närimiskummidega on hädavajalik.
tunnistus jääb vist sel aastal saamata. vaevalt et ma mingi aktuse pärast ainsal võimalikul hommikul enne reisi välja magamata jätan. nagunii pole aimugi, mis kell ja kus see toimub. oh, well, siis ei saa tunnistust. sellele järgneb nutt. ei, kurat, hea idee oli, mis riietuses aktusele ilmuda. endakujundatud t-särkides, otsese vihjega inimesele, kellest MUL ON KOPP EES ning ma pole sugugi ainus.
.. seega.. SUVI! omgomgomg. see on käes. käänt beliiv it.
Sunrise Avenue - My Girl Is Mine
6/3/09
paranoiline neeger
kõik on nii imelik praegu, raske on aru saada.. ma ei teagi. inimesed on eemalolevad, järjest enam silmakirjalikkust ja valetamist tuleb igalt poolt. hea, kui suvi vahele tuleb. valede keskel on raske elada.
nädala pärast saab Rootsi sõita. hea olekski eemal olla kõigist mõnda aega, küllap siis näeb, mis edasi saab. samas, ma pean lihtsalt ära mainima, kui tänulik ma olen neile, kes siiralt sõbrad on ja hoolivad. uskuge, sellest saab aru. aitäh teile. :)
paarikümne järeltöö pärast on suvi. so close, yet so far. kõik muutub ja nii peabki.
Green Day - 21st century breakdown
Green Day - 21st century breakdown
5/14/09
be careful who you let in..
viimaks ometi oli mul aega lugeda viimased 180 lk raamatust mille sünnipäevaks sain. sellest, mida ühes vanemas postituses ka mainitud on. ütleks siis kohe ära, et see on kõige haigem raamat mida ma kunagi lugenud olen.
uskumatu tegelikult, kui lihtne on inimestega mängida. neile vastumeelsust teeseldes rääkides seda, mida nad kuulda tahavad, on võimalik ka paadunud küünikud ümber sõrme keerata. ehkki kusagilt raamatu esimese kolmandiku lõpust oli võimalik lõpplahendust järeldada, peab tunnistama, et peategelase asemel olles oleks minuga samamoodi läinud. soov näha kõigis head ja võimet muutuda on inimlik.
fakt on aga see, et kõik kes näivad head, pole seda. ja vastupidi.
( Joy Fielding "Charley's Web" )
uskumatu tegelikult, kui lihtne on inimestega mängida. neile vastumeelsust teeseldes rääkides seda, mida nad kuulda tahavad, on võimalik ka paadunud küünikud ümber sõrme keerata. ehkki kusagilt raamatu esimese kolmandiku lõpust oli võimalik lõpplahendust järeldada, peab tunnistama, et peategelase asemel olles oleks minuga samamoodi läinud. soov näha kõigis head ja võimet muutuda on inimlik.
fakt on aga see, et kõik kes näivad head, pole seda. ja vastupidi.
( Joy Fielding "Charley's Web" )
5/13/09
püha lehm..
.. just see olevat eurovisioon Liisi jaoks.
eile õhtul sai seda pühadust siis vaadatud. ülivenelikkude vahepalade kiuste oli hea kontsert. võib öelda, et need isegi sobisid. norida võib vaid õhtujuhtide kallal, kes hoolimata oma taustast ( supermodell ning Venemaa stiilseim mees + parim saatejuht? ) olid, parema sõna puudumisel, kohutavad.
ehkki minu lemmikutest vaid üks finaali sai (kõige lemmikum, nagu pärast välja tuli. hommikul ärkasin too lugu peas kumisemas. nii mõnus ^^, ), suutsin üsna hästi ennustada, kes edasi pääsevad - ballaadid, transvestiidid ja ilusad naised, as always. tõmbasin endale ka eurolaulude albumi, et nende võlule pihta saada. siiani ei funka.
eile õhtul sai seda pühadust siis vaadatud. ülivenelikkude vahepalade kiuste oli hea kontsert. võib öelda, et need isegi sobisid. norida võib vaid õhtujuhtide kallal, kes hoolimata oma taustast ( supermodell ning Venemaa stiilseim mees + parim saatejuht? ) olid, parema sõna puudumisel, kohutavad.
ehkki minu lemmikutest vaid üks finaali sai (kõige lemmikum, nagu pärast välja tuli. hommikul ärkasin too lugu peas kumisemas. nii mõnus ^^, ), suutsin üsna hästi ennustada, kes edasi pääsevad - ballaadid, transvestiidid ja ilusad naised, as always. tõmbasin endale ka eurolaulude albumi, et nende võlule pihta saada. siiani ei funka.
viimased kaks päeva on möödunud AOE-d, piljardit ja crime'i mängides ning köhides. üsna nolife. seda tähtsam tundub nädalavahetuseks plaanide tegemine, mis hetkel kuidagi õnnestuda ei taha. võiks jälle sõita kuhugi, aga ükski linn ei ahvatle hetkel.
peaks uurima, kas on olemas rohtu, mis unenägusid peletaks. see pole enam üldse tore, mis öösiti mu peas toimub. ilusad unenäod ei ole enam kontrastiks vahvate inimeste ja olukordade pidevale nägemisele, vaid juhtuvad nii kord nädalas. kui veab. hästi.. düm tek tek !
leidsin täna mingi blogi, kuhu pole kirjutatud enam umbes aasta, kuid mis, olgugi et räägib vaid ühe inimese tegemistest, peegeldab mulle mu enda elu mõtet. kõlab uskumatuna, et sellist hingesugulust on võimalik tunda võhivõõraga. nali on selles, et tema andmeid pole võimalik saada. jääb ainult teadmine ta olemasolust. :)
Regina - Bistra Voda
peaks uurima, kas on olemas rohtu, mis unenägusid peletaks. see pole enam üldse tore, mis öösiti mu peas toimub. ilusad unenäod ei ole enam kontrastiks vahvate inimeste ja olukordade pidevale nägemisele, vaid juhtuvad nii kord nädalas. kui veab. hästi.. düm tek tek !
leidsin täna mingi blogi, kuhu pole kirjutatud enam umbes aasta, kuid mis, olgugi et räägib vaid ühe inimese tegemistest, peegeldab mulle mu enda elu mõtet. kõlab uskumatuna, et sellist hingesugulust on võimalik tunda võhivõõraga. nali on selles, et tema andmeid pole võimalik saada. jääb ainult teadmine ta olemasolust. :)
Regina - Bistra Voda
5/9/09
a fucked up week.
terve see nädal on olnud otsast lõpuni masendav. peaaegu iga päev on keegi otsustanud oma lahkarvamust millegi kohta minu peale karjumisega väljendada, mis koostöös maikuu melanhoolse iluga mõjub eriti kurvastavalt. mind ei soovi enam mu kitarriõpetaja, koolis on probleemid klassijuhatajaga ning mu ema on ka pissed off kogu aeg. lisaks sellele suri täna hommikul mu kääbushamster. : (
SIISKI on midagi ikka kontrastiks ka. reede-laupäev sai veedetud taaskord Läsna kandis, seekord järve ääres, megailusa täiskuu, tähtede ja lõkketule seltsis koos heade inimestega. tagasi jõudes külastasin vanavanemaid ning Sakus olles sain megauudise: mind ootab pilet Green Day kontsertile Stockholmis, kui ma seda vaid soovin. uskumatu, kui aastate vanused plaanid kunagi teoks võivad saada. leppisime ju selle inimesega kunagi väga ammu kokku, et kui eelpoolmainitud bänd kunagi Euroopasse peaks tulema, siis läheme, no matter what. nüüd on käes võimalus kunagine unistus teoks teha.
Apoptygma Berzerk - Shadow
SIISKI on midagi ikka kontrastiks ka. reede-laupäev sai veedetud taaskord Läsna kandis, seekord järve ääres, megailusa täiskuu, tähtede ja lõkketule seltsis koos heade inimestega. tagasi jõudes külastasin vanavanemaid ning Sakus olles sain megauudise: mind ootab pilet Green Day kontsertile Stockholmis, kui ma seda vaid soovin. uskumatu, kui aastate vanused plaanid kunagi teoks võivad saada. leppisime ju selle inimesega kunagi väga ammu kokku, et kui eelpoolmainitud bänd kunagi Euroopasse peaks tulema, siis läheme, no matter what. nüüd on käes võimalus kunagine unistus teoks teha.
Apoptygma Berzerk - Shadow
4/26/09
26. aprill
loodetavasti loevad mu blogi ka kõik mittesoovitavad isikud, sest kõik, millega ma viimasel ajal tegelenud olen, on need vhklaste põhihuvialad. mitte õppimine ega jumala teenimine, vaid alkoholi, tubaka ja mu meelisinstrumendiga seotud tegevused. tavaliselt saab alustatud keset nädalat, näiteks neljapäeval, ning jätkatud järgmise esmaspäevani. teisipäev-kolmapäev on mõeldud kodus puhkamiseks ning siis võib uuele ringile minna.
võimalik, et selline peabki olema seitseteist-tuul-ja-torm-elu, ikkagi ju viimane samm enne täisealiseks saamist. siiani tundusid imelikud need, kes igal võimalikul juhul lähitulevikus 18 saamise üle pahameelt avaldasid, kuid nüüd tundub hirm nii vana olemise ees liigagi reaalne. iga hetkega suureneb soov olla jälle eelkooliealine, mitte midagi teada täiskasvanumaailma "võludest" ning nautida liivakastimängude probleemitust.
Madli kinkis mulle raamatu, mida ammu juba lugeda tahtnud olen, kuid mida väliskirjanduse raamatukogus ei eksisteerinud. mul on nüüd päris oma Joy Fielding'u romaan, millega.. kahte järgmist ööd sisustada, et seda teisipäeval esimeses tunnis poolsurnuna homereadinguks vastata. oh, happy days ^^ , i am perfectly vain.
N-euro - Ära Viska Prügi Maha
võimalik, et selline peabki olema seitseteist-tuul-ja-torm-elu, ikkagi ju viimane samm enne täisealiseks saamist. siiani tundusid imelikud need, kes igal võimalikul juhul lähitulevikus 18 saamise üle pahameelt avaldasid, kuid nüüd tundub hirm nii vana olemise ees liigagi reaalne. iga hetkega suureneb soov olla jälle eelkooliealine, mitte midagi teada täiskasvanumaailma "võludest" ning nautida liivakastimängude probleemitust.
Madli kinkis mulle raamatu, mida ammu juba lugeda tahtnud olen, kuid mida väliskirjanduse raamatukogus ei eksisteerinud. mul on nüüd päris oma Joy Fielding'u romaan, millega.. kahte järgmist ööd sisustada, et seda teisipäeval esimeses tunnis poolsurnuna homereadinguks vastata. oh, happy days ^^ , i am perfectly vain.
N-euro - Ära Viska Prügi Maha
4/6/09
appi !
öelda oleks väga palju, kuid ei tohi. mõelda enam ei julge, äkki saavad mõtted lõpuks teoks. muidu läheb ässdi.
4/2/09
2. aprill
alustasime täna nädalavahetuseks varustuse muretsemist. enam-vähem ühele poole sai Saara kingiga, mida me kõigepealt tunde mööda Tallinna suuremaid kaubanduskeskusi otsisime (jah, ma olen nii šoppaja tüüpi, eks), kuid lõpuks ikkagi kergema vastupanu teed läksime. et mu kingipartneriks on Diana, kellel on kunstiannet, kuulus kingituse tuunimise juurde mõnus läbustamine viru keskuse kõige rotimas wc-s, mille olemasolust mul ausalt öeldes aimugi polnud. tõsiselt weird koht. lõpuks saavutasime rahulolu ning kingitus ise viibib hetkel ühe hea inimese kodus, voodi all.
ehkki on tõenäosus, et kõik meist pärast nädalavahetust enam elus pole, on hea oodata midagi, mille käigus kõigest eemale saab. see on viimasel ajal ainuvõimalikuks muutunud. homme-ülehomme tuleb toime panna.. mitte mõrv, vaid viimased ostud ning (pärast tänast on see sõna inside..) tuleb meie tripp vesse-läsna-..tallinn :)
nii uskumatu kui see ka poleks, pärast homset olen ma kahe nädala jooksul iga päev kooli jõudnud ja vähemalt enamikes tundides käinud. see on arvatavasti selle aasta rekord. ma olen nii uhke enda üle ^^ . lisaks sellele on mind kolme päeva jooksul neli korda avalikult hulluks sõimatud. ma hakkasin mõtlema, et kes teab, äkki see polegi paljas sõim, võib-olla on see valus tõde, mida me kunagi kuulda ei taha?
ma sain emalt suure rohelise stressipalli. tal on kurjad silmad ja ta vilgub.
Good Charlotte - Something Else
ehkki on tõenäosus, et kõik meist pärast nädalavahetust enam elus pole, on hea oodata midagi, mille käigus kõigest eemale saab. see on viimasel ajal ainuvõimalikuks muutunud. homme-ülehomme tuleb toime panna.. mitte mõrv, vaid viimased ostud ning (pärast tänast on see sõna inside..) tuleb meie tripp vesse-läsna-..tallinn :)
nii uskumatu kui see ka poleks, pärast homset olen ma kahe nädala jooksul iga päev kooli jõudnud ja vähemalt enamikes tundides käinud. see on arvatavasti selle aasta rekord. ma olen nii uhke enda üle ^^ . lisaks sellele on mind kolme päeva jooksul neli korda avalikult hulluks sõimatud. ma hakkasin mõtlema, et kes teab, äkki see polegi paljas sõim, võib-olla on see valus tõde, mida me kunagi kuulda ei taha?
ma sain emalt suure rohelise stressipalli. tal on kurjad silmad ja ta vilgub.
Good Charlotte - Something Else
3/26/09
austerlane, kellel pole karmavõlga.
on teil kunagi juhtunud nii, et välismaal olles kaotate juhuslikult (või meelega?) oma pangakaardi ja keegi heasüdamlik kodanik peab enda kohuseks teavitada sellest teie kodupanka, et teatada oma leiust ning jätab sinna oma kontaktandmed, et oma vara kindlasti kätte saaksite? ei ole? siis mõelge hoolikalt järele, miks teil mingi karmavõlg on. sest kindlasti on minusarnaseid inimesi veel.
täna pärast tunde oli meil Saaraga sada asja teha. pärast mööda linna ringi tõmblemist (well, selle juurde kuulus ka tund aega niisama hessis passimist), läksime macdonald'sist üle tee asuvast pangaautomaadist Saara hetkeressursse kontrollima. pilku juhuslikult maha langetades leidsime sealt pangakaardi, mis lähemal uurimisel kuulus Hans Morawegile, kes on austerlane. see oli põhjus, miks ma hetke ajendil otsustasin helistada austriasse ja teavitada sealset panka oma leiust. teenindaja, kellega ma rääkisin, valdas suurepärast inglise keelt ja nii jõudsime kokkuleppele, et nad teavitavad Hansu ning kui too oma kaarti tagasi soovib, võib ta mulle helistada. siiamaani kannan oma telefoni igal pool kaasas, lootuses, et "mein Prinz auf einem weissen Pferd või misiganes" mulle helistab ning kaunis saksa keeles minuga kõneleb, sest inglise keelt ta minu.. unistustes? mõtetes? .. ei oska. seega ma ütlen talle, et "wo bist du? am welchen Strasse? stehe da! ich komme in vierzig Minuten!". ma ei taha teada, kui ebakorrektne väljendusviis see on, aga palju enamaks ma suuteline pole :D
siiski, see pani punkti tänasele muidu igavale päevale. või noh, pärast kooli tsillimine oli üsna fun, aga tunnid olid igavad, sest Saara oli unine. ah jaa, känguruülesannetega oli skoor. tark tunne oli korraks.
Good Charlotte - Something Else
täna pärast tunde oli meil Saaraga sada asja teha. pärast mööda linna ringi tõmblemist (well, selle juurde kuulus ka tund aega niisama hessis passimist), läksime macdonald'sist üle tee asuvast pangaautomaadist Saara hetkeressursse kontrollima. pilku juhuslikult maha langetades leidsime sealt pangakaardi, mis lähemal uurimisel kuulus Hans Morawegile, kes on austerlane. see oli põhjus, miks ma hetke ajendil otsustasin helistada austriasse ja teavitada sealset panka oma leiust. teenindaja, kellega ma rääkisin, valdas suurepärast inglise keelt ja nii jõudsime kokkuleppele, et nad teavitavad Hansu ning kui too oma kaarti tagasi soovib, võib ta mulle helistada. siiamaani kannan oma telefoni igal pool kaasas, lootuses, et "mein Prinz auf einem weissen Pferd või misiganes" mulle helistab ning kaunis saksa keeles minuga kõneleb, sest inglise keelt ta minu.. unistustes? mõtetes? .. ei oska. seega ma ütlen talle, et "wo bist du? am welchen Strasse? stehe da! ich komme in vierzig Minuten!". ma ei taha teada, kui ebakorrektne väljendusviis see on, aga palju enamaks ma suuteline pole :D
siiski, see pani punkti tänasele muidu igavale päevale. või noh, pärast kooli tsillimine oli üsna fun, aga tunnid olid igavad, sest Saara oli unine. ah jaa, känguruülesannetega oli skoor. tark tunne oli korraks.
Good Charlotte - Something Else
3/23/09
"muu nolk" olen.
et siis kool ja.. tore on.
täna oli mõnus päev. üle pika aja sai skoorida, isegi prantsuse keele vestluskursuses suutsin millestki aru saada. ülejäänud tundides ma naersin niisama. homme enam ei naera, kui kõik õppimata on. ma siiralt ei viitsi praegu.
ah jaa, Krissul on sünnipäev täna. palju õnne! :) ikkagi inimene, tänu kellele tuli Simple Plani sabas umbes kolmveerand tundi vähem seista.
..mul tuli ka üks geniaalne ja täiesti realistlik idee, kuidas rikkaks ja kuulsaks saada. nüüd vajab see vaid teostamist enne aprilli lõppu. arvestades seda, kui palju selleks teostamiseks potensiaali on.. kes teab.
vaheajaks plaanitud kitarritunniks harjutamisega peab ka täna ühele poole saama. homme on tund ja mul pole KUMPARASITASÜDASÜDA peas. aga ma ei viitsi seda ka. ma kuulan muusikat nimelt. eesti klassikat. (appi, mu valuvaigistid laksivad..) "hiihihhiimaaalajaaa.."(8) oeh. kas ma..? jah, rääkisin küll, eelmises postituses oma vaheajast. nii palju siis mälust. .. *naerab*. "KÕIK EI OLE AJUVÄHK, MIS MÕISTUSE SULT SÖÖB" oli nali. üks tänase päeva kilde. huvitav.. kui mul pole ajuvähki, mis mu mõistuse siis ära sõi? ma ei suuda isegi õigete sõnadega rääkida enam. vähemalt leiutasin ma eesti keelde uue sõna - ponnid. pottide ja pannide koondnimetus, mida ma mitu korda täiesti kogemata kasutanud olen (emale puhastuslappe soovitades: "aga see siin on ponni jaoks..", uut rimi kampaaniat märgates: "nüüd saab ponne kleepsude eest!!"). I'm going slightly mad.. OH. ma saan Queeni nüüd kuulama hakata.
but still, Fix - Vana Pildiraam
täna oli mõnus päev. üle pika aja sai skoorida, isegi prantsuse keele vestluskursuses suutsin millestki aru saada. ülejäänud tundides ma naersin niisama. homme enam ei naera, kui kõik õppimata on. ma siiralt ei viitsi praegu.
ah jaa, Krissul on sünnipäev täna. palju õnne! :) ikkagi inimene, tänu kellele tuli Simple Plani sabas umbes kolmveerand tundi vähem seista.
..mul tuli ka üks geniaalne ja täiesti realistlik idee, kuidas rikkaks ja kuulsaks saada. nüüd vajab see vaid teostamist enne aprilli lõppu. arvestades seda, kui palju selleks teostamiseks potensiaali on.. kes teab.
vaheajaks plaanitud kitarritunniks harjutamisega peab ka täna ühele poole saama. homme on tund ja mul pole KUMPARASITASÜDASÜDA peas. aga ma ei viitsi seda ka. ma kuulan muusikat nimelt. eesti klassikat. (appi, mu valuvaigistid laksivad..) "hiihihhiimaaalajaaa.."(8) oeh. kas ma..? jah, rääkisin küll, eelmises postituses oma vaheajast. nii palju siis mälust. .. *naerab*. "KÕIK EI OLE AJUVÄHK, MIS MÕISTUSE SULT SÖÖB" oli nali. üks tänase päeva kilde. huvitav.. kui mul pole ajuvähki, mis mu mõistuse siis ära sõi? ma ei suuda isegi õigete sõnadega rääkida enam. vähemalt leiutasin ma eesti keelde uue sõna - ponnid. pottide ja pannide koondnimetus, mida ma mitu korda täiesti kogemata kasutanud olen (emale puhastuslappe soovitades: "aga see siin on ponni jaoks..", uut rimi kampaaniat märgates: "nüüd saab ponne kleepsude eest!!"). I'm going slightly mad.. OH. ma saan Queeni nüüd kuulama hakata.
but still, Fix - Vana Pildiraam
3/21/09
mu h ja y klahvid on omavahel kinni kiilunud.
ÄRA VISKA RAHA MINEMA!! majandussurutis siiski.
asi, mida ma ei taha, on esmaspäev. see on ülehomme. ( juba seda lauset oli piisavalt raske y-tähy.. tähy.. tähti vahelt ära kustutades.) õudusunenäod igavatest koolipäevadest, mis viimastel öödel traditsiooniks on saanud, ei suurenda ka soovi neid päriselus kogeda. siiski, on kevad ja kõik on pidevas muutumises. see on ainult positiivne. liiga kauaks ei saa ka edasi liikumata ühte punkti jääda, vastasel juhul muutub see olek ainuvõimalikuks. ja tegelikult on ju võimalusi palju.
hea vaheaeg oli. ses mõttes, et.. kui midagi halba ei juhtu, siis peab ju järelikult hea olema? puhata võiks muidu veel, aga kahe kuu pärast on suvi. kui ainult selle klassiga ühele poole saaks. ehkki motivatsioonipuudus on suurim ever, üritan mitte käega lüüa, eriti kui lõpp juba nii lähedal on. natukene veel..
Apoptygma Berzerk - Black vs White
3/11/09
plirts-plärts, käes on märts.
hell of an originaalne pealkiri tuli, aga tõsi ta on. positiivsust lisab ka fakt, et vaheajani on vaid kaks päeva. nüüd tuleb see veel kuidagi sisustada. kellel on pakkumisi, andke märku :)
muidu on nii, et maailma kokku kukkumist ja kõike muud nõmedat leevendavad väikesed positiivsed hetked, mida on pea igas päevas ("väike päike igas päevas".. mis reklaam see oligi?). Ikka on keegi, kellel on mõni hea sõna öelda. tahaks neile vähemalt samaga vastata. küllap on nii mõnigi inimene, kes ei pruugi teada, kuivõrd tähtis ta on.
ja veel, Apoptygma Berzerk - Apollo (Live On Your TV).
kuigi ma kontsertil ei käinud, on see bänd olnud minu jaoks üks parimaid läbi aegade :)
p.s. minu ja Liisi arvates meenutab uue saatesarja "Unistuste Printsess" Pablo või Francesco või kes iganes, lasteahistajat. täielik pedobear. ja naised on ka koledad, eriti see, kes nagu tagurpidi parukaga transvestiit on.
(ma pidin siia midagi kirjutama ju, et postitusel sisu ka oleks..)
muidu on nii, et maailma kokku kukkumist ja kõike muud nõmedat leevendavad väikesed positiivsed hetked, mida on pea igas päevas ("väike päike igas päevas".. mis reklaam see oligi?). Ikka on keegi, kellel on mõni hea sõna öelda. tahaks neile vähemalt samaga vastata. küllap on nii mõnigi inimene, kes ei pruugi teada, kuivõrd tähtis ta on.
ja veel, Apoptygma Berzerk - Apollo (Live On Your TV).
kuigi ma kontsertil ei käinud, on see bänd olnud minu jaoks üks parimaid läbi aegade :)
p.s. minu ja Liisi arvates meenutab uue saatesarja "Unistuste Printsess" Pablo või Francesco või kes iganes, lasteahistajat. täielik pedobear. ja naised on ka koledad, eriti see, kes nagu tagurpidi parukaga transvestiit on.
(ma pidin siia midagi kirjutama ju, et postitusel sisu ka oleks..)
Subscribe to:
Posts (Atom)